Jõulukuu, aasta viimane kuu, aastasaja viimane kuu, aastatuhande viimane kuu. Lõpeb aasta ilusa numbriga 2000 ning kõik hakkavad jälle elama ühes-samas sajandis, kahekümne esimeses.

Ootame Jõule ja lund, aga loodame näha ka päikest ja tähti rohkem kui eelmisel kuul. Päike jõudis novembri viimasel päeval Maokandja tähtkujusse ja on seal 18. detsembrini. Siis läheb ta Amburisse ning jõuab talve alguspäeval oma teekonna lõunapoolseimasse punkti.

Maokandja on ainuke tähtkuju Päikese teel, mis ei kuulu Sodiaagi tähtkujude hulka, Maokandja päikesemärki ei ole. Legendi järgi oli Asklepios arst, kentaur Chironi õpilane, kes muutus nii osavaks, et oskas isegi surnuid ellu äratada. Muidugi ei meeldinud see jumalatele ning Zeus tappis Asklepiose piksenoolega ja viis ta inimestest kaugele, taevasse. Et arstikunstis oli suur osa madudel, anti arstile kaasa ka madu. Antiikajal oli see üks tähtkuju (Asklepios), hiljem eraldati tähtkuju keskelt Maokandja ja Madu sai kaheosaliseks tähtkujuks.

Detsembris rändab Päike Maokandjas. Tükike Tartu Tähetorni taevakaardist.	Nii kujutas Maokandjat Johannes Honter 1532 aastal.

Detsembris on nähtavad neli planeeti.
Päikeseloojangul särab lõunataevas Veenus, Ehatäht. Kuu jooksul tõuseb Veenus üha kõrgemale, tema vaatlusaeg pikeneb ning ta loojub kuu lõpus rohkem kui neli tundi pärast päikeseloojangut. Tema heledus suureneb kuu jooksul tähesuurusest -4.1 tähesuuruseni -4.3. Planeedi ketta läbimõõt on detsembri lõpus 20" ning faas 60%, seega võiks ta teleskoobis olla nähtav "poolkuuna".
Veenus asub kuu alguses Amburi tähtkujus, liigub sealt Kaljukitse tähtkujusse.

Kaljukitse tähtkujus asuvad ka kaks päikesesüsteemi kaugemat planeeti -- Uraan (heledus +5.9) ja Neptuun (+8.0). Kui võtta appi binokkel (või teleskoop) ja täpsem taevakaart, on selgel õhtul vast neid võimalik üles leida. Aga meie neid nähtavate planeetide hulka ei arva.
Pildil planeedid 15. detsembril.

Jupiter ja Saturn asuvad Sõnni tähtkujus, on juba päikeseloojangul üsna kõrgel idataevas ja on vaadeldavad kogu öö. Planeedid liiguvad tähtede suhtes päripäeva, Jupiter (-2.8 tähesuurust) veidi kiiremini kui Saturn (-0.2), detsembri jooksul väheneb nendevaheline kaugus 9 kraadilt 8-le.

Marss tõuseb öösel kella kolme paiku, päikesetõusu ajal on ta kõrgel lõunataevas, Neitsi tähtkujus. Marss (+1.5) liigub praegu tähtede suhtes vastupäeva ja möödub detsembris Neitsi peatähest Spiikast (+0.96), 13. detsembril on nendevaheline kaugus minimaalne, 3 kraadi. Meie naaberplaneedi iseloomulik punane värvus peaks heleda sinakasvalge Spiika kõrval eriti silmatorkav olema. Nagu numbritest näha, on Spiika heledam kui Marss.

Kuu külastab Jupiteri ja Saturni 9.-10. detsembril, täiskuu on 11. detsembril.
20. detsembril on Kuu Marsi juures. Ta on siis juba üsna vana (faas 26%), koos Marsi ja Spiikaga moodustavad nad sel hommikul kena teravnurkse kolmnurga.
29. detsembri õhtul jõuab juba uus kuu (faas 12%) Veenuse (ja Uraani) juurde.

Kuu ja Päike korraldavad sel aastal Jõuluetenduse Põhja-Ameerika rahvastele. Nimelt toimub 25. detsembri hommikul selle sajandi viimane päikesevarjutus, kahjuks küll ainult osaline. Suurim varjutuse faas (72%) on näha Kanada põhjaosas, polaarjoone lähedal.

Meteoorivooludest on detsembris aktiivne geminiidide vool. Kahjuks on geminiidide maksimumi (12.-13. dets.) ajal täiskuu. Aga kui ilm on selge, võib sel ajal vast mõne heleda, aeglase geminiidi siiski ära näha.