04.12.2003
|
Vanade saarlaste täheteadus praegusel ajal
|
R. Livländer
|
Saarlaste täheteadus
Mõned märkused ja lisandused
Dr. J. Hurt'i "Eesti astronomiale". R. Livländer.
Matkasin
käesoleval suvel ligi nädal aega Saaremaal. Teekond viis
Kuresaarest osalt mere äärt mööda, osalt rohkem
maa sees Sõrve poolsaare kitsama kohani umbes Tehumardi kohal,
sealt üle Lemala ja Lümada Kihelkonna poole, Filsandi
saarele ning külateid ja suurt Kihelkonna maanteed mööda
Kuresaare tagasi. Tee peal avanes muu seas võimalus tutvuda
vanade saarlaste täheteaduse või tähetundmisega
praegusel ajal, mida ka kogu aeg püüdsin käsutada.
Saadud andmed sisaldab käesolev kirjutus. On muidugi arusaadav,
et nii lühikese ajaga võimatu on sügavamalt, nagu Dr.
Hurti töö seda pakub, rahva tähetundmisesse tungida.
Kuid juba neis paaris pealiskaudses andmes sain veidi uudist. Pealegi
pole peale Dr. Hurti sarnast tööd enam kunagi avaldatud ja
niipalju, kui mul ka raamatutega tegemist on olnud, kus Eesti
astronoomiast jutt on, põhjenevad kõik nende teadmised Dr.
Hurti andmeil.
Dr. J. Hurt'i
"Eesti astronomia"
(ilmunud
eesti ja saksa keeles) sisaldab ettekande, mis ta pidas 10. jaan.
1899 Eesti noortemeeste seltsis Peterburis. Selles ettekandes
käsitleb ta eestlaste tähetundmist ning nende vaadet
kosmose, taevakehade peale. Suurem jagu tööst on pühendatud
kinnistähtedele ja tähtkujudele.
485
Nagu
teada, on iga loodusrahvas taevaga kontaktis. Tuntakse planeete,
kinnistähti jne. Igarahvas moodustab kinnistähtedest
omapärased konfiguratsioonid - tähtkujud. Ka eestlastel on
omad tähtkujud, isegi õige mitmed. Oletasin, et saarlased,
kui meremehed ja kalurid, kõige rohkem taevaga kokku puutuvad ja
teda selle tõttu ka kõige paremini tunnevad, mida ka Dr.
Hurt ütleb. Tema "Eesti astronomias" on kõige
rohkem tähtkujusid Saaremaalt ammutatud. Kuigi Saaremaa
meremehed praegu nende oma ütluse järgi enamasti "kaardi
ja kumpassiga" sõidavad, tuleb vahel siiski merel
orienteerumiseks tähed appi võtta.
Algame
vanemate ja rohkem tuntud tähtkujudega.
Suur ja
Väike Vanker.
Suur
Vanker (osa tähtkujust Ursa major) on rahva seas
kahtlemata paremini tuntud kõigist teistest tähtkujudest.Tema
karakteristiline kuju, mis moodustatud seitsmest heledamast tähest,
ei lähe meie laiustes kunagi looja. Saaremaal tunnevad teda
praegu veel peaaegu kõik vanemad inimesed. Tal on Eestis õige
palju nimesid, peale Suure Vankri veel Vana Vanker, Peedu Vanker
(temaga seotud muinasloo järele), Rootsi Karu (Hurt) ja
Rootsikabu (D. Svjatskii, "Pod svodom hrustal'nago neba".)
Saaremaal on tal, niipalju kui ma ka küsisin, üldine nimi
"Rattad". Mulle näis isegi, et Suurt Vankrit, kui
niisugust, tervikuna ei tuntagi, vaid iga tema osa eraldi: Rattad (a,
b ja g,
d Ursae majoris), vehmer
(e), härg hundiga (z,
ja x) ja peremees (h
Urs. maj.). Peremehe nime - Peedu - ei tuntud.
Väikest
Vankrit (Ursa minor), mida Dr. Hurt veel Rootsi Hobuks
kutsub, ei tuntud kuskil, küll aga üht tähte Väikeses
Vankris - Põhja-naela või Põhja-nagalat (a
Ursae min.). Öeldi, et Rataste seisu järele
Põhja-naela suhtes, mida liikumatuks loetakse, ennem õige
täpsalt aega olla määratud. Peale selle pruugivad
Põhja-naela muidugi meremehed ilmakaarte määramiseks.
