20.01.2004
|
Tähetorni vaatluste tähtpäev
|
Erik Tago
|
|
Passaazhiriist Tartu Tähetornis
|
Täna, 20. jaanuaril 2004, on Tartu Tähetornil väikene tähtpäev.
Täpselt 190 aastat tagasi said alguse esimesed süstemaatilised vaatlused
tähetornis. Vaatluste au kuulub tol ajal veel noorele Wilhelm Struvele ning instrument, millega vaatlus toimus, oli veel praegugi tähetornis asuv Dollondi passaazhiriist.
Struve oli 1813. a. novembris värskelt valitud astronoom-observaatoriks
koos erakorralise professori kutse omistamisega. Esimene töö, mida Struve
uuel ametikohal tegi, oli passaazhiriista paigaldamine.
Passaazhiriist oli 4.5 tollise objektiivi läbimõõduga ja 8 jalase fookuskaugusega
suurepärane vaatlusvahend, mille oli juba varem tellinud Johann Pfaff, kuid mis seisis lahti pakkimata.
Kuna juba 1812.a.
Johann Huthi poolt tellitud graniitsambad teleskoobi aluseks ei saabunudki kohale, otsustas
Struve laduda need tellistest. Sellise riista paigaldamine oli tõsine ülesanne, millega Struve sai suurepäraselt hakkama.
Tema plaanide kohaselt pidi
passaazhiriistaga toimuma pooluselähedaste (käändega +45 kuni +90 kraadi)
kuni viienda tähesuurusega tähtede otsetõusu määramine.
20. jaanuaril 1814 algavadki süstemaatilised vaatlused Põhjanaela vaatlustega ülemises
kulminatsioonis. Struve pühendab ennast tõsiselt vaatlustele, veetes vahel 18 tundi järjest
teleskoobi taga. Sellistel öödel jõudis ta vaadelda ligi 100 tähe koordinaadid, kusjuures iga vaatlus
seisnes mitmes registreerimises. Paari aasta jooksul jõudis ta kokku vaadelda 3078 kulminatsiooni,
lisaks sellele määrata tähetorni geograafilised koordinaaadid ning vaadelda Olbersi komeeti 1815.a.
Need vaatlused oli viljakaks avalöögiks Struve vaatlejakarjäärile, näidates ühtlasi ka passaazhiriista
suurepäraseid omadusi. Siit sai alguse ka Struvi huvi mitmiktähtede vastu, mille vaatlemine hiljem Fraunhoferi
teleskoobiga kujunes tema üheks elutööks.
|