| 21.02.2001 |
Igaviku lõpust, viimast korda vast |
Ivo Volt |
For the record: tsiteerin vastust, mille sain ühelt vene ulmespetsilt:
"All I could find about the film "End
of the eternity" is: director Andrew Ermash actors Sergei Yurskij, George Zhzhenov music by Edward Artemjev. The film was made in 1986 or 1987.
| 11.02.2001 |
War Games (veel filmidest) |
Wõrokas |
Eile õhtul võisid huvilised näha kunagi üsna suurt kõmu tekitanud raamatu järgi tehtud filmi "War Games".
Erinevalt eespool mainitud, üsna luhtajooksunud "Igaviku lõpust" oli minu arvatestegu üsna õnnestunud ja hästi raamatu toonitabanud ekraniseeringuga.
Olin meeldivalt üllatunud.
| 09.02.2001 |
On selline film! |
Wõrokas |
Film "Igaviku lõpu baasil" on täitsa olemas. Nägin seda TV-s kunagi 80ndate lõpus.
Hall ja kahvatu film, millest meenub vaid tüdimustunne ja huultele kerkinud küsimus: "milleks?!" Ei tegijat ega stuudiot ei mäleta.
Leidsin vene netist koha, kus näib kogu Asimov olevat vene keeles täistekstina: http://www.kulichki.com/moshkow/FOUNDATION/ - küsisin filmi kohta selle tüübi käest, kes lehte teeb, aga pole veel vastust saand.
> kes selle pleki tegi
Ausalt, ei tea. Kaks vene ulmefilmi, see ja mis nad Mireri "Rändurite kodu" alusel kokku keerasid, on mul meeles vaid tugeva ebameeldivustunde järgi.
Pealiskaudne otsing vene webis tulemusi ei andnud. Ilmselt ei ole mina ainuke kes selle linateose parema meelega unustaks.
Mike Resnick kutsus vahepeal inimesi yles Hollywoodi niikaua boikoteerima kuni nad mõistuse pähe võtavad ja ulmefilme tegema õpivad. Seniks on yldiselt mõistlikum lugeda raamatuid.
Et sellest vene filmist ikka. Häbiplekk häbiplekiks, aga oskad sa öelda, kes selle pleki tegi ja millal ja kus ikkagi?
Aja nimel, ma ei mäletas ellest filmist mitte midagi, mis tal häda oli?
Vabandan, aga ei oska kuidagi leida Kaariina Tähte, keda varem kutsuti Katziks. Kas saab keegi aidata?
Viivi
>rohkem nagu Atsi juhtkirja mõtlesin
?? Oma yleskutses kasutasid sa sõna "juhtkiri" kahel ja samas tähenduses sõna "seisukohavõtt" yhel korral. Kõigil kolmel juhul mitmuses. Sellisel juhul on loogiline arvata, et jutt käib kas kõigi juhtkirjade või siis eeskätt viimase kohta.
Milline koht seal Atsi jutus niiväga "poleemiline" oli?
Mis puutub "Igaviku lõpu" järgi tehtud filmi, siis see oli vene-nõukogude muidu igati tasemel kinematograafia lipul _selline_ häbiplekk, et parem kui see unustataks.
...kas ma tõesti nii segaselt väljendusin, et aru ei saadud, et ma rohkem nagu Atsi juhtkirja mõtlesin selle sõnaga «poleemiline»???
Tere ulmeinimesed!
Loodan teie kollektiivse mälu peale. Asimovi raamatust "The end of the eternity" on tehtud film. Mu mälu ütleb, et oleks nagu vene film olnud. Oskab keegi midagi täpsemat kosta?
> kui nad toimetaja sedastustega ei nõustu.
Selle Jyrka jutuga filtrist? Kes ei nõustu? /vaatab uurivalt ringi/
Just paar päeva tagasi ma kusagilt lugesin (kust? no kyll on inimesel lyhike mälu) põhimõtteliselt sarnaseteemalist artiklit.
Point oli umbes selles, et kuivõrd varsti-varsti läheb nagunii kõik kirjastamine ja avaldamine elektrooniliseks (oiged saalist), siis trykimahud kui piirangud lakkavad eksisteerimast. Avaldatud saab _kõik_. Kes ilmutab oma kraami tasulistes webiajakirjades. Kes paneb oma kirjutised niisama kodulehele välja.
Sellises olukorras, nii paradoksaalne kui see esmapilgul ka ei tundu, muutub toimetaja märksa olulisemaks figuuriks kui praegu. _Kogu_ avaldatud pahnast ennast keegi enam läbi närida ei jaksa. Ja siis tulebki toimetaja, kes oma laia rinna ja reputatsiooniga tarbija eest seisab. Loeb 8h päevas, hambad ristis ja iga kymnenda jutu taha teeb inimeste jaoks linnukese - see siin ei ole ohtlik teie tervisele. Ehk siis sisuliselt seesama filter.
Algernoni puhul saaks filtri otstarbekuses kahelda vaid siis, kui siinne jutulabor tõepoolest toimiva workshopina käima oleks läinud. Sellisel juhul oleks lõpetamata ja suisa poolikute tekstide avaldamine ju igati õigustatud. Praeguses variandis aga peletaks see rahva ka täiesti loetavate lugude juurest eemale.
Kristjan!
Kuigi kiitus teeb kõigil tuju paremaks, tahaks siiski, et lugejad peatuks pikemalt ka juhtkirjades väljendatud seisukohtadel... eriti veel siis, kui nad toimetaja sedastustega ei nõustu.
Eravestlustes on üsna mitu inimest väljendanud oma mittenõustumist ajakirja juhtkirjade sisuga. Tehke seda, pagan võtku, avalikult! On kõigil huvitavam. Ja harivam. Ei saa ju üldse eitada, et need toimetajate seisukohavõtud on olnud üsna radikaalsed ja sugugi mitte kõhklusteta aktsepteeritavad.
Peatumata 2001. a. ilmunud juhtkirjades väljendatud seisukohtadel, tahan öelda, et see on ilus, et juhtkirjade asi on tõsiselt ette võetud. Kiidan ja avaldan tunnustust. Regulaarselt ilmunud juhtkirjad näitavad toimetuse liikmete kohusetundlikku ja pühendunud suhtumist projekti, millega nad tegelevad.
99 protsendi, mitte 99 loo ulatuses. Protsendimärk söödi ära.
Jaanuari alguse seisuga on 'Algernoni' jutud mul nii 99 ulatuses CD-le salvestatud, nõnda et kui hiirega Midagi Koledat juhtub, on võimalik üht-teist päästa.
Kuna siin kord juba selliseks arutluseks läks, siis avaldan ka omalt poolt selle, kuidas mina ulmekaid loen.
Nimelt käib mulle kuvari vahtimine väga pinda ning harrastan tavalist tinti ning paberit (ilmselt olen veel vana kooli mees), seetõttu trükin kõik Algernonis ilmunud lood välja. See tähendab enamuse, sest mõned Siim Veskimehe lood on nii pikad, et selle jaoks oleks eraldi paberipakki poest ostma vaja minna. Harglaga on ka vahest sarnane probleem. Teistel matsidel tuleb aga tavaliselt kuni 15 lehekülge, mille kudagi ära kannatab.
Edasi liiguvad lood minu kirjutuslaua all olevasse DATA COPY suurde A4 formaadis kasti, kus kultuurikihti eelmise aasta algusest juba oma paarkend senti kogunenud on. Kui kodus midagi teha pole (mida muidugi tavaliselt väga harva juhtub) avan kasti ja loen sinna vedelema jäänud uute lugude paki läbi.
Ilmselt hakkab see kast mõne aja pärast ka mööda linna ringi liikuma, sest paljud on "pisikese" vastu juba huvi tundnud.
=> Muide suvel palavate ilmade käigus laiseldes kaunistasin kasti kaane ka ulmelise/horror graafikaga.
Selline on siis minu ulmekast. Lihtsalt mõtlesin, et võibolla on teil huvitav teada...
Tiit
> Ilmselt tuleb arvutisse püsiühendus
> muretseda.
Hiiglama hea mõte. Ainult et Algernoni lugude lugemiseks ei ole seda hädapärast tarvis. Ega sa siis kogu lugemise ajal on-line ei pea olema. Salvestad jutud omale koju arvutisse ja loe neid pärast kaua hing ihaldab. Toimetus parandab mind kui ma eksin, kuid minu teada ei ole see keelatud.
> Kirjade järgi tundub esmapilgul väga
> kindlapiiriline seltskond sõna
> võtvat.
Lugejaid on alati rohkem kui kirjutajaid. Eestlane on enamasti kas purjus või häbelik. Kolmandat, nagu öeldakse, ei ole antud ;)
> Tulevikus võiks ju isegi paberkandjal
> anda välja siin avaldatud juttude
> paremiku -
Indrek Hargla jutukogu juba on paberil (”Nad tulevad täna öösel”). Raul siin tegeleb antoloogia koostamisega.. Ljod tronulsja, gospoda prisjaznõje i sosedateli, ljod tronulsja!
| 01.02.2001 |
Huviline |
Ville |
Ilmselt tuleb arvutisse püsiühendus muretseda. Olen ulmeraamatuid lugenud kogu aeg kuid alles nüüd avastasin selle huvitava võrguajakirja. Paraku on teil aastatega arhiivi teksti nii palju kogunenud et selle kõige läbinärimine võtab aega. Huvitav kas on statistikat kui suure tuntusega see lehekülg on? Kirjade järgi tundub esmapilgul väga kindlapiiriline seltskond sõna võtvat. Tulevikus võiks ju isegi paberkandjal anda välja siin avaldatud juttude paremiku - või on see liialt sinisilmne lootus.
[ Lugejakirjad: jaanuar 2001 ]
|
