11. märtsil jõudis Spirit lõpuks Bonneville'iks nimetatava kraatri servale. Selleks tuli tal Marsi pinnal läbida kokku 335 meetrit.

Muidugi polnud Spiriti tee kraatrini sirgjooneline, tuli teha möödasõite ettejäävatest kividest ja põigata ka veidi kõrvale jäävate huvipakkuvate objektide juurde. Nüüd vaatleb Spirit oma kaamerate ja infrapunaspektromeetriga tema ees laiuvat paarisajameetrise läbimõõduga kraatrit. Selle põhjal otsustatakse, kas tal tasub kraatrisse laskuda või asuda teele kahe ja poole kilomeetri kaugusel asuvate mägede suunas.

Vahepeal vaatas Spirit ka Marsi öötaevasse ja nägi seal muuhulgas Orioni tähtkuju ja koduplaneet Maad.

Pildid Spiritilt. NASA/JPL

"Bonneville" kraater, pilt Spiritilt 12. märtsil	Orion, hele täht on Betelgeuse, pildil on ka Orioni vöö tähed	Maa, nagu ta paistis Marsilt tund aega enne päikesetõusu

Teisel pool Marssi tegutsev Opportunity uurib veel "oma" kraatris olevaid kivimeid ja pinnast. Kraatrist väljasõitu ja ümbritsevale tasandikule suundumist kavandatakse lähima nädala-pooleteise pärast.

Ka Opportunity vaatas viimasel paaril nädalal taevasse, seda küll erinevalt Spiritist päevasel ajal ning nägi esmakordselt kosmoseuurimise ajaloos Marsi kaaslaste Phobose ja Deimose üleminekuid päikesekettast.

Laupäeval, 13. märtsil jälgis ka Spirit Deimose üleminekut päikesest. Varjutusteks on neid palju nimetada, Marsi kaaslased on pisikesed (Phobose läbimõõt on umbes 22, Deimosel umbes 13 kilomeetrit) ning vaatamata oma lähedusele ei suuda nad planeedi pinnalt vaadates, erinevalt meie Kuust, Päikest täielikult kinni katta.

Peale emotsionaalse külje pakub teadlastele suurt huvi ka nende üleminekute täpne ajastatus, sest selle põhjal saab nende orbiite täpsustada.

Pildid Oppotunitylt. NASA/JPL

Päikesevarjutus Marsil - Phobos läheb üle päikeseketta. Täielikku päikesevarjutust Marsil ei ole.	Deimos läheb üle päikeseketta