"Pärnu Postimees", 22. jaanuar 2000. Henn Soodla fotod.

Kell 5.30.

Kell 6.47.

Kell 7.10.

Varajased ärkajad võisid eilses hommikupimeduses Pärnu kandis jälgida täielikku kuuvarjutust, suure osa ülejäänud Eesti kohal lasus sel ajal pilvkate. Varjutus algas kella nelja paiku kuu minekuga poolvarju, täisvarjus oli Kuu Tartu Tähetorni andmetel kella 6.05 kuni 7.22. Kuu tuli täisvarjust välja kell 8.25. Pärnumaal sadas veel üleeile hilisõhtul lund, kuid näiteks Lavassaares oli taevas hommikul veerand kuueks kohati selginenud. Pilvitu oli Kuu ümber. Poole seitsme ajal hakkas Kuust mööduma kerge pilveke, mis aga ei seganud oranzhika kera vaatlemist.

Tööletõttajad said kell 8.10 jälgida täieliku kuuvarjutuse lõppu.

Tartu Observatoorium, mis on rahvasuus tuntud Tõravere Observatooriumina, kuuvarjutuse ajal erilisi uurimisi ei teinud. "Suurele osale astronoomidele on see vaid ilus vaatepilt. Midagi teaduslikku enamik neist siis ei vaatle, see on ju ammu tuntud nähtus," nentis Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv.

Kuuvarjutusi näevad inimesed sagedamini kui päikesevarjutusi. Leedjärv rääkis, et tegelikult on maakeral päikesevarjutusi rohkem, aga kuuvarjutust näeb korraga poolel maakeral, päikesevarjutus paistab vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal.

Kuuvarjutus tekib, kui Päike, Maa ja Kuu rivistuvad ühele joonele ning Maa vari katab Kuu. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese. Varjutus toonib kuu apelsinikarva seepärast, et päikesekiired ei tule maa atmosfääris sirgelt läbi, vaid murduvad kergelt. "Füüsika seaduste kohaselt murduvad rohkem punased kiired ja seetõttu näemegi Kuud punakana. Sinised kiired murduvad vähem ja nemad Kuud valgustama ei jõua," kirjeldas Leedjärv.

Observatooriumi direktor pidas loomulikuks, et osa inimesi on täiskuu ajal erksamad, kuid sellel on pigem psühholoogiline kui füüsikaline põhjus. "Kuu otseselt ei tekita inimestes ja loomades mingeid protsesse. Kui öösel on väljas tavatult valge, võib see käitumist mõjutada," sõnas Leedjärv.