Hubble'i Kosmoseteleskoop suudab oma (arvatavasti) peatse pensionilesaatmise eel astronoome veel ikka üllatada. Esiteks tegi ta mõned kuud tagasi uue kaameraga ACS järjekordse rekordilise süvaülesvõtte Universumist nn ülisügava välja HUDF (Hubble Ultra Deep Field). Rohkem kui 11 päevase eksponeerimise tulemusena pildistati galaktikateni heledusga 30.7 tähesuurust ja punanihkeni 7. Juuresoleval pildil on väga punased galaktikad just nii kauged objektid.

Väljavõte Hubble'i teleskoobiga tehtud ülisügavast ülesvõttest HUDF

Suure Paugu teooria järgi toimus Universumi paisumise käigus jahtumine ning praegu on Universumit täitev reliktkiirgus temperatuuriga vaid 2.7 K. Universumit täitev aine on praegu aga taas ioniseeritud (me vaaatleme kõikjal kuuma gaasi) oletatavasti esimestelt massiivsetelt tähtedelt tuleva kiirguse poolt.

Üllatus oli aga astronoomidele, kui selgus, et nendest galaktikatest ei aita Universumi taas üles kuumutamiseks ehk reioniseerimiseks. HUDF väljalt ei näe me piisavat hulka galaktikaid, mille tähed suudaksid reioniseerida ainet sellisel määral nagu me vaatlustest näeme. See on üks suurimaid vastuolusid praeguse muidu rahuldavas kooskõlas vaatluste ja nn standardse Universumi mudeli vahel.

Peab mainima, et erinevad uurimisgrupid on selles küsimuses erineval arvamusel. On arvamusi, et me lihtsalt ei näe kõiki kaugeid galaktikaid, eriti mis jäävad kaugemale kui punanihe 7. Tolleaegsed tekkinud tähed olid ka metallivaesuse (Universumis polnud veel metalle, need tekivad tähtedes) tõttu palju massiivsemad ja kiirgasid enam energiat kui praegused tähed. Neid asjaolusid arvestades võib probleem kaduda.

Lahendus loodetakse saada tulevase põlvkonna kosmoseteleskoobilt (James Webbi nimeline), mis peaks üles lendama 2011. a. ning vaatlema kõige esimesi tähti.