432 aastat tagasi lõi taevas Cassiopeia tähtkujus särama hele supernoova, mis mängis olulist rolli uue maailmavaate kujunemisel. Selle 11. novembril 1572.a. plahvatanud supernoova tuntuim tunnistaja ja uurija oli Taani astronoom Tycho Brahe, kelle järgi seda nimetatakse Brahe supernoovaks. Kuna isegi teadlaste jaoks oli taevas igavesti muutumatu, siis ei uskunud ka Tycho Brahe algul oma silmi, et taevas võib sündida nii hele uus täht.

Nüüd, 432 aaastat hiljem, näib see supernoova jälle mängivat olulist rolli: seekord astronoomide ettekujutuses supernoovade tekkest. Nimelt on rahvusvaheline meeskond avastanud esmakordselt suprnoova juures ka teise tähe, mis kinnitab teooriat, mille kohaselt SN Ia tüüpi supernoovad sünnivad kaksiktähtede vastasmõjuna, millest üks on tavaline täht ja teine valge kääbustäht.Tavaliselt tähelt langeb ainet pidevalt valgele kääbusele kuni viimasel tekib kriitiline mass ja ta plahvatab supernoovana.

Piltidel on supernoova valgus- ja röntgenkiirguses, kus on näha 432 aasta jooksul plahvatuses laialilennanud gaaskest.

SN Ia tüüpi supernoovadel on oluline roll kaasaegses astrofüüsikas ja kosmoloogias, nad on praegu parimad heleduse etalonid kauges Universumis ja suure punanihkega galaktikate kauguse määrajad.

1572. aasta Brahe supernoova aastal 2004 Hubble'i ja Chandra kosmoseteleskoopidega tehtud piltidel