| 29.04.2000 |
Mõned märkused Raudsaare & Lukjanenko asjus |
Jüri Kallas |
Meeldiv!
Käesoleval kuul juba teine artikkel/essee «Algernonis»... Tahtmata kuidagi mingit materdamist alustada, peaksin ma siiski märkima paari fakti.
Taivo Rist väidab, et Mart Raudsaare jutt «Ameerika kangelane» pole paberil ilmunud. Vaat pead ei julge anda, aga minu mäletamist mööda on see siiski «Favoriidis» ilmunud. Antud ajakirjas ilmus üsna mitu Raudsaare teksti, mis balanseerisid ulmelise prognoosi või prognoosi vormis ulmejutu vahel... üks Naissaare teemaline tekst tuleb kohe meelde. Minu arust ilmus ka «Ameerika kangelane» sealsamas, vähemasti olen ma seda lugenud paberil... kui mu mälu nüüd tõesti ei jukerda ning tegu oli hoopis väljatrükiga... kindlasti pole ma seda teksti wõrgust leidnud.
Sergei Lukjanenko jutu pealkirja tõlge tekitab minus ka pisukest protesti. «Fugu v mundire» seostub minul selle mõistega, mida kasutatakse koorega keedetud kartulite puhul -- kartoshka v mundire. Samas ei saa ma väita, et ma oleksin just suur asjatundja kerakala (ehk fuku) valmistamise alal. Lihtsalt selline uitmõte...
Ja rohkem etteheiteid polegi... ning ega eelpoolmainitud uitmõtted pole ka etteheited... ongi sellised teemakohased kõrvalmõtted.
Vale-Dmitri on kummaline tegelane. Kirjutab selliseid veidraid, kehvapoolseid ja vahest ka veic paremaid jutukesi, konkureerib üsna tõsiselt kõrgele kohale selles külahullude tabelis (Kender, Contra, Vedru, Torukybarik) ja võtab muidu üsna bravuurikalt sõna. Ja sarnaselt paljudele ennast interneti vahendusel väljendavatele inimestele on temagagi nii, et tavaelus kohtudes pole sellest võrgubravuurist jälgegi. Selles muidugi miskit üllatavat pole.
Asjast. V-D varasemaid väljaütlemisi lugedes jääb mulje, et oma sõnavõtu algul tahab ta ühest asjast rääkida, lõpuks aga on see esialgne mõte juba meelest läinud, kuhugi hämaratesse ajukoridoridesse kadunud ning esile tõuseb hoopis uus point. Nii ka seekord. Alguses süüdistatakse hiirekese toimetust selles, et me siia huvitavat lugemist üles ei pane, lõpuks on meie peamine süü aga juba võimetus uusi ideid välja pakkuda. Kas ootab isand V-D iga kuu mõne uue rubriigi lisandumist või on siin tegu lihtsalt veidi lohaka, hajalioleva ja enesekontrollile mittealluva väljendusvõime(tuse)ga, ei oska öelda...
17 uudisnuppu, toimetaja veerg, 2 artiklit, 1 jutt, 32 lugejakirja, lisaks arvustused... pole nagu üldse paha tulem või kuidas? Ühe numbri kohta... Nojah, kodanik V-D ootab jutte. Tõenäoliselt omaenda jutte, milliseid meil tõesti vist paar-kolm praegugi reservis ootamas. Tahtmatagi vaidlustada seda rahuldusetunnet, mis saab osaks algajale autorile, kui ta näeb oma uudisjuttu mõnes trükiväljaandes või elektroonilises publikatsioonis avaldatuna, tundub mulle siiski, et V-D juttude avaldamisega nüüd tuli nii takus kah pole. Küll nad ilmuvad... Mais. Või juunis. Kuhu meil kiiret?
Kindlasti liigitub meeldivate uudiste hulka sõnum sellest, et Jaguval (mis iganes koht see siis ka poleks...) asub SAAST & Co (tõenäoliselt siiski korrapäratult) kirjastama almanahhi- või antoloogiasarja «Kärbitud tiivuliste maandumisrada»! Edu teile, noored luule- ja sulesepad! Kui ilmub vihik, kus kasvõi üks ulmejutt sees, oleksin isegi huvitatud ühe eksemplari ostmisest... Ja ulmekirjutajaid peaks teil ju jätkuma... ManT, V-D, ehk saab Vedrugi koonu ja käppadega klaviatuuri toksides mõne surematu üllitise kuhugi kõvakettale jäädvustatud. Lootust on. Hoian pöialt, et teie väljaandes keegi vähemalt korrektuuri loeb ja trükivigu parandab ja autoritele tagasi mailib, kui need jälle oma loole pealkirja või autorinime on unustanud lisada.
Igatahes nutab «Algernoni» toimetus endal küll nüüd silmad peast, sest pole midagi traagilisemat ja koledamat, kui sattuda V-D igavese põlgamise ja pahameele objektiks.
Ahjaa - kõik, kes te tundsite, et «mingite uute lontruste» all just teid silmas peeti, võtke minuga privamailil ühendust. Leiame rakendust. Toimetusel ongi jooksupoissi vaja, kes meile viina ja õllet tooks, endil meil selleks aega ei jätku, kogu energia kulub sellele, et uusi tegijaid meepotist eemal hoida.
Elu annab, näeme veel!
| 26.04.2000 |
Re: naljakas |
Must Kass |
Tore muidugi, kui "uued lontrused" endale uue pumbajaama ehitavad. Aint et mis seal voolama hakkab? See, mis Algernonist uue kirjastamispoliitika puhul üle jääb?
Ah, persse, ära on tüüdanud. Olen praktiliselt loobund pihusoleva ajakirja lugemisest, kuna peale vastastikkuse sitapildumise pole siit midagi leida. Kõige vähem muidugit juttusid, ei noh kussa. Olgu see teile nüid õpetuseks. & teadmiseks: Jaguval hakatakse kas korrapäraselt või siis korrapäratult üllitama kogumikku Kärbitud tiivuliste maandumisrada, valmistajaiks SAAST & Co. Esimene d.i.y. vormis ilmun'd kogu sisaldas küll ain't luulet, aga edaspidi tuleb ka juttusid, ka ulmelisi, kui keegi pakub. Kesse ütles, et kusagil miskit ei tehta, ah? & kui Algernonis otsekohe midagi põnevat lugemist ei ole tulemas, siis panen mina seesinatse ajakirja ühes tegijatega oma igavese põlgamise ja pahameele alla. Ausõna, laske mingid uued lontrused pumba juurde, te'i suuda ju ise uusi ideid välja nuputada.
Esiteks on mul ilgelt hea meel, et Kristjan Sander oma lubaduse teoks tegi ning artikli valmis kirjutas ning toimetusele saatis. Lubajaid on palju (isegi patune), aga reaalseid tegijaid on vähe...
Olen ennemgi täheldanud, et Kristjan Sander arvustab sageli otsekui mingit ainuüksi talle endale teadaolevat teksti. Tähendab, et pealkirja järgi oleks ma justkui ise ka seda teksti lugenud, aga arvustust lugedes tundub, et minu ja Kristjan Sanderi loetud tekstil oli ühine vaid pealkiri. Viimane kord sain ma sama elamuse osaliseks kui lugesin BAASis Kristjan Sanderi arvustust «Asustatud saarele».
Ka Indrek Hargla loomingut lahkav kirjatöö jätab sama mulje: pealkirjad on tuttavad, aga...
Loomulikult on artiklis hulk tähelepanekuid, millega nõustun, kuid enamus artiklit läheb minust suisa mööda. Noh, pole hullu, meil on vaba maa! Kellele Kristjan Sanderi nägemus Indrek Hargla loomingust meeltmööda pole, need võiksid oma kumiiri ülistava artikli kirjutada... mina seda kahjuks teha ei saa, sest Jumala sõna ei kuulu arutlemisele.
Mis puutub Andri määratlusse, et iseäranis paistavad Hargla kritiseerimisega silma kaasautorid Orlau&Sander, siis Andrist sõltumatult on seesama mõte ka mind kummitanud. Prl. Orlau vastulauset lugenuna tean ma nüüd, et see vaid tundus mulle nõnda. Kena on!
Loomulikult on olemas hulk autorid, kelle loomelaad kellelegi mingil põhjusel kohe üldse ei istu... ka seda juhtub!
Siiski soovitaks rahulolematutel oma rahuolematus artikliks vormistada. Sedasama võib teha ka rahuloluga. Kindlasti ei pea ainult Indrek Hargla loomingut lahkama... väärikaid autoreid teisigi.
| 24.04.2000 |
järelmärkusi |
Andri |
Tere,
Loomulikult on minu kirjast väljaloetud kadedusesüüdistus lennuka fantaasia vili. Loomelaadide sobivuse/mittesobivuse all pean silmas pigem midagi sellist, mille ajendil Damon Knight kunagi A.E. van Vogti loomingu maha tegi. Raske uskuda et kriitiku ajendiks oli kadedus. Pigem nägi kriitik puudusi mida teised ei näinud/soovinud näha/nägid väärtustena ning kiusatus rahvavalgustuslikuks tegevuseks on alati suur.
Kindlasti on Kristjan Sanderi artiklis õigeid tähelepanekuid, sama kindlasti võib üsna mitme koha pealt vastu vaielda - toodud kriminaalzhanri reeglite järgi kirjutati kriminaalromaane XX sajandi keskpaigal, s.t. praeguseks on nad minu meelest pisut aegunud. Nimetamine "turistikirjanduseks" on kindlasti osaliselt õigustatud, samal ajal see eksootika Hargla juttudes paljudele just meeldibki. Omaette küsimus on, et kas plot on jutu keskne element. Minu meelest on KS otsinud üles kõik IH loomingu mõeldavad puudused ning need ülevõimendanud.
Karen Orlau tõi näiteks kriitiliselt meelestatud isikust lisaks üks tema arvamus, millest jäi primaarselt mulje et näpud kibelevad IH juttu oma loomelaadis ümber kirjutama.
Kindlasti ei vaja Hargla kaitset, kirjanik kõneleb oma tekstide läbi. Minupoolne kiri oli kaaskommentaariks Mustale Kassile, ilma viimasete poleks ma antud teemal ka sõna võtnud.
Loomelaadi sobivus/mittesobivus on tõeliselt aktuaalne ainult ühel juhul, sel juhul kui ajakirja toimetaja või isik, kelle tahtest sõltub teksti ilmumine, välistab viimase loomelaadi mittesobivuse tõttu. NB! See ei ole nüüd vihje Algernoni toimetuse originaalloomingu senisest rangematele avaldamiskriteeriumitele.
Sellel kuul lõpetan magistrit ja ma ei saa ka väita, nagu oleks mul üks päev puud jäänud, kuna tegemis oli liigaastaga.
Seega jääb sellel kuul üks osa järjejuttu vahele ning ma vabandan lugejate ees, lootuses andestusele, kui luban topeltportsu järgmisel kuul.
P. S. Teatav kemplemine on loomeinimestele alati omane olnud ja siin pole midagi iseäralikku või traagilist. Absoluudiga võrreldes on kõik meie toimetamised ja kirjutamised tühised, aga seepärast pole mõtet püssi põõsasse visata.
Hiire sõbrad jagunevad kahte klassi: kirjutajad ja lugejad. Mõlemad klassid on vajalikud, erinevalt kolmandast klassist, kes ei tee mitte midagi. Minu sümpaatia kuulub kõigile kirjutajatele ja lugejatele.
Mõelgem veidi kainelt ja kirjutagem ja lugegem!
pühadetervitustega,
see on päris normaalne koht. võiks küll miskit huvitavamat olla.
| 20.04.2000 |
Õiend Andri kommentaarile |
Orlau |
Kuna Andri postitusest võib hea tahtmise (ja heatahtsed me ju kõik oleme?) välja lugeda tema kahtlust "kaasautorite" kriitilise meelestatuse tulenemist ilmselt siis kadedusest, leian sobiva olevat lisada veike õiend. Kuigi Andri ilmselt midagi säärast silmas ei pidanud, delikaatne nagu ta on.
