Vaatleja
Universum (6/2000): Artikkel
20.12.2000 Universumi paisumiskiiruse lõplik väärtus Kosmoseteleskoobilt
Erik Tago

Hubble'i Kosmoseteleskoobi suurprojekt - Universumi paisumiskiiruse määramine - on saanud i-le punkti. Kosmoseteleskoobi vaatlusgrupp Wendy Freedmani juhtimisel, mis tegeles selle kosmoloogia jaoks olulise parameetri mõõtmisega, tegi astronoomiaüldsusele jõulukingituse, avaldades artikli, kus on esitatud paisumiskiiruse lõplik väärtus. Kuigi kingitus oli muidugi varem teada (vt. Tähetorni mail-list obs-teated 11.06.1999 selle meeskonna esimesest avaldusest paisumiskiiruse lõpliku väärtuse kohta!), on ta nüüd siis kaunis jõulupakendis käes koos kõigi vahepealsete parandustega.

Paisumiskiiruse määramiseks on vaja mõõta galaktikate kaugus ja punanihe. Galaktikate punanihkeid on nende spektritest üsna lihtne mõõta. Peamine paisumiskiiruse mõõtmises oli galaktikate kauguse määramine tsefeiidide abil. Tsefeiidid on perioodiliselt heledust muutvad tähed, mille abil saab galaktikate kaugusi, milles nad asuvad, kõige täpsemalt määrata. Kosmoseteleskoobil mõõdeti sadade tsefeiidide kaugusi, ning määrati nende abil 18 galaktika kaugused. Mitme meetodi põhjal leitud keskmine paisumiskiirus on nüüd Kosmoseteleskoobi andmeil 72 km/s Mps veaga 8 km/s Mps. See väärtus erineb aga märgatavalt konkureeriva teadlastegrupi poolt teiste meetoditega pika aja jooksul saadud väärtusest 55 km/s Mps. Märgatav vastuolu erinevate vaatlejate vahel on püsinud juba aastakümneid ja autoriteetne Kosmoseteleskoobi tulemus ei suutnud seda täiesti leevendada. Kosmoseteleskoobil saadud paisumiskiirus on ka veidi suur, et sobida enamlevinud kosmoloogiliste mudelitega : nende järgi tuleb Universumi vanus väiksem kui vanimate tähesüsteemide vanus. Seepärast on arvatud ka, et Kosmoseteleskoobil leitud paisumiskiirus, mis on iseenesest täpselt mõõdetud, peegeldab vaid lokaalset paisumist. Teised meetodid, mis haaravad suuremat ruumiosa, annavad väiksema paisumiskiiruse ja suurema Universumi vanuse.

Pikaaegne vastuolu paisumiskiiruse määramisel kosmoloogias on viimastel aastatel küll leevendunud, kuid pole kadunud. Aga vastolud teevadki teaduse huvitavaks. See kulub kosmoloogiale ära, sest kosmoloogide suust on viimasel ajal kuulda pessimistlikke (või optimistlikke, kuidas kellele!) väiteid kosmoloogiateaduse lõppemisest lähiaastatel: kõik olulised parameetrid saavad mõõdetud. Loodame, et Universumil on siiski nii mõnigi krutski valmis pandud!

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies