|
Kellel on eesmärk, läheb läbi küla, kui ka koerad talle hauguksid. Kes koertelt mõistmist otsib, peab ise haukuma hakkama.
| 31.05.2002 |
Vastasseisu pole!! |
mart |
Mina oma mõtisklusega ei üritanud vastasseisu tekitada ja oma arust mainisin seda.
Mis puutub mingi teose sügavusse ja raamatute raamatusse siis võtmeväljendiks on siin - imho.
Ja nii Sulbi kui minu mõtteavalduse puhul on juttu filmist mitte raamatust :)
päikest
ei ole kunagi aru saanud, miks tolkinofiilid ei või lihtsalt öelda, et neile LOR meeldis, lahe lugemine vms arusaadavat ja aktsepteeritavat. miks nad alati peavad värisevi häälil deklameerima, et tegu on igavikulise suurteose, raamatute raamatu, maailma tõe lõpliku ja aisna manifestatsiooniga? ütleks nad siis et LOR on vinge raamat - et lugesin ja loen veel - aga ei. ikka tuleb pühalik ülistuskõne raamatu mõõtmatust sügavusest ja ma ei tea, millest veel. ei erine see imho igasugu sektantidst ja misjonäridest.
| 30.05.2002 |
Rings versus Starwars?? |
Katz |
Väga veider vastasseis on tekitatud, seisu ju nagu polekski.
Neid kahte asja ei saa omavahel võrrelda. Vastavalt vaataja veregrupile ja sisemisele suunitlusele on neist eelistatud yks või teine, eelistuse argumenteerimine on aga Sulbi (no ja mu endagi järgneval näitel) puhtsubjektiivne, tunnetuslik ja mõistlikel alustel täiesti ümberlykatav.
Et maailmas valitseks tasakaal, väidan Sõrmuste kaitseks, et see on erakordselt võimas ja elamusterikas film. Tunnistan ausalt, et pean Starwarsi poisikeste ajaviiteks (vabandust, ei saanud ytlemata jätta ;) ning Sõrmuseid igavikuliseks suurteoseks, mis paneb lugeja/vaataja vere teistpidi käima ja mõjub nagu eskapismi puhtaim ja vaimuteravdavaim vorm. Halleluuja!
Argumenteerimine oleks ylaltoodud põhjusel mõttetu, sellepärast jätan selle lõigu vahelt ära ja mainin ärajäetud argumenteeriva lõigu järeldusena, et: "... ja seetõttu ei ole Starwars vähimalgi määral Sõrmustega konkureerimiseks suuteline, sest et sellesse ei ole võimalik hingega sisse elada. Pyyavad mis nad pyyavad, aga film jätab lihtsalt täiesti leigeks."
Aga veelkord - nende asjade võrdlemine on siiski mõttetu. Kah ylaltoodud veregrupilisel põhjusel. Tahab keegi veel võrrelda? ;) Jõudu. Aga argumendid tasuks ära jätta, sest need ei pea niikuinii objektiivselt võttes vett, ning piirduda lihtsalt steitmendiga. Et see või teine on megatase ja et see või teine siis yldse ei ole.
| 30.05.2002 |
re: Häämeel |
teadlane X |
Sulbi - kas sa ei tahaks jälle mingit "suurepärast" mõtisklust kirjutada jälle.
seekord võiks teemaks olla A.Le.Coq vs. Saku!
ja jõuda järeldusele, et ikka üks on
hardcore fännile suupärana aga teine ei kõlba kuskile. Eksole ju põnev.
Tunnen rõõmu, et Tallinna-rahvas on hakanud oma üritust orgunnides mh lähtuma ka õllehindadest ja espessialli Albert le Coq'i toodetest! Kaua seda Saku kibe-mõru õlli ikka juua jaksab...
| 28.05.2002 |
Raul Sulbi heietusest |
Veiko |
Ütlen kohe algul ära, et olen suur Tolkieni fänn. Läksin filmi vaatama tugevate eelteadmistega saagast ning kartusega, et film ei jõua raamatule järgi. Kuid ei pidanud pettuma, sest jõudis küll. Päris algul oli ainult kehv tehniline lahendus selle suure lahinguga (nimelt polnud tegelasi kinoekraanilt suurtest kaugustest hästi näha, digitaaltehnika vedas alt). Kõik, mis tuli edasi, oli suurepärane. Härra Sulbi on teinud ühe klassikalise valearvestuse - nimelt usub Ta, et film peaks olema arusaadav ka neile, kes pole raamatuid lugenud. Ei, see film loodigi algselt just nimelt neile, kes ON raamatuid lugenud. See asjaolu, et film on kogunud populaarsust ka raamatuid MITTElugenute hulgas, näitab, et film oli jälgimisvõimelistele inimestele igati arusaadav. Härra Sulbi tegi veel ühe vea - Ta oleks pidanud kindlasti minema ka teist korda seda filmi vaatama ja püsima saalis selle lõpuni. Missuguse mõtlikus vaikuses inimesed saalist väljusid! Kusjuures olen kindel, et pooled neist polnud enne raamatuid lugenud.
Ei vaidle vastu, ka Tähesõjad on head, erinevad tavalisest hollivuudlikust saastast oma sisukuse poolest. Aga LOTRile jäävad nad siiski alla. Sest mis teeb Tolkieni loomingu nii heaks? Kas see, et selles võidavad head? Kuid head võidavad ju alati. Kas lahingute mastaapsus? Neid leidub ka StarWarsis. Põhiline pole üldsegi mitte muinasjutuline lõpp, mis on igal C-klassi filmil, vaid äärmine täiuslikus, millega Tolkieni maailm on viimistletud, ning see, et head küll võidavad, kuid mis hinnaga!?
Seega ei saa ma nõustuda Raul Sulbi hinnanguga "Sõrmuste Isandale" kohe mitte kuidagi.
| 24.05.2002 |
Raul Sulbi bulla |
Ene |
Mu meelest ei olnud asi üldse selles, kas/kuidas talle Sõrmuste Isand korda läks või pigem mitte, ja selles kuivõrd/mismoodi saab eepoolmainitud kinulinastust võrrelda Tähesõdadega. Seda enam, et proloogis väljendub ta üsna selgelt, mida teha kavatseb. Tegu on puhta emotsioonitulvaga, aus oma eheduses ja karm oma afektiivsuses.
Olles ise mõlema saaga austaja olen saanud nüüd kinos juba KAHE pettumise osaliseks. Sulbi eksib, kui ta heietuses arvab, et film on löönud laineid tänu suurele fänniskonnale! Olles ise fänniskonnas, tean täpselt, et film just sealt kõige karmimat kriitikat on saanud. Fännid naeruvääristavad seda, kirjutavad paroodiaid, arutavad lõpmatuseni, mis seal valesti oli, ja mida nemad oleksid paremini teinud... ja ilmselt olekski.
LOTR on paraku leidnud filmina suurimad austajad mujalt - enamik filmi kolmandat korda vaadanud tuttavatest ei olnud enne üldse teadlikudki, et selline kirjanik, nagu Tolkien on elanud.
Filmide suurimad puudused on mu jaoks aga just need, mida Sulbi LOTRi puhul väga õigesti täheldas - liigne tormamine. Igalt poolt tuulekiirusel läbi vuhisev kaamera, tegevus nii kuhjas, et ei saa aru, mis nüüd toimub ja kuidas hetkel asjad arenevad. Tähesõdade esimeste osade lihtsus, haarav muusika, ja just nii kiirelt toimuv tegevus, et silm kõike näeb, aju kõike mõistab, ja ei-pea-olema-asja-kolm-korda-näinud, kolm-korda-kuulnud, et-toimuvat-mõista stiilis esitamistempo on sellised, mis muudavad esimesed osad klassikaks.
Paraku on see nagu uuema aja stiil, et ekraanile kuhjatakse sündmusi ülehulgas. Vaadates hiljem valminud Star Warsi osi tekkis hinges paraku küsimus: millkes see kõik? Kõik, mis oli hea ja mõtlemapanev, oli ju tegelikult juba KOLMES TAGUMISES osas esitatud - kas siis teksti või vestlusena.
Tundest, et tegemist ei olnud lihtsalt raha tuulde loopimisega, pääsesin ise siiski mõlema filmi puhul. LOTRi puhul päästis ilus pilt, StarWarsi puhul hea muusika.
| 24.05.2002 |
heietame veel |
Indrek |
Rauli komparatiivse meetodi otstarbekuse üle võib muidugi vaielda. Tulekski. Aga avaldus, et "On suur vahe kas minnakse SI vaatama eelnevalt raamatuid lugedes ja loetut/kogetut/ette kujutatut ekraanil nähes äratundmisrõõmu maitstakse, või minna vaatama ja loota, et ehk lööb pahviks" viib mõttele, et enne filmi peaks siis tolle saaga lugemine nagu eelduseks või nii. Mina arvan, et iga film peaks seisma enda eest, lavastaja kohus on luua uus fenomen, mitte raamatule illustratsioone filmida. "SI" paraku muud ei olnudki. Pusin siin ka ühte "artikkel-esseed" sel temaatikal... aga praegu ütleks, et need, kes ilma eelneva tolkinistliku akadeemilise kraadita kinnu läksid, said pügada küll. Stiilipuhta, tempoka ja korraliku seiklusfilmi asemel valati neid kolme tunni jooksul üle portsu erieffektide, ebaveenva ja ebaloogilise süzhee ja ähkivate aegluupidega surijatest. Jaan Kaplinski on tabavalt tähendanud, et raamatu puudused olid filmis võimendatud, head küljed aga (JK on neid seal järelikult täheldanud) hoopis välja jäänud.
| 24.05.2002 |
mõtisklus heietusele |
mart |
Midagi mis turgatas pähe peale Sulbi “Heietus….” lugemist
Loen ennast mõlema saaga fänniks ja pean tunnistama, et tundsin ennast mõnevõrra puudutatuna Sulbi (R.S.) artiklist kus ta “võrdleb” Sõrmuste Isanda I osa ja Tähesõdasid (!).
R.S. võrdlus ei lähtunud objektiivsuse vaatepunktist.
Esiteks tunnistab ta ausalt, et Sõrmuste Isanda (SI) taustsüsteem on talle tundmatu. On suur vahe kas minnakse SI vaatama eelnevalt raamatuid lugedes ja loetut/kogetut/ette kujutatut ekraanil nähes äratundmisrõõmu maitstakse, või minna vaatama ja loota, et ehk lööb pahviks. Samas Tähesõdade minevik/tulevik/olevik on talle peensusteni selge.
“Film kubiseb tegelikult fraasidest ja lausetest, þestidest ja stseenidest, mis eelkõige töötavad fänni jaoks, kes kõike üsna hästi teab ja mäletab.”
R.S. “võrdleb” omavahel sahvrit, kus ta käib igapäev, ja pööningut, kuhu satub korra aastas.
Teiseks, Tähesõdasid võib lugeda juba tervikuks (ainult 1 osa puudu) samas kui SI-st on ilmunud alles I osa.
R.S “Tegutsema sunnivad tähesõdalasi siiski sellised suured ja olulised asjad nagu armastus, vabadus, ideed, kiindumus, sõprus. Ka vihkamine, kättemaks, võimuiha jms asjad.”
njah… Ja mõelda, mitmedki kriitikud on Tolkieni süüdistanud ülepaisutatud emotsionaalsuses.
Kusjuures, uuemasse filmiklassikasse kuuluvas Terminaatoris on kõik need tunded esindatud :)
SI võitlusstseenid on realistlikumad kui Tähesõdades. Väike vihje, põhilised lahingustseenid toimuvad SI II ja III osas.
Võib-olla on küsimus ühelt poolt mingil määral maaläheduses, võib-olla 70-80-ndate ajastu kosmosevallutamise teema aktuaalsuses mil R.S. eeldatavasti üles kasvas. Hoogsus, lennukus, uue vallutamine, usk inimkonna suurde tulevikku kui tolle aja märksõnad. Üks põhjustest miks Tähesõjad nii hästi müüvad – hea põgeneda unistusse siit väikeselt, tasapisi manduvalt ja prügisse uppuvalt planeedilt.
Lõppude lõpuks maitseasi – kellele ema, kellele tütar.
Saan aru, et R.S. ei pretendeeri põhjalikule ja erapooletule analüüsile, et tegemist on lihtsalt muljete/mõtete kirjapanekuga.
Ja mina lihtsalt norin :)
P.S. Kui juba saagadest juttu tuli – Alien. Kahtlemata on 4 osa üpris kommerts kuid üldmulje, tänu esimesele 3 osale, jääb väga heaks.
| 24.05.2002 |
Suvine teatriprojekt |
Raul Sulbi |
"Luua Metsateater" (LMT) on Luua Klubi ja Saare valla eksperimentaalne
vabaõhuprojekt. MTÜ vorm on antud hetkel sobivaim, kuna tegemist ei ole professionaalse teatri vaid huviteatriga, kus inimesed veedavad oma vaba aega näitekunsti viljelemisega. Seega on näitlejateks eelkõige ümberkaudsete valdade harrastusnäitlejad, kellele omapoolseid kogemusi vahendavad professionaalsed näitlejad.
LMT esinemispaigaks saab olema Saare vallas asuva Saare järve kagupoolne sopp. Kuna tegemist on metsateatriga, siis toimuvad etendused metsaalal, mis lähendab inimest loodusele.
Kuna LMT tegutseb konkreetse etenduse projekti raames ideest kuni etenduse lavale toomiseni, on projekt ühe- kuni kahekordne. Projekti eesmärgiks on meelelahutuse pakkumine. Projekti kõrvaleesmärgiks on lisaks meelelahutusele ka ajutise töö pakkumine kohalikule elanikkonnale.
Projekti jaoks vajalikud vahendid planintakse soetada taotluse vormis
erinevatest fondidest ja sponsorluse vormis äriettevõtetelt.
Sisu.
LMT idee sai tõuke kaks aastat Elistvere Loomapargis vabaõhuteatri vormis mängitud etendusest "Saabastega Kass". Vooremaa kaunis looduslik miljöö, täis metsi ja järvi, tekitas mõtte luua traditsionaalse vabaõhuteatri kõrvale metsateater, kus etendus toimuks mitte linnas või asulas tinglikul vabaõhulaval, vaid põlise looduse keskel.
Korraldajatel on olemas varasem vabaõhuprojektide kogemus. Käesolevaks
hetkeks on olemas käsikiri (autoriks Emajõe Suveteatri projektides
osalenud lavavõitluskonsultant - kaskadöör Mati Tikk), loodud on projekti läbi viiv korraldustoimkond. Lisaks etenduses kaasategevatele
harrastusnäitlejatele on oma nõusoleku osalemiseks andnud mitmed Eesti
teatrite näitlejad (Veiko Täär, Merle Jääger, Andres Mähar jt.).
Antud projekt on mõeldud eelkõige esitamiseks ühel hooajal, kuid projekti õnnestumisets olenevalt võib etendus tulla esitamisele ka järgmisel aastal. Projekti omapäraks võrreldes teiste Eestis toimunud
vabaõhuetendustega tuleks lugeda temaatika uudsust. Etendus jutustab esimese aastatuhande lõpul kusagil Põhjalas elava kiviaja hõimu kogukonna elust., müsteeriumist "teadja" telgi ümber, kokkupuutest viikingitega, võitlusest ellujäämise ja võimu nimel. Etenduses kajastuvad vastavate ajastute kultuurid ja olustik. Etendust ilmestavad loitsulaulud, naturaalselt kõlavad algelised muusikainstrumendid (shamaanitrumm, parmupill) ja võitlusstseenid. Käsikiri toetub erinevate kultuuride ajaloolisel uuringul.
Nüüd räägib Raul Sulbi, kes ei ole eelneva teksti autor:
Lühidalt kirjeldati mulle seda etendust, kui miskit alternatiivajaloo
ja fantasy sugemetega asja. Ja miks üldse see kiri?
Nimelt otsivad tegijad huvilisi, kes oleks ilma eelneva professionaalse näitlejataustata valmis kaasa lööma vähemtähtsates osades ja vist ka massikates...
Proovide periood on üldiselt 1. juuli - 1. august. Etendused toimuvad 2.,3., 4., 9., 10. ja 11. augustil.
Kui nüüd kelleski on peidul näitlejapisik või mingi muu huvi seoses selle projektiga, siis ühendugu täpsema info saamiseks järgmise inimesega.
Mati Tikk
matitikk@hot.ee
055 935 572
077 302 25
| 23.05.2002 |
Re: tuulutagem |
Märt Saar |
Ja kuidas see antud Ulmeajakirjaga seotud on?
Esimest korda korraldab Eestimaa Looduse Fond kevadist suurüritust, mis lisaks
meelelahutusele pakub ka tõsiseid aruteluringe, töötubasid, matku
kaunisse ja kannatanud loodusse.
Keskkonnafestival sumiseb kolmel päeval - 24. –26. mail.
Laagripaik on Rõuge Ööbikuorus, rattaretked viivad huvilisi Võru ja Piusani.
Eestimaa Looduse Fond korraldab Keskkonnafestivali Ööbikuorus koos
Keskkonnaministeeriumi ja Haanja Looduspargiga. Ideede ja tegudega on
toeks Eesti Looduskaitse Selts.
Ettevõtmine saab teoks tänu Euroopa Komisjoni toele.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi tellimusel valmib slaidiprogramm, mis
tutvustab Eesti loodust ja
keskkonnaobjekte, mille rahastamisel on osalenud Euroopa Liit.
Ürituse kavaga on võimalik tutvuda aadressil
http://www.keskkonnafestival.org/
Eks üldiselt see peni kila, keda kaigas tabab...
Maailmade muutumine, väga tore. Stephen Baxteri "Ajalaevad" tuleb kohe meelde.
Ei ole jah eesti keeles siit suurt midagi võtta. Ja ongi tume ala, sest palju neid keeleoskajaid ikka nii väga on.
Kuid mina leian aega ja otsin ulmebaasist vähemalt kõik arvustused üles. Ehk leian ka mõned venekeelsed tekstid.
Teema arendust võiks soovitada hoopis mõnele tuntud tõlkijale.
Kuule Katze, kellele su märkus suunatud oli? Ja muide, lollid on õndsad, sest neile kuulub taevariik .........
Tore Jyrka, ma juba ootan!
Miks lollus ei ole selline haigus, mis põdejale endale haiget teeks?
Kui midagi ettenägamatut ei juhtu, siis ilmub Robert E. Howardi kogu (ja samuti ka Indrek Hargla kogu) järgmise nädala jooksul. Aga alati võib juhtuda ... fakt on see, et mõlemad raamatud on juba mõnda aega trükikojas.
PS: Loodan, et seda nüüd siin miski kohatu reklaamina ei võeta?
Mix mind välditakse? See, et loe ingliskeeles, pole mingi vastus! Ma ei loe, lihtsalt põhimõttepärast. Pealegi, ma ei saa lasta oma nigela keeleoskuse pärast jutu nautimist käest lasta. Vot. Ja umbes millal ilmub see Howardi jutukogu siis? Ja muide, te imete, kellel on huvi lugeda siit teie toimetaja-seepi? Teeme, nii, et kasutame seda veergu nats asjalikuma jaoks, ex. Võibolla ma nüüd mingit 10 meest solasin, aga ülejäänud 9... lugejat ei huve teie jagelused. Või mis?
Mõtlemisest on ikka jutt. Ärimehele on see tükitöö, filosoofile on see kunst, tavalisele argiinimesele aga tüütu vaev.
Suhtume halvustavalt peamiselt sellesse, millega ise pole toime tulnud.
See, kes tänasega rahul pole, õpib läbi elu sepitsema paremat homset. Sarkasm ja pilge ei paranda kedagi, see on pahe õrritamine pahega.
???
Selliseid teoseid on ju tegelt olemas sadu ja ilmselt tuhandeid... mis TOP 6? Mis asja kallele asume? Mis maailmaparandamine? Mis aforismid?
Ajamasina ehitajad elavad tavaliselt Napoleoni, Hitleri ja Caesari kõrvalpalatis...
1. Ray Bradbury. A Sound of Thunder. 1952
2. Poul Anderson. Series Time Patrol
Guardians of Time.1960
Time Patrolman.1983
The Year of the Ransom.1988
The Shield of Time.1990
The Time Patrol.1991
3. Poul Anderson. The Corridors of Time.1965
4. Poul Anderson. There Will Be Time.1973
5. Robert Silverberg. Up the Line.1969
6. Harry Turtledove ?
Tulemus on hea. 12 tunniga esimesed top 6 käes. Ja enamgi veel. Nii, et asume aga asja kallale. Maailmaparandamiseks ideesid hankima. Ja midagi ka lõpuks tegema...
Pakun omalt poolt välja (korduvaks)lugemiseks Teedy Tüüri Aforismid (2000). Seal on kirjas p224:
Liigitame aega vanaks ja uueks, kuigi on ainult minevik, tulevik ja kaduvväike olevik; ometi moodustub olevik minevikust ja mõjutab otsustavalt tulevikku.
| 16.05.2002 |
Uut teemat arendamas |
Indrek |
Et midagi väheolulist kasvab suureks pole iseenesest ju kuigi uus mõte. Päris nii konkreetselt peale Bradbury samas kedagi meelde ei tule.
Ka ajaloo muutmise koha pealt pole juhtivad ulmekirjanikud veel üksmeelele jõudnud. Mõni ütleb, et mässa palju tahad, ikka läheb nii, nagu oli. Mõni ehitab kõik ümber.
Palju sellise ideestikuga tekste Poul Andersonil. Näiteks Ajapatrulli sari; ühest väikesest muutusest alguse saanud kardinaalselt teistsugune ajalugu esineb näit. novellas "Amazement of the World". Kogumik "Guardians of Time", kindlasti tasub üles otsida. Andersoni romaanis "Corridors of Time" tegelevad tuleviklased pideva sõjaga ajaloos. "There Will Be Time" pakub samuti huvitavaid arendusi.
Robert Silverbergi "Up the Line" - selles käib üks võitlus aja muutmise eest ja vastu. H.Turtledove'i mõningaid lühijutte võib soovitada.
Jaa, hea. Unustasin lisamast, et kuna meil ajas rände võimalused (eriti tagasi) on na kasinad, sobivad ka hetkel aja kulgu aktiivse toimimise positiivsed variandid. Need tunduvad küll rohkem ravitsemisena, kuid avardagem siiski silmaringi ja mõelgem. Kas või päeva peale tagasi...
| 15.05.2002 |
re: vahetaks teemat |
Eusebius |
Ray Bradbury, "A Sound of Thunder".
Kes teab ja kui palju sellisest temaatikast: liikuda ajas tagasi, muuta midagi mitteolulist. Kuid aeg ja tegelikkus kujundavad selle käigu oluliseks reaalset ja tulevast saatust juhtivaks sammuks. Millised kirjanikud ja millistes teostes sellist nüanssi on analüüsinud? Väga päevakohane..., või kuidas?
Igal arvustajal on oma skaala. MIna hindan kogumikke juttude keskse taseme järgi. Aritmeetiline hinnang käib asja juurde. Kui selline asi haiget teeb või haigust tekitab, siis võib pöörduda arsti, psühholoogi või siis halvimal juhul personaalse kirjaga minu poole. Lugejakirjades haigusest lahti ei saa...
Pean haiglaseks seda, kui antoloogia keskmine hinne pannakse seal sisalduvate juttude aritmeetilise keskmise järgi.
Kes aru ei saanud, vaadaku BAASist selle subjekti arvustusi, kelle puhul ma ei mõista, kus selliseid tehakse.
Jah, hinnanguga nõustusin täiekult, kuid pidasin asjakohatuks kriitikat toimetuse aadressil -- toimetus "Draegmoori raevu" ei kirjutanud, ausõna.
| 14.05.2002 |
Prügikasti jah |
mart |
Tänan Teid, härra Sander, minule osutatud tähelepanu eest.
Kodanik Mart on endale vägagi selgeks teinud erinevuse varamu ja labori vahel.
Oma paarisõnalistes kommentaarides nende kolme jutu puhul lähtusin põhimõttest: kuidas jutt nii ka arvustus.
Arvestades Teiepoolset äramärkimist lugejakirjade rubriigis, mõistan, et toimisin hästi.
On rõõm näha, et nõustusite minu hinnanguga nende teoste kohta. Ammutan sellest jõudu ka edaspidiseks kommenteerimiseks :))
Lugupidamisega
mart
Väiksema vaevaga saab raamatust teha ju koopia paljundusmasinal?
Pealegi, kas lärmav noorus teab teab mõistet «bukinist»? See, et raamatu tiraaþ otsas on, see ei tähenda ju, et raamatut enam kusagilt hankida pole võimalik...
Vähem möla ja pikem samm ... käige rohkem ringi ning ärge lamisege päevad läbi arvuti taga. Minu raamatukogus on hulgi köiteid, mis pärinevad ajast, mil mind veel olemaski polnud. Oma suguseltsis olen ma esimene ulmefänn, seega pole tegu päranduseks saadud raamatukoguga ... enamus neist köidetest on ostetud nn. tagasitoodud raamatute lettidest (teisisõnu raamatute second handist).
Kassidel öeldakse küll üheksa elu olevat, aga mis tingimustel hakkab inimene kurtma, et tema tiraazh nüüd otsas on, jääb segaseks - seda tänuväärselt ulmelist mõtet oleks võinud pikemalt avada. Mis aga puutub raamatute paljundamisse, siis ehk oleks otstarbekas teha väike arvutus, kas poleks tasuvam trükkimisele kuluvaid tunde sisustada raha teenimisega skänneriks nimetatava riistapuu hankimiseks.