Suurt
ja Väikest Vankrit kujutab 1. joonis.
Taeva
Sõelad.
Paljale
silmale nähtavad tähtparved, mis astronoomias Plejades
ja Praesepe nime all tuntud, torkasid peale Suure Vankri
rahvale muidugi kõige enam silma. Esimene neist asub Sõnni
(Taurus), teine - Vähja (Cancer) tähtkujus.
Esimest kutsutakse
486
meie
rahva seas Uueks, teist - Vanaks Sõelaks, Hurti
järele veel vastavalt Jeesuse ja Moosese Sõelaks. Need
nimed on nende heledusega seotud: Uus ehk Jeesuse Sõel on palju
selgem kui Vana. Uue Sõela kohta on isegi ütlus tekkinud:
seitse tähte taeva sõelas.
|
1.
joon.
|
Saaremaal
kuulsin Uue ja Vana Sõela nime küll, Jeesuse ja Moosese
Sõela mitte. Uudisena esines mul aga Jõulu Sõel.
Kuusnõmme mõisas ja ka mujal öeldi, et Jõulu Sõel
ja Uus Sõel üht ja sedasama tähtkuju tähendavat;
Lemala külas ütles aga üks 84-aastane vanamees selge
sõnaga, et Jõulu Sõel üht, Uus Sõel aga, mis
tal ka teada, teist tähtkuju tähendavat. Uus Sõel on
see, mis teaduses Plejades nime all tuntud. Jõulu Sõel
aga olla linnutee
487
(lindu-rada)
sees, ning paista sügisel kõrgel taevas. Seega ei või
ta ka Praesepe olla, mis linnuteest väljaspool asub.
Kahjuks olid ööd seks liig valged, et jutustajate
näitamiste kaudu taevas nende Sõelade kohta kõige
paremini selgusele jõuda.
Dr.
Hurt räägib veel Kadrisõelast, oletades ühtlasi,
et see suur Andromeda udukogu olla, mida terav silm taevas võib
näha. Tema teenija Saaremaalt iseloomustavat seda kui tihedat,
peenikest Sõela, kuid tema kohta taevas pole ta kuidagi võinud
näidata. Akadeemik F. Wiedemann ütleb 1), et
Kadrisõel tähtparv Perseus'e tähtkuju ligidal
olla. Dr. Hurt olla kord ühelt vanamehelt Saaremaalt Kadrisõela
kohta seletust küsinud, kusjuures see talle öelnud, et see
väikestest tähtedest moodustatud tihe Sõel olla, mis
teise Sõela (Plejades) ees käib. Kadripäeval
2(25. nov.) olla ta kõige ergem, kust ta ka oma nime
on saanud.
Mis
nüüd Andromeda udukogusse puutub, siis "käib ta
küll teise Sõela ees", s. o. tõuseb, kulmib ja
loojub enne kui Plejades, kuid sellegi pärast arvan ma,
et eestlaste Kadrisõel mitte Andromeda udukogu, vaid
kaksiktähtparv Perseus'e tähtkujus on, mis
astronoomias c ja h
Persei nime all tuntud. Seda järgmistel põhjustel:
1)
Dr. Wiedemanni ütluse järgi on Kadrisõel tähtparv,
nagu c ja h Persei,
mitte kui udukogu. Pealegi on c
ja h P., ehk küll teaduslises astronoomias Perseus'e
tähtkuju sees, kuid selle peagrupist ometi väljaspool,
ning seega võib nende kohta väga hästi öelda:
tähtparv Perseus'e ligidal. Andromeda udukogu jääb
sealt aga tükk maad eemale, ning on igatahes ligem Cassiopejale
kui Perseus'ele.
2)
Ka c ja h P. tähtparv
"käib teise Sõela ees".
3)
Kadripäeva paiku on c ja
h enne keskööd otse pea kohal, on seega tõesti
"kõige ergem". Andromeda udukogu pole seda meie
laiustes kunagi. Mõned tähtkujud, näit. Jõulutähed
(Auriga) on omale nimegi saanud vastavalt ajale, mil nad öösel
pea kohal paistavad.
4)
c ja h on linnutee
sees, Andromeda udukogu mitte. Nagu hiljem näeme, on saarlastel
teatud põhjused linnuteed teravasti silmitseda (kas see ka mujal
Eestis viisiks on või oli, seda ma ei tea), kusjuures siis
nimetatud tähtparv ka paremini silma torkab.
