Sügisene päev kulub aina lühemaks, novembris üheksalt tunnilt seitsmele tunnile. Astronoomiline öö - Päike on 18° horisondist allpool - kestab kuu lõpuks rohkem kui pool ööpäeva (1.nov 10:35, 30.nov juba 12:06). Kadunud tunnid kuuluvad hämarikule - koidule ja ehale.

Pikad pimedad novembriööd võiksid taevavaatlejatele palju ilu pakkuda, kui neid pilvi nii palju ei oleks. Vanal ajal teati - kui Hüaadid taevasse tõusid, siis on ilmad sajused. Nüüd kuulame ilmateateid, taevamärgid on ununenud.

Hüaadid on hajusparv Sõnni tähtkujus, peatähe Aldebarani juures. Vanad eestlased nimetasid seda tähekogumit Vanaks Sõelaks. Palju tuntum on teine Sõnnis asuv täheparv, Plejaadid, mille vana nimetus Sõel (ka Uus Sõel) on üldkasutatav ka tänapäeval. Sõel asub Aldebaranist ülevalpool paremal.

Jupiter (paremal) ja Saturn Sõnni tähtkujus 03.novembril kell 20:00. Ülemine täheparv on Plejaadid. Klikkides saate suurema taevaala.

Jupiter ja Saturn Sõnni tähtkujus 30. novembril kell 20:00. Hüaadide täheparv jääb A tähe alla. Klikkides saate suurema taevaala.

Selle aasta sügisel on Sõnn koduks kahele planeedile - Jupiterile ja Saturnile. Sellest ilusast ansamblist tõuseb esimesena (ikka idakaarest!) tund aega pärast päikeseloojangut Sõel, siis Saturn , Jupiter ning kõige viimasena Aldebaran. Kella kaheksaks on nad jõudnud paarikümne kraadi kõrgusele ja on väga hästi vaadeldavad. Mõlemad planeedid liiguvad tähtede suhtes idast läände, Jupiter Saturnist kiiremini, seega nende omavaheline kaugus väheneb (novembri kuus 1.5°).

Mõlemad hiidplaneedid jõuavad novembris vastasseisu Päikesega, st Maa asub planeetide ja Päikese vahel. See on parim periood vaatlusteks - planeedid on hästi heledad ja paistavad teleskoobis suuremad.

Saturn jõuab vastasseisu 19. novembril, tema heledus on sel ajal -0.4 tähesuurust ja ketta läbimõõt 20,4", nii hele oli Saturn viimati rohkem kui 25 aastat tagasi. Planeedi teekond ümber Päikese kestab 29.5 aastat, vähem kui kolme aasta pärast jõuab ta periheeli (lähimasse punkti Päikesest). Eks seepärast ongi tema vaatlustingimused nii head.

Jupiter on vastasseisus 28. novembril, tema heledus on siis -2.8, ketta läbimõõt 48.7". Sel ööl on eriti põhjust oodata selget taevast ja vaadata Jupiteri binokli või teleskoobiga, sest planeet möödub 10 minuti kauguselt 5.suuruse tähest (wTAU). Täht, Jupiter ja tema kiiresti liikuvad kaaslased väärivad kindlasti pikemaajalist (mõni tund) jälgimist.

November on sel aastal kuu, mil on võimalik näha kõiki viite palja silmaga nähtavat planeeti. Alustasime juttu kaugematest ja suurematest, vaatame nüüd ka lähemaid.

Marss asub Neitsi tähtkujus, tõuseb öösel kell kolm. Tema heledus on +1.7 tähesuurust ja ta on vaadeldav varahommikul kagutaevas. Tähtede suhtes liigub planeet ida poole, üha lähemale Neitsi peatähele Spiika.

Merkuur (all vasakul) ja Veenus 15. novembril kell 6:30. Klikkides saate suurema taevaala.

Merkuur on samuti Neitsis ja on vaadeldav kuu keskel koidutähena kagutaevas. 15. novembril on Merkuuri maksimaalne läänepoolne eemaldumine Päikesest (19°). Siis on parim võimalus teda vaadelda, sest ta tõuseb kaks tundi enne Päikest. Heledus on tal siis -0.6, on tegemist "poolmerkuuriga". Edasi heledus (ja faas) kasvavad veelgi, aga planeet liigub tagasi Päikese juurde ning kaob meie jaoks koiduvalgusesse.

Veenus, planeetidest heledaim (-4.1), läheb novembris Kaaludest Amburisse. Need on tähtkujud, mis liiguvad meil madalal lõunakaares, nii näeme Veenust madalal edelataevas ehatähena. Sügise edenedes planeedi vaatlustingimused paranevad, sest Veenuse ja Päikese loojanguaegade vahe üha pikeneb.

Veenust külastab 29. novembril noorkuu, Merkuuri 24. novembril väga vana kuu, aga koiduvalgus seda meil ilmselt näha ei luba. Saturni ja Jupiteri juures on täiskuu 12.-13. novembril, nendeks päevadeks vaatlusi planeerida ei maksa.