|
23.07.2004
|
Geoloogia Instituudi ja Ridamuse Kaali ekspeditsioon
| |
Jürgen Jänes, Mihkel Kama
|
Juulikuu algul (6. - 11.07.2004) toimus Geoloogia Instituudi
meteoriitikaspetsialist
Ülo Kestlase juhtimisel ekspeditsioon Kaali 7. kraatri uurimiseks.
Vabatahtlike abijõududena olid kaasas Ridamuse liikmetest
astronoomiahuvilised Jürgen Jänes, Mihkel Kama ja Edvard
Ljulko. Põhiliselt uuriti 7. kraatri kaguseina, millest leiti
hulgaliselt raudnaelu, plekitükke ja hobusekonte - kraater oli
nimelt kunagi kasutusel kõrvalasuva mõisa
prügiauguna. Lisaks eelpoolnimetatutele õnnestus
kaevatud
pinnasest metalliotsija ja terava silmaga välja sõeluda ka
umbkaudu sadakond
meteoriidikildu. Töö saadud materjalide ja andmetega
alles kestab, ekspeditsiooni käigust aga annab ülevaate
alljärgnev.
Nii
nägi 7. kraater välja 6. juuli õhtul, kui
ekspeditsioon lõpuks Saaremaale jõudis. Et kaotatud aega
kiirelt tagasi teha, otsustati kraatri puhastamisega alustada juba
samal
õhtul. Pärast mõnetunnist rohimist oli
progress silmnähtav. Paremal pildil ulatab kühvliga
ekspeditsioonile abistava käe kohalik astronoomiahuviline Veiko
Kask.
Ekspeditsiooni
juht 7. juuli hommikul lahinguplaani
pidamas.
Päeva esimene pool kulus
eelmistest 7. kraatri kaevamistest möödunud aja jooksul
süvendisse vajunud pinnase ja prahi eemaldamisele, ülaltoodud
fotol võib näha loodava kaevendi pealisosa puhastamist
huumusest.
Töö
uues kaevandis ja selle ümber käib täie hooga: all
valmistavad Ülo Kestlane ja Mihkel Kama ette pinnast, mida
üleval otsivad Vene sõjaväe miiniotsijaga läbi
Edvard Ljulko (pildil aparaadiga) ja Jürgen Jänes.
Fotoseeria tööst
miiniotsijaga: Mihkel Kama (pildil
aparaadiga) ja Edvard Ljulko pinnast läbi otsimas. Kui signaal on
käes, aitab oletatava killu täpset asukohta määrata
pinnase pihkhaaval läbisõelumine. Nii mõnegi
meteoriiditüki kallal on rooste- ja ajahammas aastatuhandete
jooksul oma töö teinud ning metallilise raua sisaldus neis on
sellevõrra kahanenud, et isegi tundliku aparaadiga jälje
üles võtmine osutub raskeks.
Noorte teadusorkestrantide kogenud dirigent oma töö
küpseva vilja üle mõtisklemas.
9.
juuli hommikuks oldi tööplaani täitmisele lähedal -
kaevandi põhi lähenes kraatri aluspõhja kihile.
Metalliotsija pinin kõrvus, jätkati paljandunud kivirusust
meteoriidikildude otsimist.
Edvard
Ljulko ja ülejäänud ekspeditsiooni liikmed ei hoolinud
ka hilistest õhtutundidest - saviste ja mullastena
töötati edasi isegi pimeduse saabudes.
Ekspeditsiooni eelviimane päev.
Vasakul: jõudehetke nautimas, paremal: viimaseid pingutusi
kraatri põhja jõudmiseks sooritamas. Triibulises
särgis on salgaga viimaseks jõupingutuseks liitunud noor
geoloogiahuviline Mario Maripuu.
Väljakaevatud kraatriosa ilma
"autoriteta" (vasakul) ning koos "autoritega" (paremal). Paremal pildil
vasakult
paremale: Jürgen Jänes, Ülo Kestlane, Mihkel Kama,
Edvard Ljulko.
|
