Vaatleja
Universum (1/2004): Artikkel
07.01.2004 Astronoomia aastal 2003
Erik Tago

Aasta 2003 oli vahelduvalt edukas astronoomia- ja kosmosesündmuste poolest. Eelkõige oli see Marsi aasta, kuid pikitud teistegi oluliste saavutuste ja ka õnnetustega.

Aasta algupoole jääb kosmosesüstiku Columbia ja meeskonna hukkumine maandumisel 1. veebruaril. See katastroof avaldab mõju nii tulevastele kosmoselendudele kui ka astronoomiaprogrammidele edasilükkamise näol. Süstikute lennud on praegu peatatud.

Sellele vastukaaluks avaldas NASA 11. veebruaril seni kõige põhjalikuma reliktkiirguse mõõtmise tulemuse satelliidilt WMAP. Seetõttu võib aastat nimetada ka reliktkiirguse aastaks. Universumi varasest tekkeajast pärit muidu väga ühtlase kiirguse imeväikesed ebaühtlused kinnitasid varasemaid kosmoloogia tulemusi nii Universumi vanuse kui ka koostise kohta kohta, kuid oli ka üllatusi: tähed ja galaktikad on tekkinud tunduvalt varem kui arvati - punanihetel 10 kuni 30.

Esmakordselt leidis 28. veebruaril tõestust, et Universumi salapäraseimad objektid - gammakiirguse sähvatused - on seotud supernoovade plahvatustega. Mõlemad võivad olla sama nähtuse - masiivse tähe plahvatuse ja musta augu tekke - erinevad avaldused.

25. augustil algas uus ajastu infrapunavaatlustes - lennutati orbiidile Spitzeri Kosmoseteleskoop, mis on saatnud juba esimesed kõrgekvaliteedilised taevakehade pildid infrapunases valguses.

August lõppes Marsi suurima vastasseisuga läbi aegade, kuid Eestis paistis planeet madalal ja jäi silmaga nähtu poolest alla mõnele varasemale vastasseisule.

Oktoobris lisandus seni mehitatud kosmoselende sooritanud riikidele (Venemaa ja USA) ka kolmas riik - Hiina. Hiina tulevikuplaanid kosmoselendude vallas on ambitsioonikad.

Aasta lõpp oli Marsi uurijatele jällegi kurvapoolne: nii jaapanlaste jaam Nozomi kui eurooplaste Mars Express jõudsid küll punase planeedi juurde kuid missioonide edukas lõpp jäi tulemata. Nozomi kannatas arvatavasti Päikese aktiivsuse tõttu. Maandumismoodul Beagle 2, mis eraldus Mars Expressist ning pidi otsima elu Marsil, vaikib senini.

Hästi käis aga NASA Marsimissiooni Spirit käsi, mis maandus Marsile ja on uue aasta alguses saatnud esimesed pildid Marsist Maale. Jaam saadab maandumispaika uurima kulguri. Loodetavasi läheb hästi ka teisel kulguriga jaamal Opportunity, mis maandub Marsil 25. jaanuaril 2004, aga hoopis teisel pool planeeti.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies