Viimase paarikümne aasta jooksul on komeetidest lähedalt möödunud mitu automaatjaama, kuid neist ükski pole püüdnud piiluda nende tuumade tumedate pealispindade alla. Nüüd saab see lõpuks teoks - Ameerika rahvuspühal, 4. juulil, tabab lühiperioodilise komeedi Tempel 1 tuuma päev varem NASA automaatjaamast Deep Impact eraldunud 372 kg massiga moodul ning tekitab sellesse kraatri. Seda kuni 100 m läbimõõdu ja 25 m sügavusega kraatrit ennast näevad ainult sellest 500 km kauguselt möödalendava Deep Impacti kaamerad, kuid kokkupõrkel eraldunud aine pilve võib heal juhul vaadelda isegi palja silmaga, rääkimata maapealsete teleskoopidest ja ümber Maa tiirleva Hubble'i kosmoseteleskoobist. Kahjuks on see nähtav ainult Vaikse ookeani ümbruses. Komeedi tuuma sisemuse kohta annab uurijatele infot nii kraatri suurus ja struktuur kui pilve keemiline koostis. Kokkupõrke ajal asub Tempel 1 Maast 134 miljoni km kaugusel.

Kokkupõrkval moodulil pole mingit lõhkelaengut, kraatri tekitamiseks piisab täiesti tuuma rammimisest kiirusega 10,2 km/s, seejuures vastab eralduv energia 4,8 tonni lõhkeaine trotüüli plahvatusele. Küll aga on selle pardal kaamera, millega loodetakse teha enne purunemist suurima lahutusvõimega pildid komeedi tuumast, mis eales kunagi on saadud. Põrke mõju Tempel 1 liikumisele on enam kui tühine, nii muutub komeedi kiirus vaid 0,0001 mm/s ja tema vähim kaugus Päikesest lüheneb 10 meetri võrra.

Esimese pildi oma tulevasest sihtmärgist tegi 12. jaanuaril 2005 startinud Deep Impact juba üle kahe kuu enne kohalejõudmist, selle aasta 25. aprillil. 14. ja 22 juunil vaatles ta Tempel 1 tuumast toimunud purset. Deep Impacti tehtud piltide teravus jätab küll optika testimisel tehtud vea tõttu mõnevõrra soovida, kuid õnneks saab matemaatilise töötlusega selle probleemi mõju leevendada. Tempel 1-l on huvitav lähiajalugu. See komeet avastati 1867. aastal Marseille^Òs Ernst Tempel'i poolt ja tema periood leiti siis olevat 5,74 aastat. Tempel 1 vaadeldi ka veel tema järgmistel külaskäikudel 1873. ja 1879. aastal, kuid 1881. aastal toimunud lähenemine Jupiterile muutis ta orbiiti sedavõrd, et teda ei suudetudki ligi sada aastat enam üles leida. Alles aastal 1967 õnnestus teha Tempel 1-st üks foto ja alates 1972. aastast on teda kõigil lähenemistel vaadeldud. Selle komeedi tiirlemisperiood on praegu 5,5 aastat ning tema orbiit jääb Marsi ja jupiteri vahele.

Loodame, et see unikaalne kosmiline eksperiment igati õnnestub ja too huvitava lähiajalooga komeet paljastab ka oma kaugema mineviku, heites sellega valgust ka Päikesesüsteemi sünniloole.