Merkuur on jaanuari alguses Maokandja tähtkujus, läheb siis Amburisse, kuu viimastel päevadel jõuab Kaljukitse tähtkujusse. 29. detsembril oli Merkuur 22 kraadi kaugusel Päikesest ja on näha hommikutaevas ka jaanuari esimesel nädalal, heledus -0.4 tähesuurust. Planeeti tuleb otsida väga madalalt lõunakaarest tund aega enne päikesetõusu. Merkuuri heledus väheneb aeglaselt (ta on teel Päikese taha - planeedi valgustatud osa suureneb, ketta läbimõõt väheneb), aga heledas koidutaevas pole teda kerge leida, abi on binoklist. Ja aitab palju heledam Veenus, Merkuuri leiame temas veidi vasakult. Planeetide vahe väheneb üsna kiiresti, 13. jaanuaril on see minimaalne - Merkuur on siis paarkümmend kraadiminutit Veenusest kõrgemal. Neil hommikutel oleks kena vaadelda neid planeete teleskoobiga, aga et nad on väga madalal, siis jääb see lõunapoolsete astronoomiahuviliste võimaluseks.

Veenus Veenus on jaanuari alguses Maokandja tähtkujus, läheb Amburi tähtkujusse. Veenus tõuseb jaanuari alguses tund, kuu lõpus vaid pool tundi enne päikesetõusu. See tähendab, et meie Koidutähe vaatlusaeg saab otsa. Aga et planeet on väga hele (-3.7 tähesuurust), siis võib teda päikesetõusul madalas lõunakaares siiski näha.
13. jaanuaril on Veenuse ja Merkuuri ühendus.

Marss on Maokandja tähtkujus, tõuseb kuu alguses umbes kolm tundi enne Päikest ja on leitav madalal lõunakaares. Nurkläbimõõt on planeedil 4 kaaresekundit, heledus +1.5, seega on ta teistest hommikustest planeetidest kõige nõrgem. Jaanuari esimestel nädalatel liigub Marss mööda Skorpioni peatähest Antaaresest (6.-7. jaanuaril on 8° tähest kõrgemal). Planeet ja täht on värvilt väga sarnased, Marss on Antaaresest veidi tuhmim.

Jupiter on jaanuaris Neitsi tähtkujus, tõuseb kesköö paiku ja on päikesetõusu ajal veel üsna kõrgel kagutaevas. 8. jaanuaril on planeet Päikesega kvadrantuuris (taevakehade vahe 90°). Heledus on Jupiteril -2.1 tähesuurust, nurkläbimõõt kasvab kuu jooksul 36 kaaresekundilt 39 kaaresekundiks. Hele täht Jupiterist umbes 8° madalamal on Neitsi peatäht Spiika. Õhtuseks planeediks Jupiter veel niipea ei saa.
4. jaanuaril on Jupiteri ja Spiika vahel Kuu. Kuu jõuab Jupiteri juurde uuesti 31. jaanuaril.

Saturn liigub Kaksikute tähtkujus ja on ainus õhtul palja silmaga vaadeldav planeet. Kaksikutes on ju juunis-juulis Päike, seepärast tõuseb Saturn praegu kirdest nagu suvine Päikegi ja kulmineerub südaööl umbes 53 kraadi kõrgusel. Heledus on tal -0.3 tähesuurust, nurkläbimõõt 20 kaaresekundit.
24. jaanuaril on Saturni juures väga hele Kuu.

Õhtutaevas on vaadeldav komeet Machholz (C/2004 Q2). Komeet liigub Sõnni tähtkujust Perseuse tähtkujusse. Komeedi maksimaalne oodatav heledus on 4.1 tähesuurust (5.-13. jaanuar), seega on ta ta palja silmaga nähtav (muidugi mitte linnataevas). Kuu lõpuks väheneb heledus 4.7 tähesuuruseni. Komeet jõuab Maast 0.347 astronoomilise ühiku kaugusele 5. - 6. jaanuaril. Periheelis (lähim punkt Päikesele, 1.2 a. ü.) on Machholzi komeet 24. jaanuaril.

Sõnn on päris pimeduse saabudes meil juba kõrges taevas, nii on tingimused komeedi vaatlemiseks soodsad. Abi on muidugi binoklist, kui muidu ei erista tähekeste seas seda udusemat. Teleskoobiga on näha ka komeedi sabad, Machholzil on neid kaks - gaasisaba, mis on suunatud Päikesest eemale ning tolmusaba, mis liigub komeedi järel tema orbiidil.
7. jaanuaril möödub komeet paar kraadi lääne poolt Plejaadide täheparve (Sõel), 16. jaanuaril paar kraadi ida poolt Algolist (beeta Persei) ja 27.-28. jaanuaril 5° Perseuse kaksikhajusparvest. Kuna segamas pole kuud, siis on jaanuari teine-kolmas nädal õige aeg passida selgeid öid. Astronoomiline öö saabub meile pärast kella kuut, siis võib juba vaatlema hakata.