Sa oled segane... Tulevad meelde ajad, mil meetrimehena kirjutasin "Kadunut Maailma, "Aarete Saart" ja "Musta Noolt" ümber ja seda veel trükimasinal.
Paljud inimesed siin leheküljel on kurtnud selle üle, et nende tiraaþ on otsas ja kusagilt pole võimalik neid hankida.Mul hea mõte - raamatukogust võtsin raamatu ja nüüd trükin ümber arvutisse.Võtab küll aega aga tasub ära.
Siit pole kaugel juba soov, et toimetus jutu enne ära hindaks, et lugejad ette teaksid, mida oodata, ja jutud vastavalt viide alajaotusesse jagaks. Mina seda ei poolda, sest siis saab uut jõudu vingumine, miks toimetus pani jutu laborisse, kui tegemist on ometi selge solgiga. Teine ettepanek, et "tõsiste tegijate" looming automaatselt varamusse pandaks, ei lähe niikuinii läbi ja tore on.
Kuna Labori kvaliteedikahvel on tõesti kurjamoodi suur, siis tasuks võib-olla kaaluda veel ühe alajaotuse - Suleproovid või Selge Solk, kuidas keegi soovib, lisamist. Varamu jääks sellisel juhul tõeliste proffide (Hargla, Veskimets, Soo jt.) tööpõlluks, Laborisse torgataks muidu tublide tegijate (Grinevski, Belials jpm.) väikeste iluvigadega, aga siiski söödavaid tekste ja SSS jääks eelpoolmainitud lagedate kirjatükkide ja nende lahmimise tarvis. See lisaks noortele autoritele, kellel Varamusse veel asja pole, motivatsiooni samm kõrgemale liikumiseks, samas kui tõsistel gurmaanidel oleks võimalus ka sopasse kaevumata Laborit lugeda :)
Kas lugupeetud toimetaja(d) ei peaks selle üle natuke järgi mõtlema kas neil on üldse tahtmist seda üritust siin edasi vedada - selle asemel et siin kirjanurgas sappi pritsida võiks ju hiire uutele tegijatele üle anda(kui tahtjaid on) või siis selle üldse sulgeda või lihtsalt natuke puhkust võtta, päikese käes lesida ja elu üle järele mõelda. Päikeselist kevadet, muide!!!!!!!!
Noh, Indrek, ilmselt selles sinu poolt mainitud hingeseisundis Jyrka sule pihku haaraski... ;) Kas sa tahad, et me ülejäänud samasuguste avaldustega esineksime?
Kas on nüüd on kujunenud olukord, et kõik need, kes Algernonile oma juttudega on mingit nägu ja tegu andnud, on kaasatud toimetusse ja loevad neid paarilõigulisi jubinaid, mida millegipärast juttude pähe laborisse riputatakse? Laiendatud toimetuse koosseis võiks ja peaks oma aega palju otstarbekamalt kasutama. Algernonis viimasel ajal ilmunud tekstid tekitavad mingi masenduse ja maruviha vahepealse hingeseisundi. Nii et toimetajad - sulg pihku!
Kodanik Mart võiks endale selgeks teha Jutuvaramu ja -labori erinevuse. Laborisse läheb enam-vähem kõik, mis monitori kisendama ei pane, iseäranis käib see esimeste katsetuste kohta, mis zhanriulmesse kuuluvad. Selles, et need 3 tykki, mille kohta ta sõna võttis, kirjanduseks ei kvalifitseeru, on tal kahtlemata õigus, kuid seda võib väita ka suurema osa Jutulabori tekstide kohta -- ka igasugustes muudes laborites tehakse vahel igasuguseid naljakaid asju, mis üsnagi erinevad sellest, mis lõpuks poeletile tarbija ette jõuab.
Jyrka aga on natukene liiga suurde pessimismi langenud -- kui lugeda tema poolt nimetatud "nappe ja arulagedaid kommentaare", siis "halvasti kirjutatud hämaraid jubinatele" tõmmatakse neis ikka väga tihti vesi kolina peale -- heaks näiteks on need arvustused, millest eelmises lõigus rääkisin. Ma olen temaga muidugi nõus ses osas, et kommentaaride kvaliteet võiks samuti kõrgem olla.
Jyrkale: aga sinu kommentaar "on jäänud mulje, et enamus hiire lugejaskonnast vaid neid halvasti kirjutatud hämaraid jubinaid lugeda vaid soovibki? Ning siis soovib veel mingeid nappe ja arulagedaid kommentaare neile vorpida?" ongi ju päris asjakohane juhtkirja teema?
See oli siiski vaid minu isiklik, mitte toimetuse ametlik seisukoht!
| 09.05.2002 |
Re: Toimetaja veerg |
Eusebius |
Olen nende seisukohtadega ja probleemipüstitusega üldjoontes nõus, aga keeruline on midagi lahenduseks välja pakkuda, vähemalt hetkel. Jään mõtteid koguma. Aga sain ma õigesti aru, et Baudelaire'i sõnadega öeldes kusagil juba "hõiskab hukk ja hääb"? Toimetajad tõdevad, et mõistlikum ja harivam on oma aega kulutada väärt[ulme]kirjanduse lugemisele, selmet närida peavangutuste ja allasurutud ahastuse saatel läbi algajate kirjatükkide... ja nii see kõik otsa poole liigubki...
