PLANEEDID

Ikka süttib lõunataevas kohe pärast päikeseloojangut esimesena planeet Jupiter, tema heledus on praegu -2.2 tähesuurust. Planeet liigub Kalade tähtkujust veebruari lõpuks Jäära tähtkujuse.

Saturn jääb Jupiterist umbes 10 kraadi ida poole, asub Jäära tähtkujus. Saturni heledus on vaid 0.3 tähesuurust, nii tuleb tema leidmiseks oodata, kuni pimedus süveneb. Et mõlemad suured planeedid läbisid äsja idapoolse kvadratuuri, on nad jätkuvalt head vaatlusobjektid. Binokli või teleskoobiga saab vaadelda Jupiteri kaaslaste varjutusi, nende ja nende varjude üleminekut planeedist. Ka Saturni vari rõngal peaks praegu hästi näha olema. Saturni kuudest suurim ja heledaim kuu Titan (+8.3) teeb tiiru ümber emaplaneedi 16 päevaga. Nii on ta Saturnist ida pool 1.-3. ning 17.-19. veebruar. 14. veebruaril liigub ta planeedist mööda lõunast (ülevaltpoolt), 6. ja 22. veebruaril põhjast. Läänesuunda jääb ta 9.-10. ning 25.-27. veebruaril.

Marss asub Kalade tähtkujus, loojub juba kella poole üheksa paiku, kuu lõpus kell üheksa. Seega liigub pimedal ajal madalal ja teda on halb vaadelda. Heledus on planeedil +1.2 tähesuurust.

Merkuur on selle kuu tähtsaim planeet -- veebruar on sel aastal üks kuu kahest, mil see Päikese lähim kaaslane end meile näitab. Planeedi suurim idapoolne eemaldumine Päikesest on 14. veebruaril (heledus -0.5), nii on ta meil paari nädala jooksul vaadeldav ehatähena. Leiame Merkuuri edelataevast, loojub kuu keskel paar tundi pärast Päikest. Suurimasse eemaldumisse tuleb Merkuur Päikese tagant, seepärast muutub tema faas (ühtlasi ka heledus) kogu aeg väiksemaks. 14. veebruaril on taevas "poolmerkuur", edasi väheneb kiiresti sirbiks. Pöörates meie poole oma valgustamata poole, kaob Merkuur enne kuu lõppu õhtuvalgusesse.

Veenus asub Amburi tähtkujus, tõuseb hommikul kella seitsme paiku. Seega on ta nähtav madalal kagutaevas heleda (-4.0) koidutähena. Kuu lõpuks kaob ta koiduvalgusesse, uuesti näeme teda alles sügisel.

Õhtune planeetide paraad veebruari teisel nädalal edelataevas. Kollane joon kujutab silmapiiri, Päike on just loojunud.

Kuu käib järgimööda külas kõigil planeetidel.

• Veenusest möödub üsna vana kuu 2. veebruaril (hommikul),
• Merkuurist aga vaid ühepäevane kuusirp 6. veebruari õhtul. Kui ilmataat lubab, proovime, kumb on madalast edelataevast kergemini leitav, kas imeväike kuusirp või temast kaks kraadi paremale jääv Merkuur (heledusega -1).
• Marss asub Merkuurist 15° kaugusel, Kuu jõuab tema juurde 8. veebruaril möödudes planeedist umbes 4 kraadi kauguselt, madalamalt. Kui pole käepärast taevakaarte, siis võibolla on see päev parim veendumiseks, et see punane täheke on ikkagi Marss.
• Jupiterist möödub Kuu 11. ja
• Saturnist 12. veebruaril.

TÄHTKUJUD

Õhtul kell üheksa (kes varasemal kellaajal taevast uurivad, kasutagu jaanuarikuu kaarti) valitsevad lõunataevas endiselt Veomees, Sõnn ja Orion. Kõrgele tõusevad ka Kaksikud ja Väike Peni. Viimane on üsna ilmetu tähtkuju, märkimist väärib tema peatäht Prooküon (heledus +0.3), mis asub meist 11 valgusaasta kaugusel. Ta on põhjataeva tähtedest Siiriuse (heledus -1.45, Suur Peni) järel lähim. Siiriuse kaugus on 8.8 valgusaastat. Selle meie taeva heledaima tähe vaatamiseks on praegu parim aeg. Kui on kasutada binokkel või teleskoop, leiab Siiriusest umbes 4° madalamalt kena täheparve M41 (hajusparv). Teleskoobiga tuleks kindlasti vaadelda ka Orioni, sealt leiab hulga udukogusid ja täheparvi.

Kui veidi varasemal õhtutunnil, enne kella seitset edelakaarest on üles leitud Marss, siis on kerge näha tema kohal Kalade tähtkuju tähti -- läänepoolset kala. Vanadel eestlastel oli siin Viiskanda. Teine kala on väiksem, asub palju kõrgemal. Neid ühendavat nööri aitab leida praegu Jupiter, kuu alguses asub ta täpselt nööril. Kalade tähtkuju maksab üles otsida, nimelt asub meie ajal seal kevadpunkt.

Hommikutaevas asub kella kuue paiku meil seniidis Lohe tähtkuju, teda jätkub sinna suveni. Õhtustest tuttavatest on põjataevas säramas Kapella, meil loojumatu täht. Kaksikutest paistavad madala loodetaevas veel vaid Kastor ja Polluks. Idataevas on üsna kõrgele jõudnud Luik (peatäht Deeneb, +1,3), tõusnud on ka Kotkas (peatäht Altair, +0,7). Meil loojumatu Veega (heledus 0.0, Lüüra tähtkuju peatäht) asub kõrgel kagutaevas. Lüüra ja Põhjakrooni vahele jääb Herkulese tähtkuju. Heledaid tähti selles pole, aga seal asub binokliga vaadeldav kerasparv - M13, olevat üks põhjataeva kaunemaid. Teleskoobi- või binokliomanikel tasuks mõnel selgel varahommikul vaatlusega tõsiselt tegeleda. Nimelt liigub siis kagutaevas Maokandja tähtkuju, milles asub hulgaliselt kerasparvi ja kosmilisi tolmupilvi. Udukogude ja täheparvede suur tihedus algab tegelikult Amburi tähtkujust (kus asub meie Galaktika keskpunkt) ja ulatub läbi Maokandja Skorpionisse. Kahjuks koidab meil enne päev, kui Ambur horisondi ületab.