Kvadrantiidid on üks aktiivsemaid iga-aastastest meteoorivooludest. Nende aktiivsusperiood algab 28. detsembril ja kestab kuni 7. jaanuarini, maksimum on 3. või 4. jaanuaril. Radiant koordinaatidega 229° otsetõusu ja +49° käänet asub Herkulese, Karjuse ja Draakoni tähtkujude piirialal. Mõnedes 19. sajandi taevaatlastes asus seal Kvadrandi tähtkuju ja nii saigi see meteoorivool oma nime.

Esimene teadaolev kvadrantiidide vaatlus tehti 2. jaanuaril 1825. a. itaallase Antonio Brucalassi poolt, kellele hakkasid silma korduvalt hommikutaevast läbivad arvukad sinakad meteoorid.

Hilisemad vaatlused ongi kinnitanud, et heledad kvadrantiidid on valdavalt sinaka helgiga ning umbes 5 protsenti nendest jätavad pikki hõbedasi jälgi. Maksimum tunniarvuga 60-200 on tavaliselt lühiajaline ja raskesti tabatav. Suurim tunniarv püsib harva üle paari tunni, vähem kui 10 tunniga langeb TAS 2 korda ning umbes ööpäev peale maksimumi on see tavaliselt alla 10. Maksimaalsed tunniarvud kõiguvad aastast aastasse üsna suurtes piirides, kui näiteks 1909. a. võis näha päris korraliku tähesadu (TAS 202), siis 1901 (TAS 17), 1927 (TAS 20) ja 1940 (TAS 21) jäid kvadrantiidid ootustele tublisti alla. Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon IMO pakub oma meteoorivoolude kalendris selle kõikumise põhjuseks just lühiajalise maksimumi, ebasoodsate ilmastikuolude ja vaatlejate vähese aktiivuse koosmõju, kuid ei välista samas ka meteooride ebaühtlasest jaotumisest tingitud TAS-i kõikumisi.

Kvadrantiidide emakomeeti pole õnnestunud kunagi vaadelda, arvatavasti lagunes see Jupiteri gravitatsiooniväljas täielikult. Ühe teooria kohaselt toimus 2 lagunemist. Esimene neist oli 1690 aastat tagasi ja teine 1300 aastat tagasi. Nii tekkisidki hajunud komponent ja tihe komponent. Tihe komponent on hajunust palju väiksem ja seetõttu ongi kvadrantiididel ilmselt väga terav maksimum.

Sel aastal oodatakse kvadrantiidide maksimumi 3. jaanuaril kell 12 UT (IMO), meie aja järgi kell 14. Seega tasuks vaadelda just õhtupoole ööd, radiant asub sel ajal madalal põhjakaares, hea on see, et poolkuu asub enam-vähem radiandi vastas lõunataevas ja segab vähem. Nii et selge ilma puhul tasuks kindlasti vaadelda.