Üle hulga aja oli jälle paar ilusat hommikut. 16. novembri hommikul välja minnes ja pea kohal tähti nähes pöörasin kohe pilgu idakaarde, vaatamaks selle sügise planeedipaari - Veenust ja Jupiteri.

Ja seal nad olidki. Ainult - kui veel nädal tagasi troonisid nad taevavõlvil kõrvuti ja novembri alguses oli kõrgemal hoopis Veenus, siis nüüd oli sinna kõrgele jäänud ainult Jupiter. Päikesele lähenev Veenus paistis vaid hädavaevu üle puulatvade.

Aastavahetuseks kaob Veenus päikesevalgusesse, tema asemele kerkib Marss. Esialgu nõrguke, kogub ta iga kuuga jõudu, et tõusta järgmiseks sügiseks hommikutaeva valitsejaks. Marsi vastasseis tuleb 2005.a. oktoobris-novembris.

Talveplaneedid on Jupiter ja Saturn. Praegu näeb neid hommikutaevas, aga paari kuu pärast võime Saturni vaadelda öö läbi. Kevadeks on nad mõlemad õhtutaevas ning siis on ka parim aeg vaatlemiseks.

Kui Saturni saame näha ka järgnevatel aastatel, siis Jupiteri vaatlemisega tuleks kiirustada. 7. oktoobril ületas ta taevaekvaatori, siirdudes lõunapoolkerale, kuhu jääb ligi kuueks aastaks. Kui tänavu liigub ta Neitsi tähtkujus ja tõuseb kulminatsioonimomendiks pea 30 kraadi kõrgusele, siis juba tuleval talvel näeme Jupiteri vaid 18 kraadi horisondist kõrgemal. Aastatel 2006 kuni 2008 näitab ta end vaid mõneks tunniks madalal lõunataevas.

	Veenus ja Jupiter 1. novembri hommikul. Foto: HP PhotoSmart618.
	Planeedirivi 17. novembri hommikul kell 6.45. Kõige heledam on Veenus, temast veidi allpool Neitsi tähtkuju peatäht Spiika. Jupiteri leiame ülalt paremalt, koiduvöös vaevu eraldatava Marsi sama kaugelt, kuid vastassuunas. Hele täht ülal vasakul on Arktuurus. Foto: Canon Powershot A60, ava 2.8, säriaeg 4 sekundit.