5)
c ja h Persei pole
sugugi tumedam kui Andromeda udukogu. Kõik, kes taevast tunnevad
ja kellega ma olen rääkinud,
-------------------------------------------------------
1)
J. Hurt'i "Eesti astronomia" järele.
2)
Ka kadrisante seostatakse linnuteega (cps.)
488
loevad
teda viimasest isegi silmatorkavamaks. Vanas Bayer'i "Uranometria's",
kus kinnistähtedele praegused kreeka tähtede nimed anti, on
c ja h silmapaistva
koha omandanud, Andromeda udukogu pole aga üles märgitudki.
Nende kohta taevas kujutab "Uranometriast" võetud
2. joonis.
6)
Võiks veel Lemala taadi ütluse appi võtta. Vast ehk
oligi tema Jõulu Sõel see saladusline Kadrisõel.
Võib-olla eksis ta, võib aga ka olla, et sealpool
Kadrisõela tõesti tunti ning Jõulu Sõelaks
kutsuti. Tema Jõulu Sõel oli aga sügisel kõrgel
taevas
|
2.
joon.
|
linnutee
sees, nagu seda c ja h
Persei peab olema.Muud sellesarnast objekti pole.
Kadrisõela
nimetust ei kohanud ma Saaremaal kuskil.
Koot
ja reha.
Osa
suurest ja toredast tähtkujust, mis teaduses Orion'i nime
kannab, on ka meie rahvale teada. Nimed on aga mitmel pool väga
mitmesugused. Tartu- ja Võrumaal (Hurti järele) kutsutakse
neid koodiks ja rehaks, kusjuures k,
a ja g
Orionis koodi ja d, e,
z, b
Orionis - reha moodustavad (vaata 3. joon.). Tallinna pool
tuntakse neid tähti veel tänapäev Vardatähtede
nime all, mida ka Dr. Hurt nimetab. Imestamisväärt on aga,
et
489
Saaremaal
neid praegu peaaegu ei tuntud.Kuusnõmme mõisas öeldi
mulle, et neid ainult ennem olla tuntud1).
Dr.
Hurt ütleb veel, et Orioni vöö (d,
e, z
Orionis) saartel Ojatähtedeks kutsutavat. Seda nime
kuulsin kord küll Kogula külas, kuid siis öeldi mulle,
et Ojatähed Suure Vankri lähedal olla. Orion on aga Suurest
Vankrist hoopis kaugel1).
|
3.
joon.
|
Kogula
taadi ütluse järele olla tema Ojatähed reas
Suure Vankri juures.Nende arvu ta kindlasti ei teadnud, kuid see olla
3-5. Nüüd võib aga Suure Vankri juures mitutki tähte
üsna
hästi ritta seada, näit. Draco tähtkujus (vaata
1. joon.).Väheste andmete tõttu ei või siin midagi
kindlat öelda. Igatahes pean ütlema, et Dr. Hurti Ojatähed,
arvu poolest 3, üsna heledad on ja ka reas seisavad.
Teistest tähtkujudest,
mida
Dr. Hurt nimetab, küsisin veel Jõulutähti (Auriga),
Küünlapäeva-tähti (Perseus), SuurtRisti
(Cygnus),Väikest Risti ehk Noa Laeva (Delphinus) ja
Vanu Reine (Lyra).
Jõulutähti
ja Väikest Risti tunti ainult Kuusnõmmel, mujal, kus ma
küsisin, mitte kuskil.Teisi eespoolnimetatud tähtkujusid ei
tuntud kuskil.
Jõulutähed,
osa tähtkujust, mis teaduses Veomehe (Auriga) nime all
tuntud, asuvad jõulu ajal kesköösel kõrgel
taevas, peaaegu pea kohal, millest ka nende nimi on tekkinud. Nad
torkasid eestlastele silma kahtlemata sellepärast, et seal
tähtkujus hele kinnistäht a
Aurigae ehk Kapella esineb. Viimast kutsutakse (ka praegu)
päris Jõulutäheks.
-----------------------------------
1)
Pean küll tähendama, et ma Orioni mitte kui Ojatähti,
vaid kui Kooti ja Reha taga küsisin. (see oli muidugi vale
lähenemine - cps.)
490
Dr.
Hurt ei nimeta, missuguseid tähti Auriga tähtkujust
eestlased Jõulutähtedeks kutsuvad, kuid illustratsioonis,
mille all öeldud: "Jõulutähed näevad nii
välja", on üles märgitud a,
b, d,
h, z,
e Aurigae. Mulle öeldi
Kuusnõmme mõisas, et Jõulutähed olla kolm tähte
reas, natuke põigiti linnuteele (lindurajale) ja keskmine neist
tähtedest olla Jõulutäht. Seega oleksid eestlaste
Jõulutähed selle järele b,
a ja e
Aurigae. (4. joon.).
Väikest
Risti (Delphinus) nimetati Saaremaal Noa Laevaks. Tallinna
ümbruses tuntakse Noa Laeva all teatud pilvedemoodustust.
|
4.
joon. ja 5. joon.
|
Noa
Laev seisis Kuusnõmmel koos neljast tähest: a,
b, g,
d Delphini. Dr. Hurt
ütleb, et ka viiendat tähte, e
Delphini, tuntavat ja teda laeva tüüriks kutsutavat.
(5. joon.).
Üksikud
kinnistähed.
Peale
Põhjanaela tunneb eestlane veel teisi üksikuid kinnistähti,
mida ta kuhugi tähtkujusse ei aseta ja seega oma nimega nimetab.
Need oleksid:
1)
Orjatäht, (Sirius, a Canis
maj.) laialt tuntud täht. Nimi olla sellest tulnud, et
vanasti orjad alles siis töölt vabaks lastud, kui see täht
paistma hakkas. (Pikemalt vaata Dr. Hurti "Eesti astronomia".)
Nähtavasti valitseb aga ka selle tähe nime asjus mõnes
kohas selgusetus. Nii öeldi mulle Kuusnõmmel, et Orjatäht
suvel umbes lõuna pool, kaunis kõrgel paista. Siirius sel
ajal igatahes ei paista, küll aga Veega (Vega, a
Lyrae) ja Arcturus (a.
Bootis). Mõlemaid võib suve öösel "umbes
lõuna pool" näha Esimene on aga liiga kõrgel,
seega mõeldi vist teist. Olgu veel
491
tähendatud, et Hurti
järele Wiedemanni sõnastikus ka ehatäht orjatäheks
kutsutakse.
2)
Lõunatäht, Dr. Hurti poolt ka lõunavahetäheks
kutsutud. Sealsamas ütleb ta, et: 1) "Lõunatäht
seista lõuna all, nagu Põhjanael põhjas", 2)
"nõnda kui Põhjanael põhja näitab, nii
Lõunatäht lõunat" ja 3) "ta on alati lõunast
leida ja näitab silmapiiri lõunakaart." Dr. Hurt
oletab, et Lõunatäht Antares (a Scorpii) olla.
Nähtavasti
valitseb siin kindlusetus, sest 1)-ne ei ütle mitte seda, mis
2)-ne ja 3)-s. Kui Lõunatäht a
Scorpii oleks, siis ei või ta mitte seista lõuna
all, nagu Põhjanael põhjas, sest a
Scorpii tõuseb ja loojub, paistes ainult lühikene
aeg. 2) ja 3) aga jääksid sel juhusel küll maksvaks,
niisama ka nimi "Lõunavahetäht". Minu
järelepärimise peale tundis Lõunatähte ainult üks
Lemala küla rauk. Kuid tema Lõunatäht oli see, mis
tõesti taeva lõunapooluse lähedal asuks, nagu seda
1)-ne nõuab. Ta oli seda nähtavasti kaugemate meresõitjate
käest kuulnud, sest meil see Lõunatäht ei paista.
Sellepärast
arvan ma, et Lõunatähe all vähemalt kaht isesugust
tähte tuleb mõista. Täht, mis 1)-le vastab, on rahva
seas alles uuemal ajal tuttavaks saanud; vanem tuntud täht, mis
2)-le ja 3)-le vastab, on siis vast ehk a
Scorpii. Võimalik, et Lõunatähe nime ka veel
mõnele teisele tähele antakse.
3)
räägib Dr. Hurt veel kuu-sulasest, mille kohta öeldakse:
see olevat täht, mis alati kuud saadab, kuuga kaasas käib,
nagu sulane peremehega. Vahest olla ta kuu ees, vahest kuu taga,
vahest ligemal, vahest kaugemal. Dr. Hurt arvab, et kuu-sulaseks iga
heledam täht võib olla, mis vaatlemismomendil kuu lähedal
asub, ning et lihtrahvale seega paistab, nagu käiks täht
kuuga kaasas. On aga õige küsitav, kas seda nii otsekohe
tuleb võtta ja kas ei tarvita siin rahvas jällegi nii-öelda
piltlikku kõnet.
