Valik pilte NASA-lt

Spirit leidis Päikese.

Marsi maastik.

Tuule lihvitud kivid.

Mälestustahvel Columbiale.

4. jaanuaril Marsile jõudnud NASA automaatjaam Spirit on hea tervise juures ja valmistub järgmisel nädalal oma maandumisaluselt maha sõitma ning Marsi uurimisega algust tegema. Esimeseks uurimisobjektiks saab arvatavasti 12 meetri kaugusel asuv pisike, 9-meetrise läbimõõduga kraater hüüdnimega "Sleepy Hollow".

Ühe esimese tööna aktiviseeriti Spiriti suundantenn, mille abil saab Maaga otse sidet pidada, kasutamata Marsi ümber tiirutavate automaatjaamade Mars Global Surveyor (MGS) and Mars Odyssey (MO) teeneid. Kuna tundub, et antenn ei pöördu nii sujuvalt kui peaks, siis kasutatakse probleemi selgumiseni ikka veel MGS-i ja MO abi. Lõpetatud on värvilise panoraamfoto tegemine, mis on üldse suurima lahutusvõimega foto mõnel teisel planeedil tehtudest. Selle Maale edastamine võtab kuni nädala, seni on temast üle kantud vaid üks osa.

Kuna Marsi ööpäev on ligi 40 minutit maisest pikem, siis selleks, et koos Spiritiga alati samal ajal ärkvel olla, peab temaga töötava meeskonna umbes 280 liiget iga päev 40 minutit hiljem ärkama.

Eelmise aasta 1. veebruaril hukkunud kosmosesüstiku Columbia auks kavatseb NASA Spiriti maandumiskoha ümber nimetada Columbia Memorial Station'iks. Columbia meeskonda meenutab ka mälestustahvel suundantenni tagaküljel. 1997 aasta juulis nimetati siis Marsile laskunud Mars Pathfinderi maandumispaik Sagan Memorial Station'iks tuntud planeediuurija ja popularisaatori Carl Sagani auks.