Viimase aasta-pooleteise jooksul käivad planeediuurijate ja astronoomiahuviliste seas vaidlused, mis asi on planeet. Segane on nii ülem- kui alampiiri määramine. Kõige väiksem planeediks nimetatav taevakeha on Pluuto, mis on väiksem hiidplaneetide suurematest kaaslastest. Asja teeb veel keerulisemaks ja segasemaks see, et Pluuto-taolisi ja -suuruseid objekte võib rohkem olla.

Üheksakümnendatel aastatel on vaatluslikult kindlaks tehtud planeet Neptuunist kaugemal asuvate väikekehade vöönd, mida nimetatakse Kuiperi vööks. "Kui me oleksime teadnud Kuiperi vööst Pluuto avastamise ajal (Pluuto avastati 1930. aastal), siis ta oleks olnud suur Kuiperi vöö objekt (aga mitte planeet)," ütleb Marylandi ülikooli astronoom Michael A'Hearn, kes oli varem IAU (Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni) Planeedisüsteemide divisjoni president ning tegeles otseselt küsimusega, kas Pluuto on planeet või mitte. Oktoobri lõpul avaldas ta koos mõnede teiste astronoomidega arvamust, et on täiesti tõenäoline leida Pluuto-suurune või veelgi suurem taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese veelgi kaugemal kui Pluuto. Segaseks jääks aga selle objekti staatus - on ta siis planeet nagu Pluuto või ei ole?

Selle avalduse ilmumisest möödus umbes kuu, kui 28. novembril leidis Kitt Peakis Spacewatchi (Spacewatch - programm Päikesesüsteemis uute objektide leidmiseks) 0,9-meetrise peegliläbimõõduga teleskoobiga töötanud astronoom Robert S. McMillan Kaksikute tähtkujus aeglaselt liikuva objekti. Koos kolleegi Jeffrey A. Larseniga vaatlesid nad teda kolme öö jooksul 12 korda. Väikeplaneetide Keskuses arvutati nende vaatluste põhjal tähistuse 2000 WR106 saanud uue objekti orbiit, eeldades, et see on ringikujuline (vaevalt taoline lihtsustus tõele vastab, kuid orbiidi piklikkuse leidmiseks olemasolevatest vaatlusandmetest veel ei piisa). Selle järgi asub uus objekt Päikesest 43 aü (astronoomilise ühiku) kaugusel, täistiiru tegemiseks kulub tal umbes 300 aastat.

Veel raskem kui orbiiti, on kindlaks määrata tema läbimõõtu. Oma 20 tähesuurusega on 2000 WR106 näiva heleduse poolest Neptuunist kaugemal asuvate objektide hulgas Pluuto järel teisel kohal. Varem pole teda avastatud ilmselt sellepärast, et ta liigub praegu tihedalt tähtedega kaetud taevaalas Linnutees. Eeldades samasugust peegeldumisvõimet kui Pluutol, oleks ta läbimõõt alla 500 km. Kuid on üpris tõenäone, et Neptuuni-tagune objekt on tume nagu komeedi tuum ja sellisel juhul võib 2000WR106 läbimõõt ületada 1200 km, edestades selle poolest ka suurimat asteroidi Cerest (960 km). Pluuto läbimõõdule 2300 km jääks ta küll veel alla, kuid sõnum on selge - sealtkandist võib veel suuri objekte leida. Ja miks mitte ka suuremaid kui Pluuto, nagu ennustas A'Hearn.