Astronoomias ja kosmonautikas toimuvad aastal 2004 järgmised olulisemad
sündmused:
Astronoomilised sündmused
- 19. aprill 2004. Osaline päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Nähtav Antarktikas ja Lõuna-Aafrikas.
- 4. mai 2004. Täielik kuuvarjutus, on Eestis nähtav.
- 8. juuni 2004. Veenuse üleminek Päikese kettast, on Eestis nähtav. Küllalt
haruldane taevanähtus, mida on alates teleskoobi leiutamisest toimunud
vaid 6 korda, viimati 6. detsembril 1882. Järgmine üleminek on 6. juunil
2012 ja siis alles 11. detsembril 2117.
- 14. oktoober 2004. Osaline päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Nähtav
Kirde-Aasias, Vaiksel ookeanil ja osaliselt Alaskal.
- 28. oktoober 2004. Täielik kuuvarjutus, on Eestis nähtav (välja arvatud
varjutuse lõpp).
Sündmused kosmonautikas
- 25. detsembril 2003. ESA automaatjaam Mars Express läheb orbiidile ümber
Marsi. Samal päeval maandub Marsil temast varem eraldunud Beagle 2.
- 2. jaanuar 2004. USA automaatjaam Stardust lendab komeedist Wild 2
lähedalt mööda ja võtab sellest proovi. Proov jõuab Maale jaanuaris 2006.
- 4. jaanuar 2004. USA automaatjaam Spirit maandub Marsil.
- 25. jaanuar 2004. USA automaatjaam Opportunity maandub Marsil.
- aprill 2004. USA automaatjaam Genesis lõpetab päikesetuule proovide
võtmise.
- aprill 2004. Rahvusvahelises Orbitaaljaamas toimub meeskonnavahetus.
- 11. mai 2004. Stardib USA automaatjaam MESSENGER (MErcury Surface, Space
ENvironment, GEochemistry and Ranging mission) läheb 2. juulil 2009
orbiidile ümber Merkuuri.
- 1. juuli 2004. USA automaatjaam Cassini jõuab Saturni juurde. Cassini
startis juba 15. oktoobril 1997.
- september 2004. Genesis pöördub tagasi Maale, maandudes langevarjuga Utahi
osariigis asuvale lennuväe katsepolügoonile.
- september-oktoober 2004. Kosmosesüstiku esimene lend pärast Columbia
katastroofi. Naisastronaut Eileen Collinsi juhtimisel viiakse
Rahvusvahelisele Orbitaaljaamale uus moodul.
- 26. oktoober 2004. Cassini möödub esimest korda Saturni suurimast
kaaslasest Titanist.
- 13. detsember 2004. Cassini möödub teist korda Titanist.
- 25. detsember 2004. Cassinist eraldub ESA poolt valmistatud maandur
Huygens.
- 30. detsember 2004. Stardib USA automaatjaam Deep Impact, mis möödub 2005.
aasta juulis komeedist Tempel 1. Automaatjaamalt saadetakse komeedi tuuma
"mürsk", mis tekitab tema pinnal kraatri. Automaatjaam uurib seejärel nii
kraatrit ennast kui ka sellest väljapaiskunud ainet.
- 14. jaanuar 2005. Huygens laskub Titanile.
|