Esimene mõte --- juba hilja, august on läbi!

Aga jutt pole siin rahvakalendri kuunimedest, lõikuskuust, vaid Kuust endast. Lõikuse-Kuuks (ingl. Harvest Moon) kutsuvad Ameerika farmerid sügisese pööripäeva aegset täiskuud. Et viljalõikuse ajal napib päevast aega nii sirbi- kui kombainiajastul, teab igaüks. Eks tule siis ööst lisa võtta ning hea valgusallikas oleks sel puhul teretulnud. Midagi paremat kui päikeseloojangul silmapiiri kohale kerkiv roosakaskollane kuuketas oleks raske välja mõelda.

Ameeriklastel on täiskuu kohta teisigi nimesid. Kui Kuu jõuab täisfaasi sama kalendrikuu kestes teist korda, kutsutakse teda "siniseks kuuks" (Blue Moon). On veel maasikakuu (Strawberry Moon), roosa (või õitsev?) kuu (Pink Moon) ja isane (või dollari?) kuu (Buck Moon). See viimane pidavat kõige uhkem olema.

Eestlastel on Kuu küll väga tähtis, tema järgi seati oma tegemisi eriti aias-põllul, aga selliseid hellitusnimesid Kuu meilt saanud pole.

Astronoomidel on sügisese pööripäeva täiskuu kohta veel üks huvitav tähelepanek. Kuu teeb taevas täistiiru 29.5 päeva jooksul (Päikese, mitte tähtede suhtes!) ja seepärast peaks Kuu tõusma igal järgmisel päeval 24 tundi/29.5 päeva = 0.81 tundi ehk 49 minutit hiljem. Vaadates näiteks Tähetorni Kalendrit või "Vaatleja" Kuu-tabeleid, märkame, et septembri keskel (just täiskuu ajal) on see "hilinemine" vaid 13 minutit! Seevastu jaanuaris ulatub Kuu tõusuaegade vahe pea poolteise tunnini päevas (samuti täiskuu ajal).

Miks see nii on, oleks paras küsimus meie noortele tähehuvilistele. Mõelgem Kuu ja Päikese näiva liikumise peale, ka sellele, mida tähendab sügisene pööripäev. Ehk suudate leida valemi, mille abil täiskuu-tõusu hilinemist rehkendada?

Lõpetuseks ja kontrolliks 2000.a. täiskuu-tõusude hilinemise tabel:

Kui mingid asja järele mõtled, siis pööra ikka silmad kuu poole. Olgu see toas wõi wäljas: siis läheb see täide ja õnnestub. Ära mõtle midagi otsustawad, selg kuu poole, sest siis wõib nurjuda. RKM II 34,619/20 (48) Tallinn