Õnnelik Donald Machhholz. Oma kümnenda komeedi avastamisega tõusis ta komeediküttide edetabelis 19.ndale kohale.

Pildi tegid Taavi Tuvikene ja Tõnis Eenmäe Tõraveres, 31. detsembri õhtul ~10 paiku. Säriaeg oli 5 sekundit ja fotokas Canon EOS 20D + 50mm objektiiv avaga 2.0. Kahjuks oli ka Kuu juba tõusnud ja tekitas natukene taevafooni. Pildil on kõige nõrgemad aimatavad tähed 10.2 tähesuurusega. Klikitud pildil on ülal vasakul näha Sõnn oma peatähe Aldebaraniga.

Üle pika aja on meie taevas komeet, mis on näha ka palja silmaga. Küll ainult roheka uduse tähena, aga siiski. Kui võtame appi binokli või veel parem - teleskoobi, näeme komeeti koos tema sabadega.

Komeedi C2004 Q2 avastas 27. augustil 2004 amatöörist Ameerika komeedikütt Donald Machholz, avastaja järgi ongi meil nüüd Machholzi komeet. Machholzil oli see kümnes komeet avastada. Kuidas kõik toimus, kirjutab avastaja veebiaadressil http://ephemeris.sjaa.net/0410/b.html

Komeedid koosnevad tolmusest määrdunud jääst, Machholzi komeedi läbimõõt on mõni kilomeeter. Aga sellest jääkamakast purskuv gaas (tavaliselt valdavalt vesi, vähem süsinik, hapnik, ka teisi kergemaid elemente) peegeldab päikesevalgust ning me näeme pisikest udust tähekest, mis tähistaevas kiiresti liigub. Et Machholzi komeedi kooma sisaldab kõige rohkem tsüaniidi (CN) ja kaheatomaarset süsinikku (C_2), mis mõlemad helendavad päikesevalguses rohekalt, siis ongi Machholzi komeet rohekas.

Mida ligemal Päikesele, seda enam eraldub komeedist gaase, seda heledamaks muutub komeet ja seda pikemaks kasvab tema saba. Machholzi komeedil (nagu komeetidel enamasti) on kaks saba -- tolmusaba, mis järgib komeedi orbiiti ning kergem ioonsaba, mis päikesetuule mõjul on suunatud Päikesest eemale.

Machholzi komeet on kõige lähemal (0.347 astronoomilist ühikut) Maale 5.-6. jaanuaril, Päikesele lähimal (1.2 a. ü.) 24. jaanuaril. Komeedi heleduseks ennustati maksimaalselt 4.1 tähesuurust (6.01 kuni 12.01), aga tegelikult oli ta juba uusaastaöösel heledam. Praegu hinnatakse tema heleduseks 3.5 tähesuurust. Väga tihti ei suudeta "uute" (esimest korda Päikese lähedale sattuvate) komeetide heledust väga täpselt ette ennustada - vahel hinnatakse maksimaalset heledust alla, vahel üle.

Komeet liigub Sõnni tähtkujust Perseuse tähtkujusse, sealt edasi Väikesesse Vankrisse, Kassiopeiasse. Seega on ta meil väga hästi vaadeldav, aga palja silmaga nähtav siiski ainult veel paar nädalat.

Tavainimesele on komeedi leidmiseks praegu parim orientiir Sõel. Paar kraadi Sõelast paremalt (lääne poolt) möödub Machholz 7. jaanuaril; edaspidiseks tõmmake mõtteline joon Põhjanaela suunas - umbes 3 kraadi sellest paremalt möödub komeet 22. jaanuaril.

Komeedi nägemiseks tuleb otsida valgusreostusest vaba koht ja oodata kuni läheb päris pimedaks, jaanuaris saabub meil see aeg varsti pärast kella kuut. Sõnn ja Sõel on siis juba umbes 45 kraadi kõrgusel kagutaevas. Kui lähete vaatlema hiljem, ärge unustage et tähistaevas pöördub, kell üheksa otsige neid objekte juba lõunataevast.

Oleks meil vaid selgeid öid!