I.

Veidi pärast keskpäeva sisenes Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) maandur Huygens Saturni suurima kaaslase Titani atmosfääri. Huygens eraldus juba jõulude ajal NASA automaatjaamast Cassini, mis võtab praegu vastu maandurilt saabuvat infot, kasutades selleks tavaliselt Maaga sidepidamiseks pruugitavat antenni. Seepärast salvestatakse info Cassini pardal ja saadetakse Maale alles siis, kui Huygens oma töö lõpetab. Laskumine ja loodetavasti sellele järgnev pinnal töötamine võib kesta kuni kolm tundi, sest nii kauaks jätkub Huygensi patareides energiat. Peale selle kaob kolme tunni möödudes Huygens Cassinilt vaadates silmapiiri taha. Umbes pool üks meie aja järgi õnnestus ka maapealt raadioteleskoobiga saada Huygensilt nõrk signaal, mis näitab, et ta on töökorras.

Saturni suurim kuu Titan on uurijatele tõeline maiuspala. Tegemist on Päikesesüsteemi suuruselt teise kaaslasega (läbimõõt 5150 km) Jupiteri kuu Ganymedese järel, mis ületab oma suuruselt koguni planeet Merkuuri (läbimõõt 4878 km) ja mis kõige olulisem - tal on erinevalt kõigist teistest kaaslastest atmosfäär. Seejuures mitte mingi hõre loor, vaid gaasikest, mis oma ulatuselt ületab Maa atmosfääri. Nagu on näidanud Maalt ja eelmistelt automaatjaamadelt tehtud mõõtmised, koosneb Titani 1000 km paksune atmosfäär peamiselt lämmastikust, vähemal määral on erinevaid süsivesinikke, nagu metaani, etaani, atsetüleeni ja propaani. Sellega meenutab ta seda õhkkonda, mis aastamiljardeid tagasi ümbritses meie koduplaneeti ja kus arvatavasti sai alguse elu. Elu jälgede otsimine on aga praeguse planeediuurimise etapi lipukirjaks.

Cassini koos esialgu tema küljes olnud Huygensiga on ümber Saturni tiirelnud juba eelmise aasta 1. juulist saadik.

II.

Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Huygens jõudis Saturni suurima kaaslase Titani pinnele ja edastas sealt infot rohkem kui kaks tundi. Nagu maiste raadioteleskoopidega saadud ülinõrgad signaalid näitasid, piiksus Huygens isegi pärast seda, kui retranslaatorina töötanud NASA automaatjaam Cassini oli oma antenni tema suunast ära pööranud, et saata salvestatud andmed edasi Maale (Nii Maa kui Huygensiga sidepidamiseks kasutatakse sama antenni). Esimesed andmed jõudsid Saksamaal asuvasse juhtimiskeskusesse pärast kuut õhtul meie aja järgi.