Jaanuaris hakkab päev tasapisi pikenema, ehk näeme ka rohkem päikest. 4. jaanuaril jõuab Maa periheeli, Päikesele kõige lähemasse punkti.

Päike osaleb ka uue aastatuhande esimese aasta esimese kuu tähtsündmuses -- kuuvarjutuses 9. jaanuari õhtul. Kahjuks on see ainuke varjutus, mis on Eestis sel aastal vaadeldav. Aga planeetide ja tähtede vaatlemiseks sobivad kõik ülejäänud selged ööd.

Jaanuaris kaunistavad taevast meie väga vara saabuval õhtul koguni kolm planeeti.
Ehatäheks on edelataevas Veenus, ta asub Veevalaja tähtkujus, loojub peaaegu viis tundi pärast Päikest. Ta on nii hele, -4.4, et hea nägemisega on teda võimalik leida juba enne päikeseloojangut. Veenuse elongatsioon (nurkkaugus Päikesest) on suurim 16. jaanuaril -- 47°, ta on siis peaaegu "poolveenus", valgustatud on 52% planeedi pinnast. Mõned päevad varem on valgustatud täpselt pool pinnast, kuu lõpus võib Veenust näha binokli ja teleskoobi abil juba sirbina -- valgustatud 43%. Praegu on sellisteks vaatlusteks soodne aeg, sest planeet liigub Maale lähemale (0.8032-0.5965=0.2067 a.ü. ehk 30.8 miljoni kilomeetri võrra) ja tema nurkläbimõõt suureneb kuu jooksul tublisti (20.7" 1. jaanuaril, 28.5" 31. jaanuaril).
28. jaanuaril möödub Veenusest mõni kraad madalamalt Kuu.

Veerand pööret Veenusest ida pool, see tähendab kagutaevas, Sõnni tähtkujus särab Jupiter (-2.6), temast veidi lääne pool on Saturn (0.0). Kui keegi võttis kuulda üleskutset teha vaatlusi, joonistada üles planeetide asendeid tähtede ja teineteise suhtes, siis on tal kena hulk pilte. Ja ta näeb, et jaanuaris on Saturni ja Jupiteri liikumises pööre -- 25. jaanuaril (toreda juhuse tõttu mõlemad planeedid samal päeval) lõpetavad nad septembris alanud läänesuunalise liikumise, edaspidi liiguvad nad tähtede suhtes jälle itta. Muidugi ei saa omajoonistatud skeemide pealt neid pöörde kuupäevi välja lugeda, aga liikumise käik peaks olema näha, eriti kui taustaks on sellised kenad objektid nagu Aldebaran (Sõnni peatäht), Hüaadid ning Plejaadid (Sõel).
Jupiter loojub kuu algul kell kuus hommikul, kuu lõpus juba kell neli. Saturn loojub tunni võrra varem.
Kuu on nende planeetide juures 6. jaanuaril.

Marss lõunataevas 27. jaanuari hommikul kell 6 Tükike Tartu Tähetorni taevakaardist

Enne kui kaks hiidplaneeti loojuvad, tõuseb kella kolme paiku taevasse Marss (+1.3). Punane planeet asub kuu algul Neitsi tähtkuju peatähest Spiikast (+0.96) kümme kraadi ida pool, veidi madalalmal. Jaanuari esimesel nädalal liigub Marss Neitsist Kaalude tähtkujusse, kuu lõpus on hea tema järgi paika panna selle küllat halvasti vaadeldava tähtkuju tähti. Kui taevapiir on selge, siis võib jaanuari lõpus kella kuue paiku näha Marsist palju madalamal ja paarkümmend kraadi ida pool tõusmas Antaarest (+0.9), Skorpioni peatähte. See täht on nii heleduselt kui värvilt Marsiga väga sarnane, ka oma nime on ta saanud Marsilt -- sõjajumal Mars kreeka keeles Ares, Arese võistleja -- Antares.
Kuu on planeet Marsi juures 17. jaanuaril, Marss on sel päeval Kaalude beeta juures.

Jaanuari lõpus on õhtul võimalus näha ka Merkuuri, planeedi maksimaalne nurkkaugus Päikesest on 28. jaanuaril 18°. Merkuuri heledus on siis -0.2, ta asub Veenusest umbes 30° madalamal ja paremal, loojub peaaegu kaks tundi pärast Päikest. Seega parim vaatlusaeg on umbes 45 minutit pärast päikeseloojangut; kui läänetaevas silmapiiril on pilvitu, siis tasub üritada seda raskesti nähtavat planeeti püüda.
26. jaanuari õhtul on Merkuuri lähedal (3-4 kraadi vasakul) kahe päeva vanune noorkuu, neist ühe leidmine tähendab vast ka teise leidmist.