Tegemist ei ole kindlasti mitte kahtlustäratava kriitikameele vohamisega just ja nimelt herr Hargla suhtes, vähemalt, mis Orlau tagasihoidlikku isikusse puutub. Olin täiesti siiralt yllatunud sellist avaldust lugedes, sirvisin oma arvustused yle ja leidsin neis tõsiselt positiivseid hinnanguid palju enam olevat kui negatiivseid. Kes soovib syveneda, lugegu vastavaid arvustusi ja veendugu. Võrdlusmaterjaliks siis ehk mu 1-hindega arvustused baasis...
Kena muidugi, kui Andri võtab vaevaks Harglat oma laia rinnaga kaitsta, aga rahu, armas rahvas, ei tasu kaitsta, kui keegi ei rynda. Pealegi ei vaja Hargla kyll kaitset, ta saab suure tõenäosusega ise suurepäraselt hakkama.
Kuna ma enda kommentaare Hargla juttudele mahategevateks ei pea, julgen siinkohal nentida, et ei tasu yhelegi kirjutajale - olgu või lemmikkirjanik - soovida lugejatepoolset puiset halleluuja-laulmist. See on eelkõige kirjutaja enda alahindamine.
Kriitikameele kadumist ei soovita kellelegi. Samuti oleks veider tahta teistelt kirjutajatelt, et need jätaksid Hargla jutud arvustamata, eriti, kui neil midagi muud peale "hõissa ja halleluuja" öelda on.
Hargla lugude kohta vast niipalju, et loen neid siira imetluse ja huviga, aga väidan endiselt, et näiteks "Excelsuse" kõrval on "Nad tulevad täna öösel" nõrk lugu.
K,
(hindab ise konstruktiivset kriitikat, analyysivaid hinnanguid, arutelu jm. elu edasiviivaid hallolluste koostöövorme ning soovitab sellist suhtumist ka teistele.)
| 20.04.2000 |
Sander vs Hargla |
Andri |
Sõltumata tulemusest on kirjanduskriitilise artikli ilmutamine Algernonis igati tervitatav. Ja loodetavasti ei jää see viimaseks katseks. Loodan vaid, et autor (Hargla) nimetatud artiklit väga südamesse ei võta. Mis puutub Harglasse konkreetselt, siis üldise heakskiidu taustal torkab eriti silma kahe kaasautori (Orlau ja Sander) kriitiline meelestatus, mis viimasel juhul minu arvates on juba pisut patoloogilise värvingu omandanud. Samasse klassi kuulub tegelikult ka Musta Kassi enda Belialsi vaenamine. Mis osutab tõesti sellele, et on olemas selline asi nagu loomelaadi sobivus/mittesobivus. Mulle ei istu jälle selle põhjal mis ma lugenud olen näiteks eriti Orlau, mistõttu ma sisuliselt ignoreerin tema loomingut.
Absoluutset tõde ei ole olemas, ma ei usu, et kõiki Kristjan Sanderi kirjanduslikke kaanoneid järgiv Hargla eriti palju muid fänne omaks. BAASi arvustaja keskmine hinne autorite lõikes pole eriti pädev, sest oma lemmikautoreid loevad fännid suurtes kogustes ja kui pole just tegemist erijuhuga, ei säili keskmist 5.0-i eriti kauaks. Seega parem on otsida välja isiku poolt enimarvustatud autorid ning vaadata nendele antud hinnete jaotust. Minu meelest Kristjani ja Indrek Hargla lemmikud ei kattu eriti. Millega tahan vihjata, et nimetatud isikud hindavad ja taotlevad oma loomingus eri asju ning seega ei pruugi Kristjan Sanderi kirjatükk olla kõige adekvaatsem hinnang Hargla loomingule.
Veel: Hargla juttude paremikust koostatud kogu ei tohiks keskmise lääne autori omale küll milleski alla jääda. Praeguse hetke kodumaise ulmekirjanduse seis aga lihtsalt kisendab selle (või - kui juba siis juba - mitme temaatilise) kogu järele.
| 20.04.2000 |
mida armsam laps, seda valusam vits? |
Must Kass |
Tundub nii, et Algernon on teinud olulise sammu edasi: Kristjan Sanderi artikkel, milles analüüsitakse Indrek Hargla loomingut, on ju uus tase. On Algernoni autor, keda annab juba tôsiselt uurida. Mida siis ongi tehtud. Justkui tôestades, et mingit hinnaalandust pole enam vaja teha, on artikkel üsna kriitiline. Lausa sedavôrd, et tundub: artikli autorile teatud loomelaad lihtsalt ei istu. Mis on muidugi alati môistetav ja individuaalne. Vôiks küll öelda, et kui kirjaniku teos ei sobi hästi kriitiku skeemiga, siis ei ole see alati kirjaniku viga. Mind hakkas lihtsalt huvitama, mille taustal on KS öelnud: "IH teosed on kahtlemata heal tasemel, kui neid võrrelda ülejäänud eesti noorkirjanike ulmega, kuid jäävad siiski kaugele maha sellest tasemest, mida üldiselt väärtuslikuks kirjanduseks
peetakse."
Piilusin selleks BAASi. Jättes kôrvale vaid ühe arvustuse pälvinud autorid - vôib ju tegemist olla juhusliku ônnestumisega - on KSi jäägitu heakskiidu teeninud: Aldiss, Varshavski, Heinlein, Marques, Maurois. Pisut reserveeritud heakskiidu (keskmine hinne >4,5) ka Lem ja Poe. Raske öelda, mida on môeldud "kaugele maha" all. Siiski, vôrdluses nimetatud kirjanikega jäävad ikka väga paljud ja mitte ainult siinsed autorid "kaugele maha". Samas ei ole mitte kôik neist seitsmest eeskujust just tüüpilised ulme esindajad. Millega tahan vaid rôhutada, et KS räägib kirjandusest üldisemas môttes, mitte ainult ulmest.
Kiidan toimetust otsuse eest avaldada mitte enam kõiki lugusid, vaid ainult parimaid.
Muretsemiseks pole tõesti põhjust, sest käesolev rubriik kuhugi ei kao. Poleks kadunud ka ilma Kristjan Sanderi kena ja asjaliku apoloogiata.
Siiski jätab toimetus endale ka tulevikus õiguse igasugu roppusi (a la Torukybarik) valimatult kustutada. Elagu sõnavabadus...
Kallid alzhernoonlased (nii tegijad kui lugijad),
võtaks veel kord sõna sel kuul kirjanurgas veeklaasitormi põhjustanud teemal lootuses, et nädal aega on olnud piisav kirgede jahtumiseks.
Alustuseks tsiteeriks Raul Sulbi avaldust detsembrist 1998: "«Algernoni» toimetus oleks väga rõõmus, kui meie kirjarubriigist kujuneks midagi seinalehe või foorumi laadset, kus ükskõik mille ulmesse puutuva kohta arvamust avaldada." Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt see ka juhtus, "Algernoni" kirjanurgast sai alguse Fabuluse ühismaailma idee, sisukate arvamusavaldustega on esinenud kodanikud Katz, Hargla, Sulbi, Riid, Must Kass, Raudsaar, Nappo ning seda on vähemalt üritanud allakirjutanu. Käesoleval kujul "Algernoni" kirjanurk ilmselt täidab oma eesmärki. Asjaolu, et osa kirjadest on olnud kergete ogarusetunnustega, on avaliku foorumi juures paratamatu ning seda juhtub igal pool, näiteks võiks tuua kasvõi postiloendi SF2001, kuhu ühe nädala jooksul mõni aeg tagasi jõudis tervelt kolm absoluutselt ajuvaba kirjutist.
Käesoleval kuul jõudis toimetus ometi mõtteni kirjanurk likviderida, kusjuures tundub, et otseseks ajendiks sai Andri Riiu kerge kriitika uudisterubriigi vähese operatiivsuse aadressil. Siinkohal tahaks tsiteerida Jüri Kalda arvamust 3. juunist 1999. a.:
"Ilmselt saab see nõnda olema, et toimetus «treib» uudiseid enda maitse järgi valitud autorite kohta ning kui kellelegi tundub, et mõni oluline autor, nähtus on kajastamata... siis annab ta siinsamas kirjanurgas (või erakirjas) märku vajakajäämistest." Ma ei suuda mõista, miks reageeriti nii valulikult Andri avaldusele, sest see oli ju ometi täies vastavuses ülaltoodud soovitusega.
Kahe-kolmelauselistest ebakonstruktiivsetest kriitikaavaldustest, millest kaks ka käesoleva numbri kirjanurka alustavad, ei tohiks toimetus ennast aga üldse segada lasta. Idamaade vanasõna ütleb, et kuigi koerad hauguvad, läheb karavan ometi oma teed.
Kirjanurk on "Algernoni" tüüpi väljaandele IMHO tingimata vajalik, sest on ju juba selle kontseptsioonis tagasiside lugejailt suure tähtsusega. Ka on kirjanurk hea koht üldisemat laadi, mitte üht konkreetset lugu käsitlevate kirjanduskriitiliste arvustuste-nõuannete jaoks algajaile autoritele, mille postitamine postiloendisse SF2001 on minu meelest ebaloogiline ning suurele osale postiloendi tellijaist vaevalt huvipakkuv.
Kokkuvõtteks leian, et "Algernoni" kirjanurk täidab avaliku foorumina praegu eesmärki, mis algselt välja kuulutati ning selle likvideerimine pole otstarbekas ega põhjendatud.
«Täna on kabjad all, nii et kipa kõpa kohe...»
Koomiks «Perekond Vismarid»
Uchhhh!
Kuniks ma eelmist kirja treisin, jõudis Andri ühe kirja vahele lükata...
Vastan siis Andrile...
«Seades enda kadestamisväärse järjekindlusega järjekordse toore sõimuvalingu sihtmärgiks, jätkan.»
Sõimuvalingut ei tule... olen nüüd üsna mitmeks aastaks rahunenud. Aga kui Sind märtrikroon paelub, siis anna teada -- hea inimese jaoks pole kahju! ;-]
«Ka mulle sarnaselt mitme eelpoolkirjutajaga tundub, et Algernoni toimetus ei soovigi eriti teisi isikuid enda kõrvale. Sel tendentsil on olnud ilminguid ka väljaspool Algernoni, näiteks mõningad momendid viimase Estconi organiseerimisel, BAASi moderaatorite ringi laiendamise torpedeerimine (viimase puhul võib tagantjärele targana nentida, et antud hetkel selle järgi väga suurt vajadust enam pole), jmt.»
Nojah, eks kõrvalseisjale paistavad asjad teisiti... Estconi kohta tahaks rohkem teada... BAASist võiksid mulle erakirjas rääkida, et kuidamoodi ma seda torpedeerisin?
«...uudisnuppude tootmine ei nõua eriliselt professionaalset ettevalmistust, pisut teadmisi ehk küll. Näiteks võib tuua Jüri Kallast hullumiseni närviajava «Titaani sireenid»...
Uudistega näib asi hakkavat laabuma. Kahe inimesega on sel teemal juba juttu olnud. Otsesemalt või kaudsemalt on veel neli-viis inimest sellekohast abi pakkunud, võtan nende kõigiga ühendust. Mis puutub «Titaani sireenidesse», siis igasuguste arusaamatuste vältimiseks lisan, et minuarust on tegu KÕIGE PAREMA Kurt Vonnegut, Jr.-i romaaniga... võimalik, et just seetõttu Andri mind sellega nõnda närvi ajaski... usun, et kellelgi ei meeldi lemmiktordiga piki piilumist saada? Uudis tuleb... täna!!!
«Mis puudutab Kristjani poolt mainitud minu lahkumist ulmelistist, siis siin ei olnud põhjuseks solvumine või õrnahingelisus, (listi jälgimine ja sinna kirjutamine muutus lihtsalt kurnavaks) ja vaevalt see eriline kaotus on.»
Ära valeta! Erakirjas ütlesid Sa kunagi midagi muud! Mis puutub Kristjanisse, siis temale pole ma Su listist lahkumise põhjuseid öelnud... ei tahtnud korrata kunagist Karupoja juhtumit. Loomulikult on iga asjaliku inimese lahkumine kaotuseks listile! Mis puutub minu väitesse Andri õrnatundelisuse kohta, siis selle aluseks on just inimvaatlused wõrgus ja Estconil, mis on jätnud Andrist mulje, kui isikust, kes mõnuga ja teravalt (ajuti üsna sapiselt) ütleb... aga kes üsna kiirelt solvub, kui keegi talle ütleb, või tema öeldut lekitab. Noh, selline mitte päris lõpuni läinud küünik... on veel arenguruumi! Sorry, aga Sa ise provotseerisid!
«Ähvardused «Algernon» kinni panna tekitavad aga hirmu, et ühel hommikul tööle minnes avastan eest tundmatuseni segipaisatud BAASi, kus peamoderaator lausvihas marodööritsenud on. Ma loodan väga, et see hirm on alusetu.
Luban, et see hirm on alusetu! Pole ka minu loomuses vihas midagi tegema hakata... kui ma vihaseks saan, siis kõnnin ma lihtsalt minema, või tõmban üksinda viina rindu. «Algernoni» kinnipaneku jutt polnud ähvardus, vaid näide sellest, et millise piirini on toimetusel virisejatest kõrini. Kirjanurga sulgemise idee oli selline hubane kompromiss, et hundid söönud ja lammastel kah tunne, et oleks kui terved.
«Mingi resultaat mu kirjadel on siiski olnud?
On küll... kui ma jälle napsu julgen võtta, siis tõstan klaasikese Andri terviseks.
Üldiselt loen ma teema ammendatuks. Vabandama kellegi ees ei hakka ning teistelt kah seda ei nõua. Meel on küll pisut kurb, et miks peab alati tüli olema see edasiviiv jõud...
Sulo: «Täna paistab, et peab loomad omavahel laskma kokku minna.»
Runno: «Too soola ja mingi asi millega segada, muidu tõmbab klimbid sisse!»
Kaisa: «Ei, ei, mina ei suuda sea ligigi minna. Ja verd ma ka ei kannata... Sulo aita Runnol verd lasta, pliiis!!»
Runno: «Rahu, hilja juba, siit ei tule enam piiksugi. Kuradi jobud, millest me verivorsti teeme, sitast või?»
Koomiks «Perekond Vismarid»
Abipakkujatele aitähhh!!!
Võtan kõigiga eraldi ühendust ja räägin tingimused üle... kui keegi on veel huvitatud, siis võtku ühendust. Ei pea kindlasti kirjanurka kirjutama, võib ka lihtsalt meili saata (nagu seda õige mitu inimest ka teinud on)...
Spetsiaalselt Katariinale! /selle lõigu kustutasin ma muidugi suurema vigina vältimiseks ära/
Mis puutub Vedrusse ja Torukybarikku, siis neid pidasin ma sellisteks külahulludeks (nagu on seda Contra&Kender) ning sestap ka eriti sügavalt nende peale ei vihastu... no pole inimesel seda ummi, no mis teha... Andri (kui minuteada tark inimene) aga üllatas mind üsna ebameeldivalt...
| 07.04.2000 |
Kokkuvõtteks |
Andri |
Seades enda kadestamisväärse järjekindlusega järjekordse toore sõimuvalingu sihtmärgiks, jätkan.
Ka mulle sarnaselt mitme eelpoolkirjutajaga tundub, et Algernoni toimetus ei soovigi eriti teisi isikuid enda kõrvale. Sel tendentsil on olnud ilminguid ka väljaspool Algernoni, näiteks mõningad momendid viimase Estconi organiseerimisel, BAASi moderaatorite ringi laiendamise torpedeerimine (viimase puhul võib tagantjärele targana nentida, et antud hetkel selle järgi väga suurt vajadust enam pole), jmt.
Raul Sulbi lahkumisel aktiivse toimetaja rollist oli selge, et üks toimetaja ei suuda sama edukalt vankrit edasi vedada. Kahjuks toimetus enda olukorda eriti lahti mõtestada ei püüdnudki ning lasi asjadel isevoolu teed minna.
Pretensioonid on langenud osaks kahele rubriigile - uudised ning jutulabor. Mina pean ajakirja seisukohast olulisemaks esimest, Algernoni autorid loogiliselt teist. Aga kriitika iseenesest näitab, et selles vallas võiks lood edulisemad olla ning võimalused seda teha ju on värske vere kaasamise näol.
Mis puutub kvalifikatsiooni või selle puudumisse, millele Katariina osundas, siis minu meelest on just vastupidi - juttude toimetamine on palju vastutusrikkam ala - uudisnuppude tootmine ei nõua eriliselt professionaalset ettevalmistust, pisut teadmisi ehk küll. Näiteks võib tuua Jüri Kallast hullumiseni närviajava "Titaani sireenid", mis uudisnupuna võiks olla näiteks järgmisel kujul.
"Kirjastuse Tänapäev vahendusel ilmus 22-aastase pausi järel kolmas Kurt Vonneguti romaan eesti keeles. Selleks on kirjaniku vast kõige ulmelikum, 1959. aastal ilmunud "Titaani sireenid" (The Sirens of Titan), mis on teatud ringkondades kultusteoseks ja mis siinsel lugejal võiks ennekõike seostuda Douglas Adamsi loominguga.
252-leheküljelise ümbrispaberis kõvaköitelise raamatu on tõlkinud Tiina Randus."
Mingi resultaat mu kirjadel on siiski olnud? Jooksvas Algernoni numbris näeme juba uudiseid Avo Nappo sulest. Et ka juttude toimetamiseks vabatahtlikke leiduks, siis milles küsimus!
Mis puudutab Kristjani poolt mainitud minu lahkumist ulmelistist, siis siin ei olnud põhjuseks solvumine või õrnahingelisus, (listi jälgimine ja sinna kirjutamine muutus lihtsalt kurnavaks) ja vaevalt see eriline kaotus on. BAASi külalisteraamatut ma majandada ei jaksa - seevastu meiliaadressile tulevatele BAASi puudutavatele kirjadele olen alati püüdnud vastata.
Ähvardused Algernon kinni panna tekitavad aga hirmu, et ühel hommikul tööle minnes avastan eest tundmatuseni segipaisatud BAASi, kus peamoderaator lausvihas marodööritsenud on. Ma loodan väga, et see hirm on alusetu.
Täie austusega
Andri Riid
Kannatage, tõprad, ma olen varsti tagasi...
Andri võiks seni endale paar pange külma vett pähe kallata. Või soovi korral solki.
Ausalt öeldes olen veits tige, no mis te tahate saavutada?! Et kui ma tagasi tulen, siis me Jürka ja Taaviga maha istuks ja Algernoni kinni panna otsustaks... Kas seda??? Näib nii.
Igatahes on põhimõttelised muutused Algernoni vormi mitmete tahkude osas tänu teie destruktiivsele möginale üsnagi reaalsed.
Tänan tähelepanu eest.
On kah korduvalt abi pakkunud, iseäranis juttude toimetamise vallas, sest uudistekribamiseks puudub piisav kvalifikatsioon. Pakub veelgi, kuigi vastus ilmselt endiselt eitav? ;) Kui tegijaid ei olegi, nagu Jyrka just kurtis, siis abipakkujatest ei tule vähemalt puudust. Abi võiks aga ometi vastu võtta, mitte tagasi lykata ja pärast ohkida, et ise ei jõua ja teisi tegijaid ka ei ole ;)
| 07.04.2000 |
abipakkumine |
tess |
ma arvan et see on loll jutt et aitajaid ei oleks...ma arvan lihtsalt et mõned inimesed peavad end niivõrd asendamatuteks(mis mõnel juhul ei olegi vale-näiteks teadmistepagasit võrreldes) et vaatavad abipakkujatest lihtsalt üle...aitaks isegi kui keegi võtaks vaevaks öelda kust pihta hakata
Tere
Kasutan veel võiumalust, niikaua kui seda on...
Esiteks, kummaline, et Jyrkal viskasid üle pretensioonid "Algernoni" sisukusele pärasts eda, kui ta Vedru ja Torukybariku suht külma rahuga oli välja kannatanud. Ma usun, et kui ta veidi järele mõtleb, siis see praegune asi ei tundu talle enam sedavõrd hull, et kirjanurka kinni peaks panema.
Andri aadressil lahmimine on selline nähtus, millist meist igaühel vahest ette tuleb... Kes meist poleks vahel impulsiivne, juhtub, nagu öeldakse. Usun, et osapooled on selle küsimuse käesolevaks ajaks juba maha matnud.
Jõupingutuste märkamise ja hindamise kohta võin öelda personaalse arvamuse -- MINA MÄRKAN JA HINDAN. Loodame, et hakkas veidi kergem :)
Toimetuse laiendamise mõtte pakkusin vist mõne kuu eest Jyrkale erakirjas välja, koos enda kandidatuuriga. Pole siiamaani vastust saanud...
Ma loodan südamest, et kirjanurga sulögemiseni asi ei lähe. Mida sellega võidetakse, kui vastav virin edaspidi lihtsalt sf2001-te suundub? Mina näen "Algernoni" kirjanurka funktsiooni selles, et see on hea koht, kuhu ainult "Algernoni" puudutavaid kirju pista, et ei peaksi neid postiloendisse saatma. Tegelikult võiks BAASis kah väike arvamustenurk olla, kasvõi mingi suvalise külalisraamatumootori abil, kui meenutada BAASi teemal peetud arutlusi postiloendis ja eriti seda, et Andri ennast sealt lõpuks eemaldas. Aga see on juba omaette teema...
Kokkuvõtteks -- Rahu, ainult rahu, nagu juba öeldud.
Kirjanurk on yks ta"namatu koht, kus ko~ik, mis kirjutatud, ka otse eetrisse l"aheb. Ilma igasuguste korrektuuride ja redgeerimisteta. Seega on otse loomulik, et ilmub ka kirju, mis EI OLE sellised, mille lugemine rahvast r~o~omustaks, inimestele midagi head&huvitavat pakuks ja nii edasi. Samas ei saa eitada, et kirjanurgal on ka oma funktsioon.
Nii n"aiteks on v~oimalik siitkaudu rahvaga suhelda, neile mingit teavet edastada. Selles osas kattub kirjanurga funktsioon listi sf2001 omadega, kuigi vahel on siitkaudu kellegiga kergem kontakti leida. Ilmselt meenub k~oigil kohe Karen orlau abipalve.
Teine otstarve on kindlasti sel kirjanurgal Algernoni puutuvate ideede esitamine. Ilmus ju Jyrka "sulgeme kirjanurga" ka siin. Selliseid kirju asendaks kindlasti ka erakiri Taavile v6i Jyrkale, kuid siin ilmununa on v6imalik ideesid arutada.
Oh, ja muidugi on olemas ka teatav hulk niisama asjalikke kirjasid. Ma ise liigitasin sellisteks m"artsikuu seitsmeteistkymnest kirjast viis. Nii et olematu see asjalike kirjade hulk ei ole.
Pean tunnistama, et virisevad kirjad ei ols just eriti huvitavaks lugemiselamuseks. Kui veebruaris juttude ilmumise vahel paus pikaks l"aks, oli algul ka kirjanurka igav lugeda, seni kuni hakkasid ilmuma kirjad linkidega.
Muidu Jyrka, kui keegi end vabatahtlikult appi ei paku, kas on selles siis midagi imelikku? Sa lihtsalt Kysi inimestelt otse, et kas on nad n~ous asjaga tegelema, mitte muidugi end maniakaalselt vaid sellele pyhendades, aga siis, kui aega on. Ehk nagu Laur "Kevades Tootsile rehkenduste kohta r"a"akis: "Kui ei j~oua kahte teha, tee yks. Aga tee see korralikult." Tsitaat ei pruugi muidu t"apne olla, aga asja olemust see ei muuda.
«Mis kosmiline pauer see küll sinu lõugu koos hoiab? Ma võin vahest ka tundide kauba plämiseda, aga no raisk, see on ju puhas imetegu, jumaluke küll...»
Koomiks «Perekond Vismarid»
Sai kaalutud mitut varianti, kirjanurga sulgemine oli lihtsalt kõige leebem lahendus... algidee oli üldse «Algernon» in corpore tähtajatule sundpuhkusele saata. Sellest ideest sai siiski loobutud. Aga ilge tüütu on kui iga kuu algab ühe sama viginaga... see kuu siis 4. päeval ning arvestades, et kuu kaks esimest päeva olid puhkepäevad?!
Mis puutub sellesse neetud Vonneguti, siis esimene võimalus oli selleteemaline uudis panna ülesse 30. märtsi õhtul, mis oleks tähendanud järjekordset viginat teemal, et rubriigid täituvad kuu viimasel päeval. Järgmine vaba hetk oli eile, aga pärast sellist kirjanurka, polnud mul küll mingit tahtmist Vonneguti teemalist nuppu treida.
Tegu ei ole mingi isikliku solvumisega, lihtsalt on tekkinud tüdimus! Probleem pole üldsegi selles, et kas keegi neid jõupingutusi märkab, või ei märka... kuid iga kuu mingit möginat kirjanurgast lugeda, see pole vist ka kellegi tegutsemise eesmärk?
Mis puutub oletustesse ületöötamisest, siis oletused on üsna õiged ning minu ületöötamise tõttu kannatab «Algernoni» uudisteosa kõige rohkem, sest uudiste kirjutamine sarnaneb kõige rohkem minu põhitööga. Reaktsioonid võivad tunduda naeruväärsed või mitte, aga ropult väsinud ja tülpinud inimene on vihasena üsna kontrollimatu -- elu on selline... Eilne kirjanurk tekitas minus tõesti lausviha.
Muide, kusagil eelmine aasta sai räägitud, sel teemal, et kas keegi soovib veel uudiseid kirjutada... siiamaani pole ükski soovija endast märku andnud! Sorry, mingi nupp tuli, aga keegi toimetuses ei saanud aru selle nupu ja «Algernoni» seostest.
Mis puutub minu hobide ülemäärasesse koormusesse, siis võin ju ka kõigist neist loobuda... ainult, et kes nendega siis tegeleb. Kõlab suureliselt, aga ei näe tegijaid...
Mida te lahmite siin? Virisejatele: kui on tunne et ajakiri hakkab maha käima siis võtke toimetusega ühendust ja pakkuge oma abi asja paremaks tegemisel.
Toimetusele: ärge võtke kriitikat isiklikult, ega ilma puudustele tähelepanu juhtimiseta neid kõrvaldada saa. Kuid samas kui tõesti olete muude töödega hõivatud siis otsige endale abiväge. Kirjanurga sulgemine ei ole mingi lahendus vaid taandareng!!!
Isiklikult piilun ikka korra päevas siia. Tore on kui midagi uut on tulnud, kui ei ole siis ei ole lihtsalt. Ja ei mingit mokakobinat :)
| 05.04.2000 |
naljanurk |
tess |
näe kohe kuu alguses on läinud t6eliseks andmiseks...lisaks sellele et virisejad virisevad täiesti m6ttetute asjade kallal(alati v6ib ise paremini teha- kes keelab) hakkab suur juht ja 6petaja järsku takka yles loopima(tuntavad yletöötamismärgid) ja pilduma ähvardusi stiilis ärge tulge minu liivakasti mängima...ja teate k6ik see kokku on lihtsalt naeruväärne
| 05.04.2000 |
mida kildu! |
Andri |
Ups!
Sellist reaktsiooni ma just ei oodanud. Mõned küsimused: kas sulle, Jüri, endale ei tundu, et lisaks põhitööle võetud ühiskondlike kohustuste hulk (Ulmeühingu president, Algernoni peatoimetaja, BAASi peamoderaator, bibliograafia sisestaja) on ammu ületanud kriitilise piiri, millest alates teostatava kvaliteet lihtsalt peab kannatama? Suurimaks kannatajaks on minu meelest Algernon.
Käesolev kriitika on suunatud Algernoni suutmatusele pakkuda kvaliteetseid ning operatiivseid uudiseid ning ei ole absoluutselt seotud pelgalt (isegi mitte ajendatud) Vonneguti romaani ilmumisuudise avaldamata jätmisega. See et sisuliselt on taganetud esialgsest eesmärgist ("Ürituse [Algernoni] mõte on selline, et paar pädevat inimest lehitsevad regulaarselt läbi kõikvõimalikud ja -võimatud kohad, kust mingeid uudiseid võiks leida ning treivad siis huvitavamad neist maakeelseteks ulmeuudisteks."), painab mind oma ammu. Võimaluste kasutamatajätmiseks nimetangi seda, et Algernon, mis on kindlasti parim koht (juba sissetöötatud kaubamärk!) ulmeuudiste avaldamiseks, mis omab isegi vastavat rubriiki, ei edaste neid.
Kirjade- või uudisterubriigi sulgemine on odav lahendus, targem oleks suurema hulga inimeste kaasamine toimetuse töösse (tööjaotus). Ma arvan et inimmaterjali leiduks, nt. vaadaku kasvõi EW.Tolkieni arhiive. Kui ma nüüd ei eksi, siis lõpeb Raul Sulbil lähipäevil sunnitud toimetajapaus ja loodetavasti toob see mingi muutuse. Kirjaveeru sulgemine on lihtsalt hingepõhjani solvunud inimese läbimõtlematu reaktsioon. Ei ole õige, et keegi su tegevust ei hinda Jüri, inimesed hindavad ja mina seda enam. Lihtsalt ei ole mõtet üksi tuuleveskitega heidelda.
«Kesse kurat siia peegli peale oma pisvinne on puruks pigistanud, sealaut ausõna. Kuulete või?»
Koomiks «Perekond Vismarid»
Üldiselt on sellest igakuisest viginast siiber saanud ning alates järgmisest kuust kaob «Algernonist» kirjanurk: seega tuleb asjast huvitatud isikutel verbaalonanismiga tegelemiseks uued jahimaad leida!
