Praegu asuvad kõik viis palja silmaga nähtavat planeeti (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn) taevavõlvil üksteise läheduses. Teatavasti hirmutas see asjaolu viimsepäeva-prohveteid, kes ruttasid järjrkordselt maailmalõppu kuulutama (vt artiklit "Maailma lõpp jääb jälle ära"). Kõige tihedamalt koonduvad need planeedid 17. mail, jäädes siis Maalt vaadates 19-kraadise nurga sisse. Paraku asub nende ligiduses ka Päike, mis oma säraga (täpsemalt: atmosfääris hajuva valgusega) varjutab selle omapärase ja küllaltki haruldase vaatemängu maapealsete vaatlejate eest täielikult. Maast pooleteise miljoni kilomeetri kaugusel asuvat USA ja ESA (Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur) ühist, Päikese uurimiseks mõeldud automaatjaama SOHO (SOlar and Heliospheric Observatory) atmosfäär muidugi ei sega. Kahjuks on aga tema kaamera 15-kraadine vaateväli liiga väike, nägemaks kõiki viit planeeti. Alates 27. aprillist võib SOHO poolt tehtud fotodel lisaks Päikesele näha Merkuuri, Jupiteri ja Saturni, 15 mail jõuab piisavalt lähedale ka Veenus, punane planeet Marss aga jääbki "perepildile" jäädvustamiseks liig kaugele.

Planeedid Merkuur, Jupiter ja Saturn Päikese läheduses. SOHO tegi selle foto 3. mail. Päikese kujutis on kinni kaetud vastava maskiga, millel olev valge ring näitab Päikese läbimõõtu. Vasakusse alumisse nurka suunduv tume moodustis on selle maski kinnitus. Horisontaalsed jooned planeetide kõrval on registreerimissüsteemis tekkinud moonutused. NASA foto