9. jaanuaril on täielik kuuvarjutus, Eestis on see nähtav tervenisti.

Kuuvarjutus tekib, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ja Päike läbib Kuu orbiidi sõlme. Juhtub see ainult täiskuu ajal. Varjutus võib olla täielik, osaline või ainult poolvarjuline. Varjutust nähakse seal, kus sel ajal juhtub olema öö.

Seekordset varjutust saab jälgida Euroopas, Aafrikas ja Aasias. Alaskal nähakse koidu ajal ainult varjutuse algust, Kuu minekut poolvarju. Sama faasi nähakse ka Jaapanis, aga vahepealse kuupäevaraja tõttu on seal juba 10. jaanuar.

Ainult varjutuse lõppfaasi, kuu väljumist poolvarjust, nähakse Põhja-Ameerika kirdeosas 9. jaanuaril õhtuhakul.

Meie jaoks on varjutuse kõik faasid pimedal ajal. Varjutuse päeval asub Kuu Kaksikute tähtkujus, suvise Päikese kodus, järelikult on ta väga kõrgel.

Varjutus algab kell 19:43 Kuu minekuga poolvarju, täisvarju hakkab Kuu minema kell 20.42, tervenisti täisvarjus on Kuu kell 21:49 kuni 22:52. Täisvarjust tuleb Kuu välja kell 23:59, poolvarjust jõuab Kuu välja kell 00:58.

Poolvari Kuul kahandab meie kaaslase heledust vähe, juhuslikult taevasse vaatamisel võib see jääda märkamata. Osalise varjutuse alguse (I kontakt) määramiseks tuleb appi võtta valgust nõrgendavad filtrid. II ja III kontakt (kui Kuu jõuab tervenisti täisvarju) peaks olema fikseeritavad juba ilma valgust nõrgendamata.

Täisvari kustutab Kuu tunni jooksul üsna tuhmiks, Maa katab Päikese Kuu taevas. Varjutatud Kuu värvi tekitavad Maa atmosfääris paindunud kiired, erinevaid lainepikkusi päikesekiirguse spektris neelab/murrab atmosfäär erinevalt. Seega saab kuuketta heledusest ja värvusest varjutuse ajal informatsiooni Maa atmosfääri kohta.

Kuuvarjutust võib nautida mitmeti.

• Võib lihtsalt aeg-ajalt heita talle pilk ja nentida, et on jah suurem/väiksem osa Kuust varjus. Palju annab juurde, kui need "pilgud" üles joonistada. Igale joonisele veel kellaaeg ja teil on suurepärane protokoll/mälestus ühest kuuvarjutusest. Ja kes seda tegi mulluse (21. jaanuari) kuuvarjutuse ajal, siis on kindlasti huvitav neid pilte võrrelda.
• Võib pilti teha, varjutatud Kuu on väga fotogeeniline. Soovitatakse filmi ISO 400, fookuskaugust muidugi maksimaalset, saab suurema kuuketta. Säriajad sõltuvad tugevasti varjutuse faasist. Et kuuvarjutus (ka täisvarju faas) kestab kaua, on võimalik katsetada igasuguseid aegu. Kuu on seekordse varjutuse ajal väga kõrgel (varjutuse keskmomendil 45° kõrgusel), tumedat kuud koos maapealsete objektidega ühte kaadrisse püüda pole kerge.
• Võib jälgida tervet varjutuse käiku binokli või teleskoobi abil. Enne Kuu täisvarju jõudmist tuleb siis kasutada filtreid. Valgus pole silmale nii ohtlik kui päikesevarjutuse vaatlemisel, aga siiski pimestab silmad ära ja nii ei näe kuumaastiku detaile ega nõrku tähti Kuu lähedal. Võib ka projekteerida teleskoobiga Kuu kujutis ekraanile, nii nagu tehakse päikesevarjutuse vaatlemisel.

Teleskoobi/binokliga vaatamisel on huvitav jälgida ka "kuumaastiku" erinevate objektide, kraatrite/merede varju jäämist/varjust väljumist. Et vaatlemine oleks veidi põnevam, toome siin abiks kuukaardi, millel on valik binokliga leitavaid objekte.

Et Kaksikud on Linnutee lähedal, jääb Kuu teele ka üsna mitu tähte. Kõige heledam neist, 3.5 tähesuuruse täht Delta Geminorum (pärisnimega Wasat), jääb meilt vaadates veel varjumata Kuu servale (kell 19.40 on Kuu temast veidi lõuna pool). Seda, kuidas see üsna hele täht varjutatud Kuu taha kaob, nähakse Kaug-Idas Sahhalinist Hongkongini.

Ka Eestist vaadates jääb Kuu varju üks täht, aga see (63 Geminorum) on Wasat'ist kaks tähesuurust ehk üle kuue korra nõrgem. Juhtub see juba pärast täisvarjutuse lõppu, kella 23 paiku. Kuu tuhmpunane lõunaserv möödub Tartust vaadatuna sellest tähekesest põhja poolt, aga juba Tallinnas kaob täht umbes 10 minutiks kuuketta serva taha. Näha saab seda siiski vaid hea valgusjõulise binokliga. Igal juhul on tegu küllalt haruldase taevanähtusega, mille nägemiseks tasub pingutada.

Loodame, et ilmataat annab meile selge õhtu ja me saame looduse näitemängust toreda elamuse. Selget ilma oleks vaja seda enam, et rohkem varjutusi aastal 2001 Eestis näha ei ole, ei kuu- ega päikesevarjutusi, ka mitte osalisi.