Sm. Andrile soovitan aga Vonneguti romaani eestinduse kaanepildi ja selleteemalise uudisnupu panna BAASi avaleheküljele, kus ta võib seda siis ise eiteamitukorda päevas vaatamas käia. Ehk hakkab hea!? Antud Vonneguti fänn saavutas oma tobeda inega vaid seda, et «Titaani sireenide» teemaline uudis ilmub «Algernoni» alles siis, kui mul tõesti mitte midagi enam teha pole... see aeg on aga kaugel! Viimasel ajal hakkab mul üsna kähku virisejatest siiber saama, eriti sellistest, kel omal meeldib õudselt öelda, aga samas ise ni-iii tundlikud ja õrnahingelised on. Andri võib nüüd kolm korda mõelda, et keda ma mõtlesin?
PS: Autorid, kes tunnevad, et nende kirjateosed on niivõrd geniaalsed, et võivad ilma igasuguse eeltööta wõrku üles minna... need autorid andku teada. Jutud lähevadki siis üles nii nagu saatsite, st. kõigi kirjavigade ja formaatsete lollustega ning kui juhtub, siis ka ilma autorinimeta ja pealkirjata. St. just täpselt nii nagu tee oma tekste meile saadate!
Tänan tähelepanu eest!
| 04.04.2000 |
Uudis (update 2) |
Andri |
Jätkan samal liinil. Hoolikamal uurimisel ilmneb, et "Titaani sireenid" on juba jõudnud kõigisse kolme raamatukaubamajja (online, raamatukoi, raamatud.ee), kust saab veel lisainfot:
TS on tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast Punane raamat. Tõlkija Tiina Randus.
Loodetavasti suudab Algernoni toimetaja leida aega selle info uudiseks vormistamiseks ja minu kirjade kustutamiseks.
P.S. Leian kriitika Algernoni aadressil õigustatud olevat. Algernon praegusel kujul on ilmekas näide olematust tööjaotusest ja võimaluste kasutamatajätmisest. Noh ja nüüd tulge ja andke mulle kolki selle ebakonstruktiivse kriitika eest kui saate.
| 04.04.2000 |
Uudis (update) |
Andri |
Sorry ruumi risustamise eest. Raamatukaubamajas https://www.index.ee/raamatud2/ on eelpoolmainitud Vonneguti romaan juba müügis:
Titaani sireenid
Kurt Vonnegut
Maailma rikkaimal ja rikutuimal mehel Malachi Constantinil avaneb võimalus minna koos imekauni naisega ruumiretkele kaugetesse maailmadesse. Mõistagi kujuneb retk üsna tormiliseks ja selle käigus selgub vonnegutlikult prohvetlik visioon inimkonna olemise sügavamast mõttest. Kurt Vonnegut on üks Ameerika kirjanduse suurkujusid, kelle teravmeelsetel teostel on üldteada omadus varem või hiljem kultusromaaniks saada.
Kaubamajja saabunud 28.3.2000. Tänapäev, 2000a., lk: 252. Tell nr: 834347 Kaas: KK
Mõõdud: 150x225. ISBN: 9985924347.
Tavahind 167.00 Kr
Minu panus uudisterubriiki. Nimelt hakkas silma ajalehereklaam, mille järgi ilmub kirjastuselt Tänapäev lähitulevikus Kurt Vonneguti romaan "Titaani sireenid". Tegu on siis Vonneguti kolmanda romaanieestindusega 22-aastase pausi järel. Samm, mida mina ootasin pikisilmi juba 10 aastat tagasi. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Raamat olevat esimene kavandatavast sarjast, sarja ja tema sisu kohta täiendavad andmed puuduvad. Kirjastus Tänapäev on avaldanud ka Jaan Kaplinski ulmemaigulised lühiromaanid "Silm" ja "Hektor" ühtede kaante vahel. Tulevik on lootusrikas. Intrigeeriv on küsimus, kes on "Titaani sireenide" tõlkija. Romaan ise on tõupuhas space-opera või ka selle paroodia, kuidas kellelegi sobib.
Hakkavad juba regulaarseks muutuma need pretensioonid. Lisaks sellele, mis Avo juba mainis, tahaks virisejatele lisada veel järgmise tõsiasja:
"Algernon" ei ole ajakiri tavalises mõttes. Tegemist on pigem mingi almanahhi või ükskõik millega, kus teatud inimestele on loodud võimalus avalikkuse ette astuda ilma eelneva kvaliteedikontrollita. Samuti on see kättesaadav 0 eegu eest. Niisiis suht mitteformaalne värk. Ja kui rääkida SUUTMISEST VÄLJA PANNA, siis "Algernon" ei saa SUUTA VÄLJA PANNA midagi, mida talle ei saadeta. Peaks igaühele mõistetav olema.
Hi!
1. Allakäiku ei ole. Kuu alguses on see ajakiri siin praktiliselt alati mõne aja tyhjalt seisnud. Tegijad panevad uut kraami juurde vastavalt sellele millal neil vaim peale tuleb. Kui kuu alguses ei tule, panevad kuu keskel. A mitte kõik korraga mats ja trykikotta. Võrguajakiri ikkagi.
2. Ära virise. Inimesed tegelevad asjaga oma vabast ajast ja entusiasimist. Palju ilgud inimese kallal - tal kaob ära see entusiasim. Ausalt.
3. Selle asemel et viriseda - tee ise midagi. Noor mees, kirjutada oskad - tee kaastööd. Kirjuta näiteks artikkel. mis analyysib "Positroonilise Inimese" paika maailmaulme ajaloos vms.
Avo
Minu arust on ta alla käinud juba siis, kui ei suuda kuus välja panna vähemalt (vähemalt!) 10 juttu. Eriti kui juttude vähesuse üle ei saa teps mitte kurta. Keegi kunagi nagu mainis, et äkki võiks toimetust laiendada või siis luua mingi ise ülespanemise võimalus. Äkki võtaks keegi selle kaalumisele.
| 04.04.2000 |
Allakäik |
Veiko |
Nagu näha, on asi tõesti alla käinud, kui üle-Eestiline ulmeajakiri ei suuda panna kuus välja vähemalt ühte juttu.
[ Lugejakirjad: märts 2000 ]
|
