Foto ja kunstpildid New Horizons'i kodulehelt

Täna, 19. jaanuaril kell 21:00 startis Pluuto juurde suunduv NASA automaatjaam New Horizons (Uued Horisondid). Oma pika reisi sihtpunkti juurde jõuab ta alles üheksa ja poole aasta pärast, 14. juulil 2015 ning möödub sellest 9600 km kauguselt.

Vaatamata sellele küllalt suurele vahemaale suudab New Horizons saada Pluutost pilte lahutusvõimega 25 m, mis on 20 000 korda parem Hubble'i kosmoseteleskoobi poolt tehtutest. Kiiruse kogumiseks lendab New Horizons 2007. aasta veebruaris mööda Jupiterist. Lisaks Pluutole uurib ta ka selle kaaslast Charonit, mis jääb automaatjaamast 27000 km kaugusele. Hiljem võib ta mööda lennata veel mõnest Kuiperi vöö (Neptuunist kaugemal olevate väikehade kogum, mille hulka kuuluvad ka Pluuto ja Charon) objektist. Millisest, seda pole veel otsustatud.

New Horizons Jupiteri juures 2007. aastal; taamal paistavad Päikese juures Maa, Veenus ja Merkuur.

New Horizons Pluuto lähistel, on näha ka Charon

Vaid 465 kg kaaluva New Horizons'i pardal on seitse teaduslikku aparaati, sealhulgas kaamera (õigemini teleskoop) külastatavate taevakehade pildistamiseks, infrapunaspektromeeter nende keemilise koostise kaardistamiseks ja ultraviolettspektromeeter neid ümbritsevate gaaside uurimiseks. Lisaks on seal veel aparaadid laetud osakeste analüüsimiseks ning seade tolmuosakestega kokkupõrgete registreerimiseks, mille on ehitanud Colorado ülikooli üliõpilased.

Nagu ikka Marsist edasi suunduvatel automaatjaamadel, annavad ka New Horizions'ile energiat termoeletrilised radionukliid-generaatorid (RTG, Radioisotope Thermoelectric Generators), sest päikesepatareid on nii kaugel ebaefektiivsed. Need muundavad termoelektriliste pooljuhtelementide abil elektriks soojuse, mis tekib radioaktiivsete plutooniumi isotoopide (põhiliselt plutoonium 238) lagunemisel. Aja jooksul nende võimsus langeb, olles Pluuto juures umbes 200 W.

New Horizons on kiireim automaatjaam, mis eales Maalt välja on saadetud. Kuu orbiidini jõudmiseks kulub tal vaid 9 tundi, see-eest mehitatud kosmoselaevadel Apollo võttis see umbes kolm päeva aega.