Vaatleja
Päikesesüsteem (5/2005): Artikkel
29.09.2005 Päikesevarjutus 3. oktoobril
Sven-Erik Enno

Hea ilma korral on 3. oktoobri hommikupoolikul Eestis võimalik jälgida osalist päikesevarjutust.

Varjutuse algus kehtiva suveaja järgi on Tallinnas kell 11.29 ning Tartus kell 11.31. Maksimaalse faasi ajal kell 12.25 Tallinnas ning 12.27 Tartus katab kuu 15-16 protsenti päikeseketta pindalast. Varjutus lõppeb kell 13.21 Tallinnas ja 13.23 Tartus. Mujal Eestis peaks kehtima samad ajaandmed mitte rohkem kui paariminutiliste erinevustega.

Varjutuse vaatlemisel tuleb igal juhul kasutada silmade kaitseks tumedat päikesefiltrit või CD ketast. Ilma mingi kaitsevahendita või tavaliste päikeseprillidega otse päiksesse vaatamine tekitab pöördumatuid nägemiskahjustusi!

Tegelikult on 3. oktoobri varjutuse näol tegu rõngakujulise varjutusega, mis aga valdavas osas Euroopast on nähtav osalisena. Atlandilt algav ning üle Põhja- ja Ida-Aafrika India ookeanile kulgev kitsas ja mitme tuhande kilomeetri pikkune rõngakujulise varjutuse vöönd läbib Euroopas vaid Pürenee poolsaare. Rõngakujulist varjutust saab Euroopa suurlinnadest 3. oktoobri hommikul imetleda Hispaania pealinnas Madriidis. Mujal Euroopas katab kuu osalise varjutuse ajal seda suurema protsendi päikesekettast, mida lähemal asub vaatluskoht rõngakujulise varjutuse vööndile (Pürenee poolsaarele).

3. oktoobri päikesevarjutuse maksimaalne faas Tartus, Berliinis, Pariisis ja Madriidis. 

Rõngakujulise päikesevarjutuse näol on tegemist täieliku varjutuse analoogiga. Ainus oluline erinevus on Kuu kaugus Maast, mis rõngakujulise varjutuse puhul on märgatavalt suurem kui täieliku ajal. Kaugemal asuva Kuu ketas paistab aga väiksemana ega suuda kinni katta kogu päikest. Nii jääbki ümber tumeda kuuketta päikse servaalade kitsas rõngas, millest ka nähtuse nimetus. Kuigi rõngakujulise varjutuse vööndis kattub tavaliselt 91-99 protsenti päikesekettast, jääb ikka valitsema tugevasti kahvatunud päevavalgus. Täielikele varjutustele iseloomulikku pimedust ei kaasne ning ka kitsa päikeserõnga valgus on piisavalt pimestav varjamaks päikesekrooni, täielike varjutuste ilmselt kõige suurejoonelisemat vaatepilti.

Vaatamata tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvale pikkusele on rõngakujulise varjutuse vööndid peaaegu sama kitsad kui täielike päikesevarjutuste omad. Seetõttu on ka rõngakujulised varjutused samas paigas äärmiselt haruldased. Eestis näiteks oli rõngakujuline päikesevarjutus viimati vaadeldav aastal 1912, järgmine tuleb 2039.

Kui 3. oktoober on pilvine, tuleb järgmist osalist päikesevarjutust Eestis oodata järgmise kevadeni, 29. märtsil 2006 kattub Eestis ligi pool päikeseketast. Ka võib üritada Interneti vahendusel jälgida rõngakujulise varjutusega kaasnevat hämardumist Madriidis, mis peaks nähtavaks muutuma meie ajas kella 11.45 paiku, tipnedes paar minutit enne keskpäeva. Jälgima peaks Madriidi webcam-i, juhul kui see varjutuse ajal ka töötab, peaks hämardumine märgatav olema. 

Artikkel on Sven-Erik Enno kodulehelt.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies