Kerasparved on ühed vanimad objektid Universumis, nende vanuseks hinnatakse 11 kuni 15 miljardit aastat. Kõik tähed kerasparvedes tekkisid peaaegu samal ajamomendil ühest suurest tolmu ja gaasi pilvest, mistõttu nende algne keemiline koostis peab olema ühesugune.

Grupp astronoome vaatles hiljuti Euroopa Lõunaobservatooriumi 8.2-meetrise teleskoobiga kääbustähti kerasparvedes. Väikese massiga tähtede eluiga on pikk ning keemiline koostis peaks praeguseks olema vähe muutunud. Kuid üllatuseks leidsid astronoomid neis tähtedes suuri erinevusi keemiliste elementide, eriti hapniku, naatriumi, magneesiumi ja alumiiniumi sisalduses, millist nähtust pole selliste tähtede puhul varem täheldatud.

Tundub, et vaadeldud tähed on saanud materjali massiivsematest tähtedest, mis on oma aktiivse elu ammu lõpetanud, raskemate elementidega rikastatud ainet planetaaruduna välja paisanud ning valgeteks kääbusteks muutunud. Ei ole selge, kas planetaarudude aine on vaadeldud tähtedeni jõudnud enne või pärast nende tekkimist. Viimasel juhul sai see toimuda ainult kindlal ajahetkel, umbes 100 miljonit aastat pärast kerasparve tekkimist, ja väga täherikkas keskkonnas. Samuti sõltub aine akretsioon tähe liikumiskiirusest: ainult sellised tähed, mis liiguvad tähtedevahelise keskkonna suhtes aeglaselt, suudavad enda ümbert ainet haarata. See võib osaliselt seletada suuri erinevusi vaadeldud tähtede vahel.

Aine haaramine teistelt tähtedelt on unikaalne nähtus ning eristab selgelt kerasparvede tähti ülejäänud tähtedest, mis paiknevad hõredamas keskkonnas, nagu näiteks meie Päikese ümbruses.