|
Märtsi esimene nädal jääb tõenäoliselt viimaseks perioodiks, kui Vene orbitaaljaam Mir on Eestist vaadeldav. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, lastakse 15 aasta vanusel Miril märtsi keskpaigas Vaikse ookeani lõunaossa kukkuda.
Mir tiirleb ümber Maa orbiidil, mille kaldenurk ekvaatori suhtes on 51.6 kraadi, liikudes seetõttu 52. põhja- ja lõunalaiuskraadi vahel. Eestist on ta nähtav, kui ta oma kõige põhjapoolsemas asendis juhtub olema Eesti pikkuskraadidel ning Päike on kas just loojunud või tõusmas. Märtsi alguspäevadel ongi need tingimused täidetud ning õigel ajal õiges suunas vaadates võib Miri palja silmaga näha.
Vajalikud vaatlustabelid Eesti suuremate linnade jaoks:
Tuleb arvestada, et Mir jääb küllalt madalale lõunahorisondi kohale. Eelistatud on Eestimaa lõunapoolsemad alad, seal tõuseb Mir kuni 18 kraadi kõrgusele ja saavutab heleduse 0.9 tähesuurust, Põhja-Eestis seevastu on vaatlustingimused väga kehvad, kuid siiski on lootust kosmosejaama märgata.
Lohutuseks neile, kel pilves ilma või muude ebasoodsate tingimuste korral jääb Mir nägemata -- rahvusvahelist kosmosejaama (ISS) ja selle juurde lendavaid kosmosesüstikuid saab vaadelda veel mitmete aastate, kui mitte aastakümnete jooksul.
|
