Mõned nädalad tagasi võis ajalehest lugeda, et ilmumas on esimene eesti taevaatlas, autoriteks Toomas Aas ja Peep Kalv. 30. mail toimus üllitise presentatsioon ja nüüdseks on "Eesti taevaatlas" jõudnud ka Tartu raamatupoodidesse. Pehmete kaantega ja kahes köites (atlas ise ning kataloog).

Kõhklusi-kahtlusi tekitab muidugi pressiteates mainitud määratlus "esimene". Ei pea olema kuigi vana, et mäletada 1990. a ilmunud Jaak Jaaniste ja Enn Saare "Täheatlast", mis vaatamata erinevale pealkirjale ja formaadile ikka sedasama tähistaevast kujutab kui äsjailmunugi.

Aga ühes asjas on "Eesti taevaatlas" tõesti esimene: temaga kaasas on kataloog, mille sarnast vähemalt allakirjutanu ei tea eesti keeles varem ilmunud olevat. Selles on tähtkujude kaupa ära toodud andmed heledamate (kuni viienda tähesuuruse) tähtede (koordinaadid, näiv ja absoluutne heledus, spektriklass, kaugus, nimed jms), kaksiktähtede, muutlike tähtede ja süvataeva objektide kohta. Viimased hõlmavad heledamaid udusid, täheparvi ja galaktikaid. Mõnede objektide kohta on esitatud ka must-valged fotod. Kataloogi lõpus kirjeldatakse atlase ja kataloogi koostamisprintsiipe ja on ära toodud mõned astronoomias tarvitatavad arvsuurused.

Kui kataloogiga võib igati rahule jääda, siis atlasega on lugu veidi teine. Esimene asi, mis silma torkab, on tema ebastandardsed mõõtmed, mis muudavad atlase paigutamise (näit. riiulile) ja kaasaskandmise ebamugavaks. Seejuures on mõõtmed tüüpilisest A4-formaadist suuremad vaid mõne sentimeetri võrra, mis atlasele midagi juurde ei anna ja mida oleks saanud loodetavasti kergesti kärpida.

Atlase 15 kaardil on kujutatud kogu Eestis nähtav tähistaevas (piiriks on -30 kraadine kääne), lisaks kaartide asendiskeem ja lõunataeva kaart. Kokku on autorite andmeil kaartidel kujutatud 6500 tähte heleduseni 6,5 tähesuurust ning hulgaliselt süvataeva objekte. Tähed on kujutatud tumedate ringidena helesinisel taustal. Nimed ja tähtkujude ühendusjooned on trükitud punasega. Kahjuks on ebaõnnestunud tähesuuruste skaala valik, mistõttu nõrgemad tähed on vaevumärgatavad ja kõige paremini iseloomustaks neid rahvapärane väljend "kirbusitt". Seevastu heledamad tähed on kujutatud jälle liiga suurte ringidena. Millegipärast pole kaartidel kujutatud ka Linnuteed.

Nendele suhteliselt pisikestele puudustele vaatamata on tegemist olulise lisaga eestikeelsele küllalt kasinale astronoomiakirjandusele. See atlas peaks olema iga tähistaevast vaatleva astronoomiahuvilise käeulatuses.

Tartus Mattieseni raamatupoes maksis "Eesti taevaatlas" 117 krooni.