2. märtsi hommikul startis Lõuna-Ameerikas asuvalt Kourou kosmodroomilt ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) automaatjaam Rosetta, et asuda enam kui kümme aastat kestvale teekonnale perioodilise komeedi Tshurjumov-Gerasimenko juurde.

Jõudes kohale alles 2014. aastal, asub ta komeedi tuuma ümber tiirlema ning maandab sellele umbes 100kg kaaluva automaatjaama. See oleks ajaloos üldse esimene maandumine komeedi tuumale.

Komeedid on vanimad Päikesesüsteemi asukad ja nende aine pole viimase nelja ja poole miljardi aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega heidab nende uurimine valgust Päikesesüsteemi tekkele.

Algselt pidi Rosetta startima juba aasta tagasi, siis oleks tema reisisihiks olnud Wirtaneni komeet, mille juurde ta oleks jõudnud 2011. aastal. Veidi enne kavandatud starti toimus aga õnnetus kanderaketiga Ariane 5, mille modifikatsiooni kasutatakse ka Rosetta üleslennutamiseks ning enne katastroofi asjaolude selgumist ei tahetud kalli (hind umbes miljard eurot) kosmoseprojektiga riskida. Esimesel katsel ei õnnestunud Rosettat välja saata ka sellel aastal - 26 veebruaril oli ilm kehv, järgmisel päeval aga ilmnesid kanderaketil Ariane 5 mõned pisidefektid.

Kolmandal korral siis asi õnnestus.