Kellele ja milleks?
Tunnistan ausalt, et ega neid toimetajaid nüüd nii palju kah pole... mina isiklikult olen sel aastal vast ainult kolm «Algernoni» saabunud juttu läbi lugenud ja olen jututoimetaja kohalt praktiliselt lahkunud. Ei huvita mind see saast, mida siia ulme pähe saadetakse (arvamus puhtalt isiklik, ja palun mitte solvuda).
Samas on jäänud mulje, et enamus hiire lugejaskonnast vaid neid halvasti kirjutatud hämaraid jubinaid lugeda vaid soovibki? Ning siis soovib veel mingeid nappe ja arulagedaid kommentaare neile vorpida? Noh, tundub, et olen ajast maha jäänud ning tõesti ei oska sedasorti publikule miskit mõistlikku juhtkirja kirjutada?
Aga keegi võib ju teema anda? Paneks enda professionaalsuse proovile?
| 09.05.2002 |
Toimetaja veerg? |
Eusebius |
Polnud seda aprillis, ega märtsis, ega veebruaris, ega jaanuaris, ega detsembriski. Kas isegi nüüd, kus toimetajaid hiire ümber lausa parvleb, pole ühelgi neist rahvale midagi öelda?
ei ole esimene kord, mil kordustrükkide teema siin üles võetakse, paraku olen ma üsna kindel, et siia kirjutamisest kasu ei ole. kui kirjastus on suutnud trükitud tuhat eksi maha müüa, siis on kirjastus rahul ja projekt on sellega reeglina lõpetatud. viissada eksi juurde trükkida ei ole miski "kuldvasika lüpsmine", nagu siin vahel oletatud. see on muidugi vaid minu isiklik arvamus. mõnelgi kirjastusel on kodulehekülg olemas, www.varrak.ee näiteks, kus ka kontaktandmed - et siis küsimustega kordustrükkide või muude plaanide osas oleks mõistlikum otse adressaadi poole pöörduda, äkki saab isegi vastuse.
| 06.05.2002 |
Raamatunälg |
Lauri |
Mind huvitaks selline väike kysimus,et kas millalgi oleks mõeldav Banksi "Mõtle Phlebasest" kordustrüki üllitust näha.Esmatrükk on kyll poodidest tilgatumalt otsa saanud.
| 04.05.2002 |
Rohan? |
Kristjan Rätsep |
Rohan pole ju ülepea ilmunud. Miks ta kohta siis teade peaks olema? Tartus küll veel ei ole.
Päris ilus metafoor raamatu ostmise kohta. Ja kui mõelda, et raamat kui naine... Ega härra Saare näol ometi fetiðistiga tegu pole?! See muidugi seletaks tema kirjutistes nii mõndagi...
Tegelikult ühinen isand kontoriroti soovitusega. Kahju, et ise seda järgida ei saa... :(
Muideks ka Botaanikaaias ja jõe ääres oli tore!
See, et "uudis raamatu ilmumisest saab «Algernoni» üles pandud siis, kui mina või Raul Sulbi seda isiklikult mõnes Tartu raamatupoes käes on hoidnud" on veel selle poolest hea, et koos sellega saavad kõik teada, kui sagedasti isandad Sulbi ja Kallas Tartu raamatupoode külastavad.
Aga tegelikult tahtsin kõigile fleimiryytlitele öelda, minge Toomele, istuge natuke päikese käes, siis istuge natuke põõsa vilus, siis libistage üks keefir, siis heitke murule selili, ajage keel suust välja ja tundke ennast hästi! Kui just pimesool haiget ei tee, pole küll yhtki põhjust tänasel tõesti kaunil päeval virtuaalset sappi pritsida ja niigi olematuid suhteid selgitada. Give peace a chance... :)
| 03.05.2002 |
Oh, kui kaunis on hommik!Oeh, kui kaunis saab päev! |
Jüri Kallas |
Kõigile!
Üks oluline moment jäi veel mainimata, et uudis raamatu ilmumisest saab «Algernoni» üles pandud siis, kui mina või Raul Sulbi seda isiklikult mõnes Tartu raamatupoes käes on hoidnud. Uudiste eesmärk pole anda operatiivset infot neile, kes tahavad raamatut teistest varem kätte saada, et siis esimese arvustusega BAASis pilastada. Minuarust saab kiire olla vaid kirpude püüdmisel!
Märt Saarele!
Mis puutub minu vimma Märt Saare vastu ... siis vimma kui sellist pole. On selge hoiak (attitude), mis kujuneb minuarust igas normaalses inimeses pärast seda, kui ta on lugenud BAASis mõnda Märt Saare arvustust. Võimalik, et minu enda valulävi on liialt madalaks kulunud, aga mulle hakkavad kunagised BAASi valulapsed juba säravate mõtlejatena paistma.
Ning, ausõna (aga Sa ei usu ju!), minu hoiakut pole sugugi põhjustanud Sinu arvustus Silverbergile. Ei saa ju solvuda kriitikast asjadele, milles minu süüd pole. Veel vähem saab solvuda, kui kriitikaga tegeleb isik, kelle arvustused minu jaoks kvalifitseeruvad kõigest mingiks tüütuks müraks.
