Kümnekonna meetri kõrgusel puude kohal kihutas
mere poole puhkekeskuse gravihõljuk. See oli pealt lahti,
nii et tuul sasis Heigo juukseid. Ta oli rahul, mõned
vabad päevad, piisavas läheduses puhkekoht ja ta
ruttas tekkinud võimalust kohe ära kasutama.
Päike, õigemini Alfa Üks, paistis päris
kuumalt. Oli parajasti kohalik varane pealelõuna,
õhk kippus kuumaks kätte minema. Natuke aega oli
Heigo eemalt merd näinud, nüüd paistis juba ka
liivarand. Ta juhtis hõljuki, mille oli just rentinud,
madalamale, rannahotelli kõrval olevasse parklasse. Ta ei
olnud siin esimest korda, oma paar standardaastat tagasi, kui
tal oli pikem puhkus olnud, sai ka siin rannas peatutud. Selle
paari aastaga ei olnudki suurt midagi muutunud, hotelli
töötajad olid samad, ka rannatooli sai ta kätte
samast kohast. Lonkinud üle rohupiiri ja sumbanud veidike
liivas, seadis ta rannatooli üles. Mõõdukas
meretuul leevendas Alfa Ühe kuumi kiiri ja tõi
soolase mere hõngu. Heigo ajas oma riided maha ja
lösutas toolile.
Viimase kümne aasta jooksul oli ta suurema osa ajast
viibinud tähelaevades, või siis skafandris
mõnel vähe elukõlbulikul planeedil. See
tähendas seda, et kogu aeg hingad standardset gaasisegu
õhuballoonidest ja ainus tuul on tähelaeva
ventilaatorist. Seda enam nautis ta puhke hetki planeetidel, kus
loodus sind oma vallatu stiihiaga veidike mudib,
värskendab.
Rannatoolil lamades jälgis ta, kuidas merelained
kümnekonna meetri kaugusel uhuvad liivaranda. See on Beach,
planeet millel elukutselised tähesõitjad sageli
puhkamas käisid. Oma nime sai planeet kõige tuntuma
kaubaartikli järgi, mille järgi teda peamiselt tunti:
Beachi rannad. Oma sopiliste rannajoonte ja arvukate saartega
keset avarat merd, küllaltki ühtlase, meeldiva
kliimaga meelitas Beach ligi arvukalt turiste, kuigi nende arvu
piiras küllaltki kallis teenindus. Heigo amet oli
küllaltki hästi tasustatud, nii et rahamure teda ei
takistanud. Tal oli üks nõrkus, nimelt ujumine, mida
üritas esimesel võimalusel igal planeedil, kus
kohalikud tingimused seda võimaldasid.
Beachil oli ujuda küllaltki turvaline, vähemalt ei
olnud paarisaja standardaasta jooksul, kui inimesed seda
planeeti asustasid, ujujaid kordagi rünnatud. Kohalik
loomastik oli enamuses küllaltki rahumeelne,
väiksemõõduline ja primitiivne. Planeet ei
olnud iseenesest nii vana, et oleks jõudnud korralikke
kiskjaid areneda, teiste loomade söömine ei olnud siin
veel leiutatud. Erinevalt planeedist Maa, kus sind võivad
meres rünnata inimsööjad haid. Midagi sellist
nägi Heigo ühes filmis, kus tegevus toimus enamasti
Maa nimelisel planeedil. Sellele planeedile ei olnud Heigo oma
elu jooksul veel jõudnud. Kooliajast, inimkonna ajaloo
tundidest mäletas ta, et Maalt on inimkond pärit ja ta
kujutab end tänapäeval suures osas ajaloo muuseumit,
sellest kuidas ahvist arenes inimene ja kuidas tekkis
tsivilisatsioon. Samuti püüti alles hoida kohalike
loomi, kes veel säilinud olid, sealhulgas ka haid.
Heigo ei olnud seni Maad külastanud ka tulenevalt oma
ametist. Ta oli nimelt komandör tähelaeval, mis omas
küllaltki head relvastust, oli kiire ja võimaldas
ette võtta pikki, kauakestvaid lende. Selliste laevadega
eskorditi uurimis- ja kaubalaevu, mis sõitsid Planeetide
Liidu vähese asustatusega äärealadel ja oli
teretulnud kui neid seal julgestati. Nendel perifeeria aladel
tuli tähelaevadel aegajalt ette mitmesuguseid
kokkupõrkeid, seda nii
võõrtsivilisatsioonide kui inimestega --
piraatidega. Neist sagedasemat ja tõsisemat ohtu
kujutasid just viimased.
Seevastu Maa, mis iseenesest ei olnud sugugi Planeetide
Liidu, ega Galaktika keskel, oli suhteliselt tiheda ja vana
asustusega ümbrusega, nii et tööasjus Heigol
sellesse piirkonda asja ei olnud.
Beachi randadel oli ka üks otsene seos Maaga, nimelt
palmid. Infopakettides, peamiselt turistidele mõeldud,
viidati randades kasvavatele palmidele, mis on toodud Maalt ja
hästi aklimatiseerunud, täienduseks kohalikule
liigivaesele taimestikule.
Muidugi oli palmid ka sellel saarel, mille puhkekeskuses
Heigo parajasti viibis. Ta pilk pöördus
kõverate palmide all kilgates palli mängivatele
tibidele. Muidugi olid tibid ka kohalike randade ehteks.
Teenindus oli suurelt osalt nooremapoolsete naisterahvaste
pärusmaa. Tõenäoliselt oli ka see Beachi
kõrgete hindade üks põhjus,
nüüdisajal on inimeste poolt teenindamine kallis
lõbu.
Tibid tekitasid Heigos kergelt ärrituse, tal tekkis
kange tahtmine end liigutada, ta ei olnud ju veel oma
lemmiktegevuseni jõudnudki. Ta hakkas just püsti
tõusma, et ujuma minna, kui kuulis summutatult tuttavat
helisignaali, õigemini meloodiat. Koukinud rannatooli
kõrval vedelenud jaki taskust mobiili, Heigo vandus --
ekraanil oli näha PäästeTeenistuse logo.
«Tere Heigo, kuulsin et sa naudid Beachi rannal päikest
ja noori tüdrukuid.»
See lustlik hääl kuulus Janetile, Pääste
Teenistuse bossi sekretärile. See kõne tähendas
enamasti seda, et Roger Accorn ise tahab temaga
rääkida. Tavaliselt anti ülesandeid
koordinaatorite poolt, kes võtsid vastu klientide
tellimusi ja määrasid meeskonna. Roger kutsus jutule
siis, kui oli midagi erakorralist, juhtumid, millede puhul
taheti hoiduda nende pääsemisest Tähtede
Vahelistesse uudistesse. Heigo koos oma meeskonnaga oli
üks, keda sellistes olukordades eelistati.
«Tere Janet, meeldiv taas su häält kuulda, kuid ma
aiman et mul tahetakse puhkus jälle ära rikkuda.
Janet, ma ei ole jõudnud veel Beachiga õieti
kohanedagi, rääkimata et ma veel ujuda oleks
jõudnud.»
«Heigo, esiteks sul ei ole praegu puhkus. Teiseks, Roger
tahab sinuga rääkida. Muuseas tahtis ta sulle edasi
öelda, et kui sa oled infokaardi kätte saanud, mis
sulle pidi saadetama, loeksid sa selle kindlasti läbi.»
«Ma sain ühe, Infotehnoloogia Keskusest, arvasin et see
on eksitusega mulle saadetud. Enda teada ma küll nagu
infotehnoloog ei ole ja ei ole ka sellega tegelenudki.»
«Õige, Infotehnoloogia Keskusest see olema pidigi.
Roger ütles, et seekordne ülesanne ei ole tavaline ja
sul on kasulik selle infoga tutvuda. Muide, ta ootab sind Alfa
Viis juures, kolmas planeet -- Seepia, Infotehnoloogia Keskus.
Sul on aega kaks standardpäeva, nägemiseni.»
Heigo oli hämmingus, ta oli seni Rogeri juures keskuses
käinud, kabinetis. Pääste Teenistuse juhataja
seoses ülesandega väljas keskusest, koguni teises
tähesüsteemis? Infotehnoloogia Keskus?
Hetkel ei tahtnud Heigo selle peale rohkem mõelda,
kaks standardpäeva, tal on veel piisavalt aega. Ta libistas
mobiili tagasi jaki põuetaskusse ja kõndis
merre.
***
Beachi süstiktaksoga jõudis Heigo orbiidile oma
sõidukini, Rover 300G. See oli omamoodi uunikum, üks
esimesi nii väikeseid tähelaevu, millega sai
ületada tähtedevahelisi vahemaid. Umbes kahekümne
meetri pikkune, ja oma saja viiekümne valgusaastase sammuga
rahuldas ta Heigo vajadusi täielikult.
Sellised tähelaevad olidki mõeldud niiöelda
puhkuse sõitudeks, eralõbuks.
Olles võtnud suuna Alfa Viiele, lükkas Heigo
infokaardi uuesti ekraani pesasse, okei mida ma siis teadma
pean.
Nagu Planeetide Liidu elanikud juba koolis õpivad,
kasutavad tähelaevad lendudel kvantolekut, mida nimetatakse
ka kvantruumiks. Kvantgeneraator, mis võtab enda
mõju alla kogu laeva koos reisijatega, tekitab seisundi,
kus mateeria lakkab kõrvalt vaataja jaoks olemast. Laev
pole enam tajutav ühegi tuntud elektromagnet-kiirguse abil,
füüsiliselt teda enam nagu polekski. Kehtivuse
kaotavad Einsteini ja Newtoni seadused. Kvantruumis olles
arvutab laeva pardaarvuti uue vajaliku asukoha ja generaator
saadab laeva sinna. Sihtpunkti jõudmine võtab
muidugi mingi aja, kuid sellest tulenev kiirus ületab
valguse kiirust mitmeid tuhandeid kordi. Kvantruumis oleku ajal
ei muutu laeva sisemuses praktiliselt midagi, ainuke erinevus on
see, et laeva ekraanid on tühjad, andurid ei registreeri
midagi, puudub side muu maailmaga. Kvantruumis on
võimalik läbida tähti, planeete, ilma et see
mingisugust mõju avaldaks. Suuremate kauguste
läbimisel ei saa laeva asukohta arvutada piisava
täpsusega, jääb oht et kvantruumist
võidakse väljuda mõne tähe või
planeedi sisemuses. Sellisel juhul võivad mateeriad
osaliselt seguneda ning laev hävib. Õnneks on
kvantruumist väljumisel sekundite pikkune moment, mille
jooksul hakatakse juba ähmaselt nägema reaalset
maailma, kuid füüsiline kontakt veel puudub. See efekt
on aidanud hoiduda nii mõnegi laeva
hävinemisest.
Kvantruumis on laeval võimalik ka raadiolaineid
välja saata, mis levivad laeva suhtes sama suure kiirusega
kui tavalistes tingimustes. Kuid neid raadiolaineid on
võimalik vastu võtta vaid kvantruumis laevade
poolt. Tavaliste raadiovastuvõtjate jaoks neid laineid ei
eksisteeri. Nii kasutatigi algul tähtedevahelise side
pidamiseks kvantruumis kihutavate laevade raadioülekandeid.
Sihtpunktis saadi neid vastu võtta vaid samuti
kvantruumis laevade poolt. Umbes kolm standardsajandit tagasi
aga avastati, et kvantruumis raadiolaineid, ehk kvantlaineid, on
võimalik tekitada ka füüsiliselt reaalses
olekus eksisteerivate seadmete, kvantraadio generaatoritega.
Need generaatorid on umbes kilomeetri pikkused ning neid
hoitakse kaugematel orbiitidel ümber planeedi. Kvantside
toimis algul saadete välja saatmise ja vastuvõtmise
kujul, side kiiruste kasvades tekkis võimalus telefoni
teel ka tähtevahelisi kahekõnesid pidada. Praeguseks
on juba tavaline helistada telefoniga enamuses Planeetide Liidu
ulatuses.
Umbes sada standardaastat tagasi hakati kvantlaineid kasutama
ka arvutiside pidamiseks. Tähtedevahelise arvutiside
aktiivsed kasutajad on seni planeetide valitsused,
haldusorganid, pangad, teadusasutused. Planeetide juures on
tähtedevahelise side tugijaamad, millede kaudu ka
arvutiside toimub, seda selleks eraldatud kvantkanalil.
Tähtedevahelise arvutiside kasutajad moodustavad Planeetide
Liidu piires omamoodi arvutivõrgu. Aga see
arvutivõrk on kinnine, mis on mõeldud vaid
eeltoodud kasutajatele. Tähtedevahelise arvutiside
pidamiseks kasutatakse ka telefoni sidet, kuid seni vähesel
määral, nö. tähtedevahelist internetti seni
tekkinud ei ole. Samas on internet olemas enamusel Planeetide
Liidu planeetidel. Infotehnoloogia Keskuses valmistatakse praegu
ette tehnikat ja tarkvara, ka nö. otsingumootoreid, mis
võimaldaksid luua avatud tähtedevahelise
arvutivõrgu, mille nimetuseks on pakutud Starnet. Starnet
tähendaks seda, et istudes suvalisel planeedil arvuti taga,
on sul võimalik ühendust saada praktiliselt iga
võrgus oleva arvutiga üle kogu Planeetide Liidu.
***
Seepia oli oma tähest Alfa Viis sellisel kaugusel, et
enamus aastast oli temperatuur alla nulli.
Väiksevõitu planeedina oli tal ka
atmosfäär normaalsest märksa hõredam,
nõrgem gravitatsioon. Need iseärasused
Võimaldasid Heigol oma Roveriga maanduda otse planeedile,
Infotehnoloogia Keskuse peamaja kõrvale süstikute
parklasse. Väljumiseks Tõmbas ta selga kombinesooni-
skafandri, mis oli muidugi soojendusega. Heigo ei imestanudki
eriti, et talle keegi vastu ei tulnud. Roveri arvutisse saadeti
raadio teel Keskuse plaan koos viitega, kus teda oodatakse, juba
siis kui ta planeedile lähenes.
Niisiis, Infotehnoloogia Keskuse juhatuse koosolekute saal.
Seal peaksid ootama tema ülemus: Roger Accorn, kellega on
kaasas ka üks päästeteenistuse koordinaator:
Stevie Bull. Peale nende veel mitu nime infotehnoloogide
hulgast, keda ta ei tundnud. Vähemalt sellist infot ta
ekraanilt oli lugenud.
Seepia oma jaheda, steriilse keskkonnaga sobis hästi
elektroonikatööstuse ja samuti infopankade jaoks.
Kuigi selliseid planeete oli küllalt mujalgi, oli tal
üks eelis. Siin on kergelt kättesaadavad enamus
elektroonikatööstuses vajaminevaid pool- ja päris
metalle. Nende maakidest ümberringi enamus pinnasest,
mägedest koosneski. Nii öelda elektroonikute paradiis:
siin mõeldakse välja, tehakse valmis ja siin
läheb ta kohe ka katsetusse. Just siin toodetakse suur osa
tähtedevahelise raadioside tehnoloogiast. Kuigi starneti
idee iseenesest ei ole küll infotehnoloogide idee,
võtsid nad selle ruttu omaks. Peamiselt siin
valmistataksegi selle jaoks ette nii elektroonika komponente,
kui tarkvara.
Kui Heigo oli kombinesooni mahavõtnud, juhatati ta
koosoleku saali. Turvameetmeid rakendati siin piisavalt rangelt.
Nii nagu hoonete kompleksi sisenemisel, ei avanenud ka
koosolekute saali uks enne, kui oli Heigo isik oli taskus oleva
isikukaardi järgi raadio teel identifitseeritud. Seda
võis lugeda ukse kõrvalt ekraanilt. Saali suurus
avaldas Heigole muljet, see oli isegi tarbetult suur ja keset
ruumi piklik laud, samuti suur. Vastas sein oli
läbipaistev, nagu võlvjas lagigi. Saali poole
liikumisel mööda treppe tõustes võis
aimata, et ruum on teistest kõrgemal. Läbi seina ja
lae oli näha loojuv Alfa Viis ja teised heledamad
tähed, mis hõredast atmosfäärist läbi
paistsid. Ruum oli hämar, ainus valgustus oli väikesed
kohtvalgustid laual, iga inimese ees. Laua sissepääsu
poole jäävas otsas istuvatest meestest olid kaks
PäästeTeenistuse kombinesoon- skafandris, kiivrid laua
peal, kellest üks tõusis kohe püsti. Suurt
kasvu, muidugi Roger, ja tal paistis kiire olema. Surunud
kätt, tutvustas ta Heigot teiste laua taga istujatega,
muidugi peale Stevie, teise skafandris mehe. Üle laua oli
esimene Sten Hall, tähtedevahelise arvutiside meeskonna
juht, ühtlasi oluline mees Infotehnoloogia Keskuse
nõukogus. Vadim White, starneti projekti eestvedajaid ja
Peter Bush, kes on spetsialist tähtedevahelise arvutiside
häirete alal, kui arvutid nö. hulluks
lähevad.
«Loodan, et jõudsid oma vabu päevi sisukalt
ära kasutada, kahjuks ei saa neid sulle rohkem lubada.
Püüan teha lühidalt, tegemist on keerulise
olukorraga, seda kogu Planeetide Liidu julgeolekut silmas
pidades. Nagu sa juba aimata võid, on tegemist
tähtedevahelise side, nimelt arvutiside julgeolekuga.
Jõudsid sa tutvuda materjalidega, mis sulle
saadeti?»
«Nojah, eks ta enamuses meeldetuletus oli, kuid
tähtedevaheline arvutiside,» Heigo laiutas käsi.
«Sellise asjaga ma enne tegelenud ei ole.»
«Jah, ega sa tehnoloogiast endast ei peagi rohkem teadma,
sellest piisab. Infotehnoloogid räägivad sulle
probleemist hiljem lähemalt. PäästeTeenistuse
ülesanne antud juhul põhineb sellel, et meil on
kasutada kiireid relvastatud laevu. Võib juhtuda, et on
vaja kinni püüda üks või mitu piraatide
laeva .» Ta vaatas korra koordinaator Stevie poole. « Sa saad
seekord Wolfi, see on üks uuem laev, näinud sa seda
kindlasti ei ole. Sinu laevast, millega sa viimasel ajal
sõitnud oled, on ta kiirem, ka relvastus on parem.»
«Wolfil on eriseade teise laeva üle võtmiseks,
kaaperdamiseks. Samuti on tal Pioneer III varustus, nagu
asustuslaevadel, ellujäämiseks eritingimustes. Selle
ülesandega seoses monteeriti juurde ka arvutisidet
võimaldavad seadmed,» lisas koordinaator, kui Rogeri
jutusse hetkeks paus tekkis.
«Jah,» jätkas Roger, «lisaks sinu oma meestele on
meeskonnas ka kaaperdajate erirühm,
eriväljaõppega spetsialistid, nagu ütlesin,
võib neid vaja minna. Otsuse langetamine kaaperdamise
osas on sinu kätes.» Roger vaatas Heigole küsivalt
otsa. «On siiamaani kõik arusaadav?»
«Ma ei ole küll siiani õieti aru saanud, millest
jutt on, keda on vaja kinni võtta, kaaperdada?»
«Kannatust Heigo, nagu ma ütlesin, lähemalt
räägivad probleemist sulle nemad.» Roger viitas
Infotehnoloogide suunas. «Nende hulgast tuleb kaasa ka Peter
Bush, tema tunneb tähtedevahelist sidet ja arvuteid.»
Heigo korraks muigas, muidugi oli ka tema meeskonnas poisse,
kes end arvutite alal kodus tundsid, näiteks Paul oli
õige kibe käsi. Arvutispetsialiste läks
tähelaevas ikka vaja, ja ka väljaspool,
eriolukordades. Kui palju nad aga tähtedevahelisest
arvutisidest teavad, seda Heigo ei teadnud.
«Infotehnoloogide sõnul,» jätkas Roger, «ei ole
välistatud ka võõrtsivilisatsioonide juhtumis
osalemine. Seepärast tuleb kaasa veel ka...» Paistis, et
Rogeril ei olnud meeles nime või ametinimetust.
«Tuleb kaasa...»
«Meeskonda läheb meie hulgast ka Tom Jones,»
päästis olukorra Sten Hall. «Ta tunneb samuti
arvuteid, on tarkvara kirjutaja. Tema teine eriala on
võõrtsivilisatsioonid. Nagu ma kuulnud olen, on ka
teie meeskonnal nendega kokkupuuteid olnud. Tom aitab nendega
suhtlemisel, kui vaja peaks minema, tal on selle alaseid
kogemusi. Kui mäletate täheparve C23 juhtumit, see
vapside juhtum. Siis just tänu Tommile leiti konfliktile
rahumeelne lahendus. Tal on annet nendega ühise keele
leidmisel.»
Tekkis hetkeks paus. Sten oli omapäraselt mõjuva
häälega, kõik olid nagu mõttesse
jäänud. Esimesena ärkas Roger: «Ja
lõpetuseks, Heigo, nagu sa aimata võid, on
soovitav, et sellest operatsioonist ei kuuleks avalikkus ega
Tähtedevaheline Parlament. Probleem, millest sa varsti
lähemalt kuuled, ei ole veel jõudnud kaugele
areneda. Kui operatsioon õnnestub, siis nii see
jääbki ja asi sumbub. Kui sündmustesse sekkub
mõne tähesüsteemi kohaliku turvateenistuse
laev, on see praktiliselt teada kogu Planeetide Liidus. Antud
operatsioonist teavad otseselt vaid siin ruumis viibijad ja veel
mõned infotehnoloogid. See on minu poolt kõik.» Ta
tõusis püsti. «Üksikasjad on siin, lähme,
Steven.»
Rogeril paistis tõesti kiire olema, ta ulatas Heigole
infokaardi, haaras laualt kiivri, viipas seltskonnale
hüvastijätuks ja suundus väljapääsu
poole. Talle järgnes kohe ka Stevie Bull, kelle
kõhna kogu tema nimega küll kuidagi ei seostunud.
Temast räägiti kui Rogeri paremast käest,
iseloomu paistis tal olema. Igatahes Heigo temaga kõige
paremini läbi ei saanud, koordinaatoritega tuli ikka
hõõrdumisi.
Rogeri kiires lahkumises ei olnud midagi imelikku. Ta oli
olnud siin arvatavasti juba pool standardööpäeva,
eemal PäästeTeenistuse peakorterist, eemal oma
kabinetist.
Peale Rogeri ja Stevie väljumist tõusid
püsti ka teised.
«Teen ettepaneku minna minu kabinetti, kui teil midagi selle
vastu ei ole,» pöördus Heigo poole Sten.
«Tööjuttu oleks mugavam ajada
tööruumides, see saal oli teie bossi idee. Meie
kasutame seda ruumi harva, pidulikel koosolekutel, aga need on
haruldased.»
Heigo oli muidugi nõus, saal oli suur ja kõle,
seda koos oma tähtedega, mis läbi lae sirasid. Alfa
Viis oli juba loojunud.
***
Heigo Rover jäigi Seepiale, see lubati talle hiljem
järgi saata, millise tähe juurde aga soovib. Rogeri
antud infokaardilt sai Heigo teada, et operatsiooni laeva,
Wolfi, leiab ta Hydra Viis neljanda planeedi, Sophia,
väikese kaaslase lähedalt. Seal asub üks
PäästeTeenistuse tehnilistest parkidest: tehnohooldus
keskus ja momendil vabad laevad, mis ümber kuu tiirlevad.
Tavaliselt ronivad laevadel tehnohoolduse robotid,
sõeluvad parvena ümber laevade ning edasi-tagasi
baasi vahet.
Praegu pikutas Heigo kajutis asemel ja jõllitas lage.
See oli üks Infotehnoloogide kaubalaev, mis transportis
tellitud sidetehnikat, antud juhul Sophiale. Kusagil laeva peal
pidid olema ka Peter ja Tom, tähevõrgu spetsialist
ja tulnukate psühholoog. Nad olid siin transpordimeestena,
et mitte liigset tähelepanu äratada, ka see oli Rogeri
korraldus.
Mõeldes eesoleva operatsiooni peale, tuletas Heigo
meelde, mida ta siiamaani teada oli saanud.
Seepial, kui nad Steni kabinetti olid läinud, liitus
nendega ka Tom Jones, välistsivilisatsioonide spetsialist.
Steni kabinet ise oli rohkem labori moodi. Töölaual
oli paar ekraani, klaviatuuri, mitu arvutipaneeli ja arvukate
nuppudega telefon, ja see ei olnud sugugi ainus ruumis olev
tehnika. Seinte ääres oli peale mõne kapi ka
kappide moodi seadmeid ekraanide ja anduritega, mis arvatavasti
olid seotud tähtedevahelise kvantsidega. Kui nad
kõik oli istet võtnud, hakkas Sten
rääkima
«Kogu segadus algas peale sellest, kui ühe planeedi
tähtedevahelise kvantside tugijaamas avastati, et nende
arvuti teeb midagi sellist, mida ei tohiks. Ta hakkas
tähtedevahelise arvutiside klientide arvutitesse sisse
murdma, st. muukis lahti kaitse koodid, ja tõmbas sealt
informatsiooni, mis enamasti oli konfidentsiaalne. Saadud infot
aga hakkas mitme tähe suunas laiali saatma, ning seda
kvanttelefonikanalite kaudu ja lahti kodeeritult. Selliseid
trikke hakkasid tegema veel mitme planeedi tähtedevahelise
side tugijaamade arvutid. Tähtedevahelise arvutiside mehed
avastasid arvutite mälusid uurides, et seda viga on
arvutites põhjustanud üks ja sama teadmata
päritoluga programm. Esimene kahtluse variant, et see on
pärit mõnest kohalikust internetist arvutihullult,
on välistatud - ligipääs puudub. Jääb
võimalus, et töötaja mõnest võrku
kasutavast asutusest või ka mõnest kvantside
tugijaamast endast. Neid variante veel uuritakse. Sellel
programmil on ka ise paljunemise omadus, ja kuigi varastatud
info saadab ta laiali avatud kanalitel, siis oma
järeltulijad nimelt mööda arvutisidekanalit,
muidu ta ka edasi ei kanduks. Pole enam võimalik kindlaks
teha, kust ta alguse sai, programm kustutab end mingi aja
jooksul ise ning esimesed variandid on jäljetult kadunud.
Ühine on selle programmi eksemplaridele alati see, et
arvuti näitab, et ta on tulnud kvantkanalit pidi. See
viitab ka võimalusele, et see programm on teele saadetud
tähelaevalt. Seni ei ole meil andmeid, et ühelgi
tähelaeval oleks seadmeid, mis seda võimaldaks,
arvutisidekanal ei ole tähelaevadele mõeldud. Samas
on see tehniliselt võimalik, nii et välistatud ei
ole midagi.»
«Te ootate nüüd, et Päästeteenistuse laev
püüab selle oletatava pahareti kinni?» tegi Heigo
kuuldud jutust kokkuvõtte. «Nagu ma aru saan, võib
seda laeva otsida kogu Planeetide Liidu avarustest,» lisas ta
irooniliselt.
«Kohe jõuame ka selleni. Oluline on, et see
salapärane programm valis informatsiooni, mida ta
arvutiside klientidelt välja tõmbas. Alati oli selle
hulgas pankade klientide andmeid, kuid mis veel olulisem, alati
olid ka väljavõtted Kaubanduse-Transpordi
Assotsiatsiooni laevade sõidugraafikutest. Tead sellist
hajustäheparve, nagu Cheopsikrabi? Selles suunas
läksid ka ühed esimesed lahti muugitud andmehulgad,
mis sisaldasid muuhulgas infot sellesse piirkonda
sõitvate kaubalaevade kohta ning seda, millist kaubalaeva
milline PäästeTeenistuse laev saadab, millist mitte.
Sellele järgnesid kohe ka piraatide rünnakud ilma
kaitseta kaubalaevadele, millistest üks jäigi
kadunuks. Korra rünnati isegi ühte nõrgemat
kaitselaeva, nii et tõenäoliselt oli neil ka
kaitselaevade kohta info tõesti olemas: teie enda
PäästeTeenistuse laevade! Nii et te peaksite samuti
olukorra lahendamisest huvitatud olema. Meie oleme praegu
seisukohal, et ka see pahandusi põhjustav programm on
suure tõenäosusega pärit Cheopsikrabi
täheparvest. Teie saate meil aidata kontrollida selle
teooria paikapidavust, nii et hirm piraatidele.»
«Aga K-T Assotsiatsioon, piraatide püüdmisest peaks
eelkõige nemad huvitatud olema?»
«Eks see on rohkem teie, st. PäästeTeenistuse ja K-
T Assotsiatsiooni vaheline asi. Meil oli sellest Accorniga ka
juttu. Assotsiatsiooni jaoks on tegemist ühe väikese
äripiirkonnaga, meie jaoks ja julgeoleku jaoks üldse
on tegemist juba suure probleemiga. Me võime kvantside
keskuste arvutid muuta immuunseks selle programmi suhtes, mis
meile praegu peavalu põhjustab. Kuid kui me ei
võta midagi ette selle programmi
väljamõtlejaga, ei ole välistatud uued
rünnakud arvutitele. Ning nagu näha, põhjustab
see probleeme julgeolekule. Pealegi ei olnud kaubalaevade info
sugugi ainuke, mida see programm laiali saatis. Muretsemiseks on
põhjust ka tähtedevahelisi tehinguid teostavatel
pankadel. Nagu näed, on see kogu Planeetide Liidu mure,
ning selle sõlmpunkt on praegu Cheopsikrabi
täheparv.»
«Ühest asjast ei ole ma veel aru saanud -- nagu Accorn
rääkis, on operatsioon salastatud?»
Oli näha, et Heigo küsimus Stenil mingit hella koha
pealt puudutas, hetkepärast vastates valis ta sõnu
ükshaaval, «Nagu öeldud, on küsimus julgeolekus
ja seda kogu Planeetide Liidu piires. Probleemi olemus on teada
praegu vaid kvantside spetsialistide vahel. Kui ilmneb veel
rünnakuid Planeetide Liidu, tema kodanike varale ja on
ilmne seos käesoleva probleemiga, oleme sunnitud sellest
teatama Parlamendile. See tähendaks seda, et probleem on
avalikustatud ning sellele järgnevad reaktsioonid on
ettearvamatud. On ringkondi, kes oleksid huvitatud kvantside
piiramisest, mis iseenesest tähendaks juba terve
inimtsivilisatsiooni arengu pidurdumist. Sellise küsimusega
on tegeldud Tähtedevahelises Teadlaste Nõukogus,
kuhu ka mina juhuslikult kuulun. Sellisel juhul on oht, et
planeedid kapselduvad iseendasse, mõttetuks muutub
Planeetide Liit, toimub taandareng. Iga tähesüsteem
muutub sellisel juhul üksiseisvana kergesti haavatavaks. On
planeete opositsiooniliste jõududega, kes sellist
olukorda ainult ootavad. See annaks neile võimaluse luua
oma sõjalist diktatuuri ning laiendada seda kas
või kogu Liidu piiridesse.»
