Vaatleja
Varia (1/2004): Artikkel
20.01.2004 Tähetorni vaatluste tähtpäev
Erik Tago

Passaazhiriist Tartu Tähetornis

Täna, 20. jaanuaril 2004, on Tartu Tähetornil väikene tähtpäev. Täpselt 190 aastat tagasi said alguse esimesed süstemaatilised vaatlused tähetornis. Vaatluste au kuulub tol ajal veel noorele Wilhelm Struvele ning instrument, millega vaatlus toimus, oli veel praegugi tähetornis asuv Dollondi passaazhiriist.

Struve oli 1813. a. novembris värskelt valitud astronoom-observaatoriks koos erakorralise professori kutse omistamisega. Esimene töö, mida Struve uuel ametikohal tegi, oli passaazhiriista paigaldamine.

Passaazhiriist oli 4.5 tollise objektiivi läbimõõduga ja 8 jalase fookuskaugusega suurepärane vaatlusvahend, mille oli juba varem tellinud Johann Pfaff, kuid mis seisis lahti pakkimata. Kuna juba 1812.a. Johann Huthi poolt tellitud graniitsambad teleskoobi aluseks ei saabunudki kohale, otsustas Struve laduda need tellistest. Sellise riista paigaldamine oli tõsine ülesanne, millega Struve sai suurepäraselt hakkama.

Tema plaanide kohaselt pidi passaazhiriistaga toimuma pooluselähedaste (käändega +45 kuni +90 kraadi) kuni viienda tähesuurusega tähtede otsetõusu määramine. 20. jaanuaril 1814 algavadki süstemaatilised vaatlused Põhjanaela vaatlustega ülemises kulminatsioonis. Struve pühendab ennast tõsiselt vaatlustele, veetes vahel 18 tundi järjest teleskoobi taga. Sellistel öödel jõudis ta vaadelda ligi 100 tähe koordinaadid, kusjuures iga vaatlus seisnes mitmes registreerimises. Paari aasta jooksul jõudis ta kokku vaadelda 3078 kulminatsiooni, lisaks sellele määrata tähetorni geograafilised koordinaaadid ning vaadelda Olbersi komeeti 1815.a.

Need vaatlused oli viljakaks avalöögiks Struve vaatlejakarjäärile, näidates ühtlasi ka passaazhiriista suurepäraseid omadusi. Siit sai alguse ka Struvi huvi mitmiktähtede vastu, mille vaatlemine hiljem Fraunhoferi teleskoobiga kujunes tema üheks elutööks.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies