Algernon
Lugejakirjad (märts 2000)
16.03.2000 Kiiksuga fännid Kristjan Sander

Noh, pole see eesti ulme värk sugugi nii lootusetu, kui autoreid juba sellised probleemid hakkavad vaevama. Kuulsus, rikkus ja köha pidid olema need kolm asja maailmas, mida väga raske varjata on... ;)

16.03.2000 arvamus algernonist Canis Vedru

Ma algernoni seltsis pisut aega püüdsin veeta ning tunnistama pean, et asi pole kiita.

Pahasti ma siiski ka just ütelda ei taha, kuna advokaadi tarbeks mul parajasti põle raha.

16.03.2000 Kiiksuga fännid Mart Raudsaar

Kolme kuu pärast täitub mu koduleheküljel kaks eluaastat. Külalistelehekülge ma ei soovinud, ent algusest peale on olnud kõigil võimalus mulle kirja saata. Peaaegu kahe aasta jooksul on mulle laekunud kaks ebameeldivat kirja, ent kuus-seitse väga meeldivat (neist üks Kanadast), olen leidnud ühe sõbra ning saanud ühe tööotsa. Plusspool on miinuspoole raudselt üles kaalunud. Ja noh, mis meil... kes soovib mind leida, leiab niikuinii. Satelliidid ja kõik need värgid, mis loevad kiiksuga fännid.

15.03.2000 musta kassi ettepanek Orlau

Ettepanekul üks varjukülg: kes kaitseb autorit kiiksuga fännide eest? ;) Nali naljaks, aga sellist kogemust ei soovita kellelegi.

15.03.2000 väike ettepanek Must Kass

oleks selline - äkki saaks näiteks jutulaboris autori nime alla ka lingi panna meiliaadressiga, kellel siuke on. et äkki môni tahab privaatselt teatada: ôudselt lahe jutt oli, hea meelega teeks ôlut välja, saame kella all kokku vms. siuke privaatne, mitte avalik pöördumine. ei ole tegelt väga minu probleem - püüan ikka hoiduda ilkumast asjade kallal, mis imho pälvivad hinde E ehk nôrk vôi F ehk kasin. aga vahest tekiks äkki kiusatus küll vargsi sosistada, et ehk on autoril mône muu asja peale rohkem annet: steptants, seppuku, ikebana...

13.03.2000 Professionaalsed politseifilmid ???? AP

Jyrka kirjutas:

Ka ei jõua mulle kohale, et miks politseifilm võib olla professionaalne vaatemäng kõige sellest tulenevaga... ning miks ulmefilm seda ei tohi olla, vaid peab olema arusaadav alates 12. eluaastast...

Huvitav oleks teada kes politseifilme professionaalseteks peavad? Julgen pakkuda, et ainult need inimesed, kes ei tea politseitööst midagi - üldjuhul on Hollywoodi politseifilmid tõepärasest politseitööst sama kaugel kui kui ulmefilmide sisu meie igapäevaelust.

10.03.2000 Veel meediast Kristjan Sander

Jyrka kirjutas:

Ka ei jõua mulle kohale, et miks politseifilm võib olla professionaalne vaatemäng kõige sellest tulenevaga... ning miks ulmefilm seda ei tohi olla, vaid peab olema arusaadav alates 12. eluaastast...

Sellepärast, et ulme kui zhanri tarbijateks on kas varapuberteetlikud noorukid, kelle kasvuraskused väljenduvad ohjeldamatus eskapistlikus fantaseerimises, narkarid ja muidu asotsiaalsed tüübid, kellele on peamiselt oluline, et värvidemäng käiks sel hetkel, kui speed veres möllab, ning professorid, kes nagunii millestki argielulisest aru ei saa ning kelle maitse järgi on nagunii midagi võimatu teha.

10.03.2000 re: veel meediast Jüri Kallas

Tahtmata üldsegi vaidlustada eelkirjutaja juttu, lisaksin ma omalt poolt mõned momendid, mis mul ennem kahe silma vahele jäid...

Kindlasti on tegu eelkõige tööstusega (ka kirjanduses), aga mulle ei jõua hästi pärale, et miks filmimaailma mogulid arvavad, et filmi vaatav inimene on puruloll ja ilma igasuguse kujutlusvõimeta, et miks filmivaataja ei sooviks head ja lummavat visuaalset vaatemängu jne.?

Ka ei jõua mulle kohale, et miks politseifilm võib olla professionaalne vaatemäng kõige sellest tulenevaga... ning miks ulmefilm seda ei tohi olla, vaid peab olema arusaadav alates 12. eluaastast... miks ei usaldata ulmefilmi loomisel kirjanike ja kunstnike kontseptsioone ning miks peab ulmefilm alati nõnda earthbounded olema?

Tahtmata olla siin ebakonkreetne nimetaksin mõningad oma lemmikulmefilmid, mis selle lapsikuse ja amatöörlikkuse künnise ületavad: «Hellraiser», «2001: A Space Odyssey», «Alien», «Blade Runner», «Videodrome», «The Shining», «A Clockwork Orange»...

Suur osa neist filmidest on IMHO õnnestunud just seetõttu, et nende tegijad suhtusid austusega ulmesse ja konkreetselt allikmaterjali... kindlasti ei ekraniseerinud nad sõna-sõnalt, aga nad tabasid just õhustikku ja teose fluidumit. Näiteks «Blade Runner», kus tegevuskohaks olev megapolis on tõesti elav linn, mitte pappdekoratsioon. «Alien», kus kosmoselaeva «Nostromo» meeskond on töötav kollektiiv, mitte mingi tüüpide kogum. Omaette juhtum on muidugi veel «Hellraiser», kus Clive Barker (filmi aluseks oleva lühiromaani autor) säilitas kontrolli kogu loomeprotsessi üle: oli stsenarist ning omas sõnaõigust ka lavastulikus, pildilises ja muusikalises plaanis... tulemuseks on lummav vaatemäng, mis praktiliselt ei jää alla filmi aluseks olnud kirjandusteosele. Tõsi omad järelandmised tuli teha ka Clive Barkeril -- filmi produtsendid ei olnud nõus pervertindustriaalide muusikaga grupist «Coil» ning see tuli asendada mingi sümfoonilise koogamisega, mis muidugi vähem laastavam polnud...

Tegelikult tundubki, et kui ma neid oma lemmikuid üle vaatan, et õneestunud ulmefilmi on suutnud teha vaid paar-kolm isikut. Stanley Kubrick («2001: A Sapce Odyssey», «A Clockwork Orange», «The Shining»), Ridley Scott («Alien» ja «Blade Runner»), David Croneberg («Shivers», «Scanners», «Videodrome», «The Dead Zone» jne.)

Pisut teise nurga alt lisaks veel ka Clive Barkeri, kel on õnnestunud mingi imenipiga see, et Hollywood pole tema raamatutest miskit jama kokku keeranud («Hellraiser» ja «Nightbreed»)... erinevalt Stephen Kingist, kelle ekraniseeringud reeglina mingiks saavutuseks ei kujune. Põhjus võib muidugi olla Barkeri isikus, kes enne (proosa)õuduskirjanikuks hakkamist oli juba edukas ja tunnustatud näitekirjanik ning kunstnik...

Lisaks eelpoolnimetatud meistritele on veel ka selline tosinkonnast isikust koosnev kääsitööring, kelle produkt ka üldiselt vaadatav on... ja siis tuleb see lõputu pasameri...

10.03.2000 veel meediast Must Kass

Tõsi ta ju on, et filmi- ja televärk on tööstus - pisut rohkem, kui kirjastamine. Ulmesarjadest: viimastest aegadest Total Recalli pilootseeria mulle päris meeldis, mitte küll nii väga, et meelde oleks jäänud, millal näidatakse, nii et järgmisi olen näinud väga juhuslikult ja jupiti. Meeldis, tähendab, just see pildiline osa, taustadetailid, koloratuur jne. Ja väga kaugest minevikust meenub soodsalt eriti minimalistlike vahenditega tehtud, ent üsna sugestiivselt mõjunud Saphire & Steel (?).
Et aga tegemist tööstusega, pole (väga) vahet, kas tegemist ulme või millegi muuga. Ütleme siis, et mul on asjast mingi ettekujutus - nii loetu kui isikliku kogemuse põhjal. Vähemalt stsenaristi rollist. Kui stsenarist pole samal ajal ka produtsent - aga need on väga harvad juhused - algab stsenaristi töö siis, kui sündmustik, tegelased, sündmuskohad on kindlalt ära määratud. (Võimalik, et faabula pärineb mõnelt kirjanikult, aga igal juhul on sellega põhjalikult tegelenud stuudio juhtkond, lähtudes vaid endale arusaadavatest, müügieduga seotud kaalutlustest.) Kondikava on olemas ja stsenaristi asi on liha kontide külge kasvatada, _kirjutada dialoogi_, kusjuures on ette antud ka see, millisel hetkel millise osalise milline iseloomujoon peab ilmsiks tulema jne. Stsenaristil on muidugi õigus teha omapoolseid täiendusettepanekuid, aga stuudio juhtkonnal, produtsendil, rezhissööril, isegi peaosatäitjatel on veel suurem õigus neid ettepanekuid mitte arvestada. Krimka puhul on suur osatähtsus politsei rutiini, slängi jne tundmisel, seda nii kirjanduses kui sarja puhul, seega on mõistetav krimikirjanike kasutamine krimisarja stsenaristidena. Ulmeautorid on reeglina tugevamad fabuleerimises kui „tulnukate iseloomuliku kõnepruugi" alal, ka on neil keskmisest tugevam kujutlusvõime, seega pole nende kaasamine põhjendatud. Ma ei taha siinkohal öelda, nagu oleks tööstuslik lähenemine hea või ainuõige - meenutaks vaid, et kohalikust ulmeseriaalist Armastuse Kahur, mida tehti sõbralikus koostöös, üksteisemõistmise õhkkonnas jne jne, kõige paremas mõttes amatöörlikult, mitte tööstuslikult, ei tulnud imho kah erilist shedöövrit.

08.03.2000 re: Meediaulme Jüri Kallas

Tava ja meediaulme?

Noh, kõiksepealt on meediaulme kõik see, mis on seotud mingi muu meediaga peale kirjanduse. Kõikvõimalike kino- ja telefilmide, arvutimängude, jne. põhjal valminud romaniseeringud ja muu selline sekundaarne toodang, mille puhul on ilmselt üsnagi vajalik algallika tundmine.

Kuna visuaalses meedias on omad (ja sageli üsna lollid reeglid), siis on see nn. meediaulme kah märksa teistsugune, kui tavaulme. Näiteks peab teles palju «seepi» olema, sest siis saab ka ulmesarja reklaami müüa jne. Kui nüüd käsi südamele panna, siis tuleb ju tunnistada, et «Star Trek» on «Dallasele» märksa lähedasem, kui suvaline Lois McMaster Bujoldi romaan. Tõin just seetõttu sellise näite, et ka Bujoldi romaanides on seda naiselikku emotsionaalsust rohkem kui keskmises ulmekas, aga siiski jääb neisse alles elu kogu värvikuses ja karmuses. Telesarjad on aga reeglina (sic!) ikkagi üsna tavaline seep... on ta siis ulme, krimka võimismuu.

Üks huvitav moment veel. Hollywood, kus kõrgelt hinnatakse asjatundlikust ning kus kriminaalfilmi stsenaariumi kirjutab krimikirjanik, westerni stsenaariumi westernikirjanik jne. Vaat, seal Hollywoodis arvatakse miskipärast, et ulmefilmi stsenaariumi võib kirjutada igaüks... minumeelest on just see põhjuseks, miks kekeltläbi ulmefilm nõnda loll ja küündimatu on ning miks nende teemadering ikka kuidagi sellest pulpist kaugemale ei taha jõuda. Võhiku jaoks ongi ulme ju see monstrumid, kiljuvad plikad, kandilise lõuaga ülimees ning kõikvõimalikud vilkuvate tulukestega mehhanismid. Soovitan huvi pärast vaadata, et mitu kuulsat ulmekirjanikku võib leida ulmefilmide tegijate hulgast... võin ette hoiatada, et palju neid sealt ei leia...

Loomulikult on vahe kvaliteedis, sest korralik ulmefilm on kallis ning harva satuvad ulmefilmi tegema ka isikud, kes ulmest midagigi teavad. Teine põhjus on olemuslikum -- film peab raha tagasi tooma ning kuna raha on suur, siis peab see niipaljudele meeldima, et midagi mõistlikku ja teravat seal küll olla enam ei saa... hea ulme tunnuseks on ju ka teatav terav ja värske pilk asjadele ning maailmale...

Sellise suht hämara ja laialivalguva jutu kokkuvõtteks ütleks, et kasutagem muu maailma terminoloogiat:
a) on olemas zhanriulme, st. produkt, mille puhul ühelgi fännil pole kahtlust, et tegu ulmega on,
b) on olemas kõikvõimalikud ulmega haakuvad zhanrid ja kujutlusviisid.

See b kategooria (muie!) pole üldsegi kindlasti halb, aga igal juhul on see ulme seisukohalt sekundaarne!

08.03.2000 UFOulme Kristjan Sander

Marek Simpson lubas UFOdest raamatu kirjutada, võiks lisada Jüri Kalda poolt kirjutatule.

08.03.2000 Meediaulme Avo Nappo

Ok, lendavate taldrekute ja paranähtustega on olukord nyyd tänu Jyrkale selgunud ;) Aga kui juba järjekordseks piiride formuleerimise talguteks läks, siis äkki oskab keegi ilusa selge joone vahele tõmmata ka "tava"- ja meediaulmele?

Jäin just paar õhtut tagasi mingilt saksakeelselt kanalilt tuleva järjekorde StarTreki klooni vaadates mõtisklema.. Ulmega selliselt nagu mina sellest aru saan tegemist ei ole. Kõik zanri tunnused aga oleksid justkui olemas. Millest tuleb vahe? Kas ainult kvaliteedist? Või on seal ka mingi põhimõtteline erinevus?

08.03.2000 re: UFOulme Jüri Kallas

Artiklit esialgu ei tule... lihtsalt pole aega!

Aga vastaks kiirkorras küsimustele...

Erich von Dänikeni (ja teiste temataoliste) looming pole ulme, sest see pole ilukirjandus ning antud autorid pakuvad oma loomet teadusliku tõe pähe.

«Paradoks» on paraajakiri (või midagi sinnakanti), kehtib üldiselt Dänikeni kohta öeldu, sest ka antud ajakirju esindab (vähemasti endameelest) teaduslikku tõde. See, et ajakirjas mõnikord ka mõni ulmelugu ilmub, see ei tee väljaannet veel ulmeajakirjaks.

Günther Krupkati romaaan «Kui jumalad surid» ja Walter Ernstingi romaan «Päev, mil jumalad surid» -- noh, mõlemad on ulmeromaanid! Krupkati oma on muidugi rohkem ulmeromaan, sest see on esitatud puhta ilukirjandusena, sealjuures ilmunud sel ajal (1963. aastal), mil Däniken veel paleokontaktist undki polnud näinud. Ernstingi romaan on segasema zhanrikuuluvusega, sest romaan miksib kokku üsna pulpliku sisu ja reaalselt eksisteerivad inimesed... üldiselt pakutigi selle raamatu kordustrükki kirjastuse kataloogis UFO-ja-para lehekülgedel. Tegelikult on siiski tegemist ulmeromaaniga, olgu kasvõi parateemalise ulmeromaaniga... kui nii rohkem meeldib.

Tõtt öelda on ka Steven Spielbergi film ja romaan sellest kolmanda astme lähikontaktist üks teos, mis niisama hämaratel radadel tatsab... aga see on juba teine jutt ja ilmselt ka pikem.

Praegu jõud lõpeb, ega ei jaksa enam...

03.03.2000 UFOulme Kalevipoeg

Najah, tegelikult oleks yks hea ja asjatundlik artikkel, mida tahaks Algernonist kunagi lugeda. Selleks oleks ulme ja UFOnduse seostamine, mis mu enda jaoks slipstreami teoste k6rval Zhanripiire enim h2gustav n2htus. Kas on n2iteks ulme D2nikeni teostes sisalduv? Kas on ulmeajakirja tiitlit v22riv ka Paradoks B? Teos, mille pealkiri midagi jumalate suremist sisaldas (kas "Siis kui jumalad surid" v6i "Kui jumalad surid") ja ta nimepartner ekspluateerivad seda vahelyli erinevatest otstest, kuuludes vee ulme hulka, aga huvitav oleks teada, kust, kuidas ja miks piire t6mmatud on.

03.03.2000 rubriiki kokkuvõttev ja käegalööv Katariina

Paljud siinsed postitused ärgitavad neid väheseid maailmaparandusaateid, mis mul alles on. Nii, et tahaks öelda, et kallid inimesed, mõelge tiba, enne kui midagi kirjutate, et kas see, mida te kirjutate, annab ka mingit kybelistki objektiivset väärtust selle jaoks, kes seda paratamatult lugema satub. Kirjutaja vaimne liputamine ja eneserahuldamine ei ole lugeja jaoks siiski väärtused omaette.

Tahaks öelda, et mõeldagu, et igasugused yrgtobedad avaldused mõjuvad maailmale ja suure universumi helesinisele yhtsusele ainult negatiivselt. Nagu sellest veel vähe oleks - lisaks tirivad alla nii lollusekirjutaja enda kui ka õnnetuseks Algernoni maine. Kui see ongi kirjutuse eesmärgiks, siis muidugi. Aga siis on juba tegemist teadliku kurjategemisega ja/või enesehävitusega.

Samas tuleb meelde hää vanarahva ytlemine, et kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida.

02.03.2000 Omapärane ego?!? Dragofor

Niisiis, meie sekka on ilmunud inimesed, kes võrdlevad "ufo-värki" "sex-värgiga". Juhiksin aga ego tähelepanu asjaolule, et ehkki siin enamuses ulmesõbrad, ei tähenda see seda, et oleks vajadus arutleda mingite parateaduslike fenomnenide üle. Selleks on teised kohad (kasvõi UFO-list). Selle koha eesmärk on minu teada siiski ulme. Lugupidamisega, Dragofor

02.03.2000 ... ego

Oi see UFO värk on sama hää värk nägu sex värk. Ja mina väga usun neise kuidas siis muidu? Ootan vastu kaja

[ Lugejakirjad: veebruar 2000 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies