Hea ilma korral on 3. oktoobri
hommikupoolikul Eestis võimalik jälgida osalist päikesevarjutust.
Varjutuse
algus kehtiva suveaja järgi on Tallinnas kell 11.29 ning Tartus kell 11.31. Maksimaalse
faasi ajal kell 12.25 Tallinnas ning 12.27 Tartus katab kuu 15-16 protsenti päikeseketta
pindalast. Varjutus lõppeb kell 13.21 Tallinnas ja 13.23 Tartus. Mujal Eestis
peaks kehtima samad ajaandmed mitte rohkem kui paariminutiliste erinevustega.
Varjutuse
vaatlemisel tuleb igal juhul kasutada silmade kaitseks tumedat päikesefiltrit või
CD ketast. Ilma mingi kaitsevahendita või tavaliste päikeseprillidega otse päiksesse
vaatamine tekitab pöördumatuid nägemiskahjustusi!
Tegelikult on 3. oktoobri
varjutuse näol tegu rõngakujulise varjutusega, mis aga valdavas osas Euroopast
on nähtav osalisena. Atlandilt algav ning üle Põhja- ja Ida-Aafrika India
ookeanile kulgev kitsas ja mitme tuhande kilomeetri pikkune rõngakujulise
varjutuse vöönd läbib Euroopas vaid Pürenee poolsaare. Rõngakujulist
varjutust saab Euroopa suurlinnadest 3. oktoobri hommikul imetleda Hispaania
pealinnas Madriidis. Mujal Euroopas katab kuu osalise varjutuse ajal seda
suurema protsendi päikesekettast, mida lähemal asub vaatluskoht rõngakujulise
varjutuse vööndile (Pürenee poolsaarele).
3. oktoobri päikesevarjutuse
maksimaalne faas Tartus, Berliinis, Pariisis ja Madriidis.
Rõngakujulise päikesevarjutuse
näol on tegemist täieliku varjutuse analoogiga. Ainus oluline erinevus on Kuu
kaugus Maast, mis rõngakujulise varjutuse puhul on märgatavalt suurem kui täieliku
ajal. Kaugemal asuva Kuu ketas paistab aga väiksemana ega suuda kinni katta
kogu päikest. Nii jääbki ümber tumeda kuuketta päikse servaalade kitsas rõngas,
millest ka nähtuse nimetus. Kuigi rõngakujulise varjutuse vööndis kattub
tavaliselt 91-99 protsenti päikesekettast, jääb ikka valitsema tugevasti
kahvatunud päevavalgus. Täielikele varjutustele iseloomulikku pimedust ei
kaasne ning ka kitsa päikeserõnga valgus on piisavalt pimestav varjamaks päikesekrooni,
täielike varjutuste ilmselt kõige suurejoonelisemat vaatepilti.
Vaatamata tuhandetesse
kilomeetritesse ulatuvale pikkusele on rõngakujulise varjutuse vööndid
peaaegu sama kitsad kui täielike päikesevarjutuste omad. Seetõttu on ka rõngakujulised
varjutused samas paigas äärmiselt haruldased. Eestis näiteks oli rõngakujuline
päikesevarjutus viimati vaadeldav aastal 1912, järgmine tuleb 2039.
Kui 3. oktoober on pilvine,
tuleb järgmist osalist päikesevarjutust Eestis oodata järgmise kevadeni, 29.
märtsil 2006 kattub Eestis ligi pool päikeseketast. Ka võib üritada
Interneti vahendusel jälgida rõngakujulise varjutusega kaasnevat hämardumist
Madriidis, mis peaks nähtavaks muutuma meie ajas kella 11.45 paiku, tipnedes
paar minutit enne keskpäeva. Jälgima peaks Madriidi webcam-i, juhul kui see
varjutuse ajal ka töötab, peaks hämardumine märgatav olema.
Artikkel on Sven-Erik Enno kodulehelt.
|