Minu arvamus on selgelt isiklik ning ei väljenda minu, kui BAASi moderaatori seisukohti -- seisukohta väljendab inimene, moderaator on aga kõigest ametnik!
Ja mingit vimma ma ju ei pea ... kui peaks, poleks Sulle ju Roger Zelazny jutu originaali ning ulmejuttude lingikogu saatnud, eksole?
Küsimus?
Et mismoodi annab raamatuostuks tõuke uudis «Algernonis»? Aru ma ei saa!
Jaja. Kosimine on minu primitiivses mõistes raamatute naimine ehk ostmine poelettidelt. Ma kosin ta, loen teda, tunnen, et ta on minu oma, panen ta raamaturiiulile, imetlen teda ja ütlen: Ta on minu oma. Ja lõppude lõpuks Ta ongi Ta nagu naine:) enam-vähem on neil kahel ju midagi sarnast ja ühist?!...
(Raamatute laenutamise vastu on mul allergia.)
| 03.05.2002 |
Märt Saarele |
Velbu |
Ma olen juba mônda aega môelnud, mis see "kosimine" peaks tähendama. Vanasti kositi omale naist. Kosjade tagasilükkamine oli suur häbi. Kuidas see raamatute kosimine peaks käima? Kas tegemist on raamatu ostmise vôi laenutamisega? Vôimalik, et tegemist on minu isikliku lollusega, et ma aru ei saa. Sellisel juhul vabandan juba ette.
Ytleks vanameister Shakespeare sõnadega:
"Siis kui pea käib ringi, näib, et ilm käib ringi"
Ei kiusa sind, lillekest, keegi.
Täna ilmus ka "Mattieseni", "Greifi" ja "Postimehesse" allpool mainitud teos.
PS. ma ei mitte mingit soovi avaldanud, siia mingeid publitseerimis uudiseid kirjutada. Ma lihtsalt tahan teada, kas tasub ilmuvaid/äsja ilmunud raamatuid kosida või mitte! Kui teil aega, viitsimist või muud pole siis öelge seda, mitte ärge hakake jahuma sellest, et kes millegi peale kade on või kes kellele ei meeldi. Antud küsimuse vastamine ei puutu üldse teemaga: Vastukäivused M.Saarega! Kui mingi kana on kitkuda, siis räägime Estconil või lihtsalt privas meilige.
Jürka!
Olen Su peale kade ja veidi pahanegi, et Sa minust ette jõudsid ja tublile ilmakodanikule juba vastasid. Igatahes Jürka põhimõtete kõlapind toimetuses on vähemalt allakirjutanu võrra laienenud.
| 03.05.2002 |
Pinkie´le |
Pigilind |
Loe miskis muus keeles, kui nii suur huvi on.
Noh.Tuleb siis HPL jutukogu või mitte.Noh,vastake.
| 03.05.2002 |
Uudised ja Kallase vimm |
Märt Saar |
Ericut märkasin juba. Kui kedagi peaks huvitama, siis on Tartu "Apollos". Ja Varraku teataja andis samuti mõlemast eelpool mainitud teosest lühitutvustuse (mis tegelikult on raamatutel juba tagakaanelgi olemas). Mis puutub lp. Kallase põhimõtetesse, siis need ajavad rohkem naerma kui mõtlema. Kui põhjuseks on mu noor iga, ebaprofessionaalsed jutud, (kehv) arvustus sinu kunagisele üllitisele või "Aja maskide" toimetamise kohta öeldud (väga negatiivsed) sõnad, siis jah -- põhimõtted kujunevad. Kujune siis koos on põhimõtetega. Nagu mina ja kõik teisedki.
| 02.05.2002 |
re: Uudised, publitseeritavad, arvustused... kus?? |
Jüri Kallas |
Publikatsioonide teemalisi uudiseid kirjutavad inimesed elavad Tartus ning raamatu ilmumisest tuleb uudis alles siis, kui see Tartus müügil. Kui aga tekib küsimus, et miks peavad uudise tegemiseks raamatud Tartus müügil olema? Omal ajal sai nõnda otsustatud ... osalt just seetõttu, et mujale Eestis saabuvad raamatud müüki sageli kuni pool kuud hiljem. Et kui inimene uudist lugenuna poodi läheb, siis on see seal tõesti ka olemas. Pole küll isiklikult nädal aega raamatupoodi sattunud, ehk ongi müügil?
Sulle pole seda uudist ju niikuinii enam vaja? Kui Sa nüüd arvad, et kirjutad ise uudise, siis Sinu kirjutatud uudist minu käed küll «Algernoni» ei pane. Põhimõtteliselt! Miks sellised põhimõtted? Usu mind, Sa ei taha seda kuulda!
| 02.05.2002 |
Uudised, publitseeritavad, arvustused... kus?? |
Märt Saar |
Miks ei ole midagi räägitud äsjailmunud Pratcheti "Ericust" ja Scott Rohani "Jääalasist"?
| 02.05.2002 |
Soovitatav Uudiskirjandus |
Paavo |
Lahtiseks jäi küsimus, Lovecrafti teosed eesti keeles, on kellegil kavas neid tõlkida?
[ Lugejakirjad: aprill 2002 ]
|
