Vaatleja
Tähistaevas (6/2005): Artikkel
08.12.2005 Detsembritaevas
Helle Jaaniste

Päike on detsembris Maokandja tähtkujus, 18. detsembril kell 5.40 läheb Amburi tähtkujusse.
Päikesemärkide järgi -- 21. detsembril läheb Amburi märgist Kaljukitse märki.

21. detsembril kell 20.35 algab talv, Päike on oma näival liikumisel jõudnud kõige lõunapoolsemasse punkti. On talvine päikeseseisaku aeg, vanarahvas ütles - päike on oma pesas. Muutuvad vähe nii päeva pikkus, Päikese kõrgus kui ka tõusu- ja loojangupunktid.

Kuu on perigees 5. detsembril, apogees 21. detsembril.

Kuu faasid:

  • noorkuu 1. detsembril kell 17:01
  • esimene veerand 8. detsembril kell 11.36.
  • täiskuu 15. detsembril kell 18:15
  • viimane veerand 23. detsembril kell 21:36
  • noorkuu 31. detsembril kell 5:12

    Merkuur liigub detsembris Kaalude tähtkujust Maokandjasse. Meil on ta vaadeldav hommikul enne päikesetõusu. 10. detsembril eemaldub Merkuur 21 kraadi Päikesest kaugusele, siis tõuseb ta pea kaks tundi enne Päikest. Tema heledus maksimaalse elongatsiooni ajal on -0.4 tähesuurust. Otsida tuleb teda madalalt kagutaevast.

    Veenus läheb Amburi tähtkujust Kaljukitse tähtkujusse. Meie naaberplaneet on väga hele, detsembri esimesel poolel -4.6 tähesuurust, kuu teisel poolel hakkab heledus hakkab. Planeet on vaadeldav õhtutaevas. Kuigi ta loojub peaaegu kolm tundi pärast Päikest, on Veenus meie laiuskraadil halvasti vaadeldav - ta liigub väga madalal lõunakaares. Et Veenus läheneb jõudsalt Maale, siis tema ketta läbimõõt suureneb 35.9 kaaresekundilt 1. detsembril 57.2 kaaresekundini 31. detsembril ning faas kahaneb 33 protsendilt 7% protsendile. Nii tasub aasta lõpus ikkagi Veenus madalast ehataevast üles otsida ja tema sirpi vaadelda, võibolla õnnestub kellelgi sellest ka pilt saada.
    4. detsembril on Veenusest madalamal kolmepäevane kuusirp.

    Marss on liigub detsembris Jäära tähtkujus. 10. detsembriks lõpetab ta silmuse tegemise, edaspidi liigub ta tähtede suhtes jälle ida poole. Päikeseloojangul on ta juba kõrgel taevas, kulmineerub kella üheksa paiku. Marsi heledus kahaneb kuu alguse tähesuurusest -1.6 kuu lõpuks tähesuuruseni -0.6. Muidugi väheneb ka ketta läbimõõt, 17-lt kaaresekundilt 12-le kaaresekundile.
    12. detsembril on Marsi juures väga hele Kuu.

    Jupiter on Kaalude tähtkujus. Planeet tõuseb hommikul kella nelja paiku, päikesetõusu ajal on ta paarikümne kraadi kõrgusel lõunataevas. Tema heledus on -1.7 tähesuurust ja ketta läbimõõt on 33.2 kaaresekundit.
    27. detsembri hommikul on Jupiteri juures kitsas kuusirp.

    Saturn liigub detsembris Vähi tähtkujus, väga ilusa hajusparve Preseepe läheduses, nende kaugus on umbes 3 kraadi. Saturn jääb täheparvest ida poole, vasakule. Preseepe (Sõim) on heades tingimustes (valgusreostuseta ja kuuvalguseta taevas) näha ka palja silmaga, aga kenam muidugi binokliga või teleskoobiga. Saturni heledus on +0.1 tähesuurust kuu alguses ja -0.1 kuu lõpus, ketta läbimõõt 22 kaaresekundit. Planeet tõuseb kuu alguses kell kaheksa õhtul ja on vaadeldav kogu öö.
    19. detsembril on Saturni juures väga hele Kuu.

    Geminiidide meteoorivool on aktiivne 7. - 17. detsember, maksimum 14. detsembril. Meteooride tunniarvu oodatakse kuni 70, aga kuna taevas on peaegu täiskuu, siis mingit tähesadu me ei näe. Geminiidide radiant on Kaksikute tähtkujus, Kastori juures.

    Detsembris on aktiivsed ka ursiidid, nende aeg on 17. kuni 26. detsember, maksimum 22. detsembril. Radiant on Väikeses Vankris, meteooride tunniarv on umbes 15.

  • Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies