Koodid-rehad on Halliste pool nii tähtis tähepilt, et seda iga veikene laps
lühikese otsimise järel taeva kaarelt ülesse leiab ja ära tunneb ...

Selliselt alustab P. Prüller* oma "Eesti Rahvaastronoomiat". See on viimane ja seni põhjalikuim ülevaade astronoomiaalasest pärimusest. A. W. Hupel on esimene, kes avaldab 1780. aastal trükituna nimed Taiva Rehha ehk Taiva Rehha ning Kodi - koos saksakeelse seletusega - üks tähtkuju, mis sarnaneb rehaga. Ilmselt on olnud vankrid, sõelad, ristid ja koodid-rehad Lõuna-Eestis enim- ja üldtuntud tähtkujud. Süstemaatiliselt koguti tähistaeva-materjali peale J. Hurda vastavat üleskutset 1879. aastal. 1899. aastal avaldab J. Hurt "Eesti Astronomia".

Orjatäht ning Koot ja reha.

Orion oli Kreeka mütoloogias Boiootiast pärit metsik ja vägev kütt, kes jälitas plejaade. Eesti taevas selliseid tegelasi ei tunne. Peamiselt on meil taevas hoopis taevaliste majapidamisriistad. Lisaks tuleb veel arvestada, et ei ole olemas ühtset Eesti taevast. Taevas, mida nägi lõuna-eestlane erineb oluliselt sellest, mida nägi virulane või saarlane. Koot ja reha on Lõuna- Eesti tähtkuju. Lahemaal ja Saaremaal seostus Orion samuti rehepeksuga, kuid seal oli ta nimeks Vart, Vardatähed. Palmses oli Lõuna-Eesti reha vars Veike Oda. Lääne ja Harjumaal nähti peamiselt Orioni vööd, seal oli tähtkuju nimetuseks Uued Sauatähed. Orioniga on püütud seostada veel arhiivimaterjalidest leitud nimesid - Odda- ehk Ojatähed, Sandisauad, Sandioda, Siulik.

Tõusva Orioni vöö meenutab püstist saua.

Koote-rehasid on kasutatud taevase kella ja ennustusvahendina. Näiteks: