1. Väldi teleskoope, mida reklaamitakse suurendusega
Iga väide stiilis "võimas 600x teleskoop" on kindel märk kehvast teleskoobist, sõltumata soodsast hinnast.

2. Ära eelista refraktoreid reflektoritele
Üks optiline süsteem ei ole teisest parem: mõlemad võivad anda suurepäraseid kujutisi. Tee valik lähtudes hinnangust apertuur vs. transporditavus vs. hind.

3. Hoidu suurushullustusest
Kuigi suurem apertuur annab teravamad ja heledamad kujutised, ei ole suur teleskoop reeglina kuigi hästi transporditav. Parim teleskoop on see, mida sa sageli kasutad! Keldris seisev kallis superteleskoop, mis liiga raske ja mõistliku ajaga keeruline üles seada, pole sugugi parem võrreldes odava väikese teleskoobiga.

4. Vali esimeseks eelistuseks transporditavus
Parim esimene teleskoop on selline, mida suudad ühes-kahes tükis välja viia. Sellist teleskoopi saab mugavalt ja kiirelt vaatluskorda seada, lisaks on seda lihtne hoovis teise kohta asetada või hoopis autosse mahutada. Suur teleskoop (apertuur üle 20cm) võib mõnel juhul olla praktiline vaid siis, kui seda on võimalik hoida töökorda seatult ning vajaduse korral lihtsalt õue toimetada.

5. Hinda oma vaatluskohta
Kui sul on ligipääs pimedale vaatluskohale, on suure suhtelise avaga, suure apertuuriga teleskoop ideaalne nõrkade süvataeva objektide - näiteks galaktikate ja mitmesuguste udude - vaatlemiseks. Kui elad linnas, kus põhiliselt on vaadeldavad planeedid ja Kuu, oleks parem valik pika fookusega refraktor või Schmidt-Cassegrain teleskoop.

6. Vali teleskoop vaatleja järgi
Vali teleskoop, mille okulaar oleks hästi ligipääsetav. Ideaalne aparaat lühikest kasvu lapsele "ei sobi" kahemeetrisele korvpallurile. Piiratud liikuvuse või tõstevõimega ostjad võiksid kaaluda lauale toetatava, väga kerge 90-120mm apertuuriga Maksutov- või Schmidt-Cassegrain teleskoobi ostmist.

7. Ära lase ennast võrgutada astrofotograafial
Paljud inimesed ostavad võimsama teleskoobi kui neil tegelikult vaja on, arvates, et lõpuks hakkavad nad tõsiselt tegelema astrofotograafiaga. Väga vähesed hakkavad. Kui Kuu ja planeetide pildistamine on võimalik iga mootoriga teleskoobiga, siis galaktikatest ja ududest väga heade piltide jäädvustamine nõuab palju kallimat ja spetsiifilisemat varustust, mille soetamist enamus algajaid ei oleks nõus kaalumagi.

8. Proovi erinevaid mudeleid
Mõned astronoomiahuviliste klubid või teleskoopide müüjad pakuvad võimalust teleskoope klubiliikmetele laenata või rentida. Huviliste kokkutulekutel ning avalikel taevanäitamistel on reeglina võimalik tutvuda ja vaadelda erinevat tüüpi teleskoopidega. Mõlemal juhul on hea võimalus tutvuda, mida üks või teine teleskoop võimaldab vaadelda ning millist tüüpi ja millise tootja teleskoobid on kättesaadavad.

9. Osta asjatundliku müüja käest
Suured kaubanduskeskused võivad varem (eeltöö käigus) sobivaks osutunud mudelit väga soodsalt müüa, sel juhul on tegu õnnestunud ostuga. Kuid kui sa ei ole päris kindel, pöördu teleskoope tundva müüja poole. See võib olla nii teleskoopidele spetsialiseerunud kohalik pood kui ka veebipood. Kindlasti ei tohiks unustada uurimata, kes pakub teleskoobi kannatada saamisel hooldust.

10. Esmalt saa tuttavaks tähistaevaga
Mitte ükski teleskoop, isegi mitte kõige keerulisem arvutiseeritud mudel, ei tööta hästi vaatleja käes, kes ei tunne tähistaevast. Paljud GoTo võimalusega teleskoobid koguvad tolmu, sest omanikud ei suutnud leida taevast joondamisks vajalikke tähti või isegi põhjasuunda. Edukaks teleskoobi kasutamiseks peaksid tundma heledamaid tähti ja tähtkujusid, kasuks tuleb oskus leida binokliga heledamaid objekte tähekaartide abil - näiteks Andromeeda galaktikat (M31) või Sõime (M44).

Tõlgitud Skywatch '06-st.