Musti auke on peetud ikka taevakehade lõpuga seotuks. Nii tähesuurusi musti auke, mis tekivad massiivsete tähtede plahvatuses supernoovadena , kui ka üliraskeid musti auke galaktikate keskel, mis näivad lõputult neelavat kõike, mis nende lähedusse satub. Praegu arvatakse, et must auk asub iga suure galaktika keskel. Pole veel selge kas ka kääbusgalaktikate keskel.

Universum on galaktikaid täis.Nad on Universumi peamine ehituskivi. Aga senini pole selge, kuidas galaktikad tekivad.

Nüüd on aga tekkinud seisukoht, et mustad augud galaktikate keskel on pigem seotud galaktikate sünni ja arenguga. Ülimassiivne must auk ja teda peitev galaktika arenevad justkui koos: must auk aitab kokku korjata ainet galaktika tekkeks ning galaktika koostisesse kuuluv aine, eelkõige tähed ja gaas toidab musta auku , langedes suure kiirusega lõkspinna taha. Eriti tormilisel musta augu arengu ajal, kui galaktikas on veel ainet tuuma ligidal millega musta auku "toita", paistab ta heleda kvasarina. Seda arvamust toetavad vaatlused, mis näitavad, et musta augu mass on tihedas seoses galaktika keskosa (mida nimetatakse mõhnaks) massiga: mida raskem mõhn, seda raskem must auk.

Lahendada jääb aga üks muna-kana küsimusi astronoomias : kumb oli enne, kas must auk või galaktika ?