Laupäeval, 7. aprillil stardib Marsi suunas järjekordne NASA automaatjaam, esimene pärast 1999. aasta kahte ebaõnnestunud katset. Arthur C. Clarke'i teose "2001: Kosmoseodüsseia" järgi nime 2001 Mars Odyssey (MO) saanud kosmoseaparaat peab jõudma Marsi juurde 24. oktoobril ja minema selle ümber orbiidile. Pärast 76 päeva kestvat pidurdamist Marsi atmosfääris jõuab ta järgmise aasta jaanuaris 400 km kõrgusele orbiidile ja alustab uuringuid. MO lennu põhieesmärk on Marsi pinna keemilise koostise kaardistamine, selleks on pardal infrapunakaamera ning gammakiirguse spektromeeter. Eriti oluliseks peetakse jää otsinguid.

Kuna eelmised Marsi-lennud ebaõnnestusid, on MO lendu eriti hoolikalt ette valmistatud. Näiteks, kuna eelmisel korral ebaõnnestus orbiidile minek meeter- ja tollimõõdustiku sassiajamise tõttu, siis on nüüd kohustuslik kasutada dokumentatsioonis paralleelselt mõlemat süsteemi...

Mis puutub hiljuti Mars Polar Landerisse, siis NASA ei usu hästi Pentagoni luurefotode analüüsiga tegeleva ametkonna NIMA (National Imagery and Mapping Agency) väiteid, nagu oleksid nad Mars Global Surveyori poolt tehtud fotodelt leidnud MPL-i tervena Marsi pinnal seismas (vt Mars Polar Lander leitud?), vaid tahab saada täiendavaid tõendeid.