Laupäeval, 7. aprillil kell 17:02 meie aja järgi startis oma ligi seitse kuud kestvale teekonnale Marsi suunas NASA automaatjaam 2001 Mars Odyssey(MO. Start oli igati edukas ja 53 minutit hiljem saadi temalt esimesed signaalid. Tegemist on esimese Marsi juurde suunduva automaatjaamaga pärast kahte ebaõnnestunud katset 1999. aastal. Arthur C. Clarke'i teose "2001: Kosmoseodüsseia" järgi nime saanud kosmoseaparaat peab jõudma Marsi juurde 24. oktoobril ja minema selle ümber orbiidile. Pärast 76 päeva kestvat pidurdamist Marsi atmosfääris jõuab ta järgmise aasta jaanuaris 400 km kõrgusele orbiidile ja alustab uuringuid. MO lennu põhieesmärk on Marsi pinna keemilise koostise kaardistamine, selleks on pardal infrapunakaamera ning gammakiirguse spektromeeter. Eriti olulised on jää otsinguid. Infrapunakaamera lahutusvõime on 100 meetrit, mis on kolmkümmend korda parem kui praegu ümber Marsi tiirleva automaatjaama Mars Global Surveyori kaameral. Lisaks on MO-l seade kiirgusnivoode mõõtmiseks. See informatsioon on oluline ka kunagi tulevikus (loodetavasti) toimuvate mehitatud lendude jaoks. Praegu neid NASA ega ka ühegi teise kosmoseorganisatsiooni plaanides ei ole. Vale on laupäevases Postimehes ilmunud väide, et järgmisse kümnendisse on kavandatud mehitatud Marsi-lend. Praeguse seisuga loodetakse selleks ajaks jõuda vaid Marsilt pinnaseproovide toomiseni automaatjaamadega. Pooleteise aasta tagused ebaõnnestumised on kunagist optimismi tublisti jahutanud.