Mulle
räägiti Kuusnõmme mõisas järgmist: Kas
paastu- või küünlakuus, kummas just, seda kindlasti ei
teatud, vaadatakse kuud. Kui nüüd mõni heledam täht
kuu läheduses juhtub olema, siis on viisiks sel korral järgmist
öelda: kui täht on kuu ees, s. o. sealpool, kuhu kuu
liigub, siis peremees otsib sulast (suurem läheb vähema
poole); kui täht on kuu taga, siis on tööd vähe -
sulane otsib peremeest. Dr. Hurt räägib veidi teistmoodi:
Nimelt vaadatakse (mis ajal, seda pole öeldud), kas "kuu-sulane"
kuule läheneb või kaugeneb. Esimesel juhusel otsib sulane
peremeest, ja ümber-
492
pöördult,
seega vastupidi sellele, mis ma kuulsin. Nähtavasti on viisid
igal pool isesugused.
Kuu.
Sellest,
mis ma kuu ja kuu-sulase kohta kuulsin, järgneb selgesti, et
kuud kui liikuvat taevakeha tunti ja tuntakse. Täht on paigal,
kuu läheneb või kaugeneb temast, ning minu küsimuse
peale öeldi otsekohe, et kuu liikumist tähtede seas
tuntakse. Ja kuna eestlased tähti tunnevad ning neid peale
öö-päevase liikumise liikumatuks loevad, siis näib
kuu-sulase lugu tõesti piltliku kõnena.
Talvel
vaadatakse kuud üks päev pärast loomist. Kui säärane
kitsas sirp rohkem ümmargune on, siis tulla rahva jutu järele
külma, ja kui rohkem sirge, siis tulla tuult ja sula. Siin on
muidugi ka meteoroloogiliste teguritega tegemist.
Ka
päikese liikumine tähtede seas olla teada,nagumulle
Kuusnõmmel
öeldi.
Planeedid.
Planeetide
tundmine on eestlaste seas vähene, nagu seda Dr. Hurt ütleb,
ja nagu seda ka praegu Saaremaal näha oli. Nad muudavad oma
asupaika ning ei avalda seega kestvat mõju, vaatamata oma
heleduse peale. Ja nii hoolega rahvas juba tervet taevast ei
silmitse, et nende pidevat rändamist kinnistähtede seas
tähele panna.
Tuntakse
ainult planeet Veenust koidu- ja ehatähe nime all. Igal pool
öeldi aga, et need kaks isesugust tähte olla: koidu-täht
oma ette ja ehatäht oma ette. Lemala külas öeldi veel,
et vahel kaks koidu- ja ehatähte olla. Nähtavasti mängib
siin teise koidu- või ehatähe osa hele planeet Jupiter, kui
ta Veenuse lähedal asub, võib olla, ka mõni
kinnistäht. See on teiseks tõenduseks, et mitte niivõrt
tähe heledus, kui mingisugused karakteristlised tähtkujud,
rahvale silma torkavad.
Linnutee.
Linnuteed
kutsutakse Saaremaal igal pool "lindurada" 1).
Mispärast talle seesugune nimi on antud, seda ei teatud mulle
kuskil öelda. Lindurada vaatlemine on Saaremaal igal pool
tähtsal kohal, kuid kahjuks pole Dr. Hurt teda oma "Eesti
astronomiasse" sugugi üles võtnud.
--------------------------------
1)
Soomemaal nim. teda "Linnunrata".
493
Linduraja
järele kuulutatakse nimelt sügisel augustikuul eelseisvat
talve ette. Mändjala külas öeldi, et seda
ettekuulutamist augustikuu jooksul kolm korda võib teha, mil ta
kõige paremini paistab. Ettekuulutamisel pandavat teatud sidet
linduraja laiema kaheharulise otsa ja tuulte vahel tähele.
Nasva
ja Lemala külas, Kuusnõmme mõisas ja mujal öeldi,
et augustikuul lindurada teravasti silmitsetakse, ning mustad ja
valged kohad linduraja sees olla siis mõõduandvad eeloleva
talve ilmade kohta. Lemala külas öeldi, et mustade kohtade
kauguse järele eespoolnimetatud Jõulu Sõelast ilmi ja
päevi loetakse. Kuusnõmme mõisas öeldi, et mustad
kohad olla sulad, valged tähendada lund. See osa lindurajast,
mis ida või lõuna poole 1) jääb,
tähendada sügisepoolset talve, teine osa, mis lääne
või põhja pool, - kevadepoolset talve. Seal kohal, kus vana
kalendri madisepäev tuleb, läheb lindurada kaheharuliseks,
s. o. Luige (Cygnus) tähtkujus. Igal ajavahemikul on
seega oma kindel koht lindurajas, ning nüüd vaadatakse, kas
selle koha peale lumi või sula tuleb.
Teatavasti
on linnutee tumedad ja heledad kohad täiesti muutuseta, ning
seega peaksid ettekuulutustes kõik talved ühesugused
tulema. Nähtavasti on aga ka siin meteoroloogilised tegurid
mõjumas, nii et näiteks õhu läbipaistvuse
muutumisega ka silmale paistvate tumedate kohtade arv ja suurus
kasvab ja kahaneb. Seega tuleb igale talvele omapärane ennustus.
On
veel võimalik, et mõned tähtkujud, näit.
Küünlapäeva tähed, oma nime sellest on saanud,
missugusel kohal nad linnutees asuvad. Andmete puudusel ei hakka ma
siin uusi oletusi tegema.
Lendtähtede
kohta öeldi Kuusnõmmel, et kui neid palju langeb, siis
tulla külma.
----------
Need
oleksid andmed, mis ma eesti astronoomia kohta Saaremaalt sain. Nagu
näha, on nad veel mitmeti puudulikud, kuid tähendan, et ma
esialgul sedagi ei lootnud saada. Üldiselt võiks saarlaste
astronoomia kohta, mis vast ka kogu Eesti kohta maksaks, järgmist
öelda:
1)
Rahvale paistavad püsivad taevanähtused, nii-öelda
püsivad taevase maastiku pildid enam silma kui ajast aega
muutuvad.
---------------------------------------
1)
Linnutee siht muutub paari tunniga üsna tunduvalt.
494
Väike
tumedaist tähtedest moodustatud Noa Laev või mõni
Taeva Sõel on sagedasti mitmel pool teada, heledat planeeti
Jupiteri ei tunne aga keegi.
2)
Väikest Noa Laeva tunti, suurt, laialdast ja heledaist tähtedest
moodustatud Suurt Risti aga mitte. Viimase kogumulje laialdus suure
ruumi peale läks seega rahvale kaduma. Võib ülepea
öelda, et eestlastel pikki, suuri ja keerulisi tähtkujusid
pole.
3)
Tähtkujude ja taevanähtuste vaatlustega on ühenduses
sagedasti mitmesugused kombed (ütlused, ennustused jne.),
kusjuures meteoroloogilised ja astronoomilised nähtused segamini
visatakse. Muu seas öeldud, tuleb väga sagedasti ka nn.
intelligentide juures otte, et meteoroloogia- ja
astronoomia-observatooriumide vahel vahet ei tehta.
4)
Rahva omapärane tähetundmine väheneb. Vanemad nimesed
teavad veel seda ja teist, nooremad kaugelt vähem. Mändjala
külas iseloomustas üks lõbus rauk seda õige
tabavalt. Kuid ka vanem põlv ei pea omapärasest
tähetundmisest sagedasti suuremat lugu, öeldes, et "mis
nüüd meie tähed ka midagi maksavad; et vaat'
merekoolis, seal õpitakse tähti, küsige sealt".
Võimalik, et enne Dr. Hurti veelgi rohkem tähti tunti,
praegu aga teati, nagu mulle näis, üldiselt hulga vähem
kui Hurt kirjeldab. Rohkem maa sees teatakse õige vähe,
mere ääri mööda on tähetundmine suurem.
Kõige paremad teadmised on rahval mere ääres
Kihelkonna ümbruses ja kuuldavasti ka Sõrve poolsaarel.
Autor Robert Johannes Livländer (1. 02. 1903 - 6. 10. 1944) oli Tartu Tähetorni observaator ja Tallinna Tehnikaülikooli geodeesiaprofessor ja rektor. Artikkel on skaneeritud ajakirja "Loodus" 1923. aasta 8-st numbrist.
Skaneeris Andres Kuperjanov, kes ütleb veel:
kui kellelgi lugejatest on teada mingeid ütlemisi tähtede või muude taevanähtuste kohta, siis võiks neid meilida aadressil cps@obs.ee, subjektireaga rastro.
|