«Te annate tulevikust üsna sünge pildi, eks me
proovime siis anda oma parima.» Heigo oma sisemuses muigas, ta
ei uskunud eriti sellistesse taandarengu prognoosidesse,
milliseid on koguaeg tehtud ja tehakse ka edaspidi. Sellest
jutust jäi meelde kvantside piiramise võimalus ning
siin on ju infotehnoloogide isiklik huvi mängus. Nemad
haldavad tähtedevahelise kvantside kanaleid ja teenivad
nende kasutamise pealt suure osa oma sissetulekust. Samas on see
ala, millel tegutsemine nõuab Tähtedevahelise
Parlamendi nõusolekut, tegutsemisluba.
Tähtedevahelise Parlamendi korraldus kvantside piiramise,
see tähendab osade kanalite sulgemise, kohta vähendaks
tublisti infotehnoloogide kasumit. Selle juures ei ole
välistatud, et nad oleksid sunnitud osad oma keskustest
sulgema.
«Et käesolevast probleemist oleks täielikum
ülevaade, on selle kohta üht-teist öelda ka
Peteril ja Tomil, palun,» andis Sten jutujärje edasi.
«Selle programmi päritolu kohta on meil tegelikult
mitmesuguseid versioone,» jätkas Peter. «Nii palju kui me
seda siiamaani oleme uurinud, on ta meid mitmest seisukohast
üllatanud. Üldiselt ollakse seisukohal, et sellist
edukalt toimivat programmi on võimeline tegema vaid
inimene, kes arvuti sisemaailma, nö. psühholoogiat
hästi tunneb. See tähendab, et teatud toimingute
tegemiseks peab programm sisaldama kindlaid käske, millest
arvuti üheselt aru saab. Kui me uurime tavapärast
spetsialisti koostatud programmi, võime me kohe
öelda, mida arvuti selle programmi mõjul tegema
hakkab. Praegune salapärane programm tundub olevat meie
jaoks täiesti juhuslike signaalide kogum ja see, kuidas ta
arvutis toimib tundub meie jaoks ettearvamatuna, ime et ta
üldse kuidagi toimib. Aga nagu me veendunud oleme, teeb ta
oma töö ära ning tundub, et ta teeb täpselt
seda, mida tema looja talt ootab. Nagu arvata võib, ei
ole teiega mõtet rääkida programmi
üksikasjadest?»
Heigo vaid noogutas vaikides, see oli tema jaoks täiesti
tundmatu maailm. Tegelikult oleks ta tahtnud juba ära
minna, see kõik oli korraga liiga palju.
«Üldsõnaliselt öeldes tundub, et selle
programmi võib täiesti teinud olla ka mõni
olend, kes ei ole inimene. Eksisteerivad ju ka mõned
välistsivilisatsioonid, vähemalt milliseid meie teame,
Tom, sa oskad nende kohta vist natuke rohkem
rääkida.»
Heigo vaatas mehe poole, kes nende seltskonnaga siin
kabinetis ühinenud oli: pikemat kasvu ja kuidagi kondise
näoga. Seda meest on tulnuka spetsialistina hea meelde
jätta, ta on ise natuke ulmelise välimusega. Pealegi
pidi ta ka meeskonda tulema. Tema oligi siis see, kes nende
vapsidega ühise keele leidis. C23 ja vapsid oli teema, mida
üldiselt teati. Välistsivilisatsioone, keda on
kohatud, võib lugeda ühe käe sõrmedel.
Eriti veel sellise arengutasemega, kus konflikt nendega on juba
nagu võrdne võrdsega. Õigemini peaaegu,
inimesed olid siiski tehniliselt tugevamad. Kuid konflikt eriti
kaugele ei arenenud, nendega sai sõlmitud vastastikuse
lojaalsuse leping, tehakse vist isegi mingit koostööd.
Küsimus oli ju vaid mõne C23 täheparve planeedi
maakide ressursside kasutamises, milliseid vapsid lugesid enda
omadeks. Saanud teada nende seisukoha, oli inimesed meelsasti
nõus tagasi tõmbuma, sest need maagid iseenesest
ei olnud Planeetide Liidule mingi probleem. Sellised asjad tulid
Heigole meelde seoses Tom Jonesiga, kes nüüd tema
poole vaatas.
«Et asi oleks arusaadavam, alustaksin natuke laiemalt. Nagu
juba tähtedevaheliste sõitude algusest peale,
arvatavasti juba enne sedagi, tunti sihukest nähtust nagu
UFOd. Neid nähakse vahetevahel ka planeetidel, kuid
sagedamini kosmoses, kindlasti olete teiegi neid
näinud.»
Heigo tahtis jah öelda, kuid paistis et Tom ei olnud
vastust oodanudki ja jätkas.
«Ufodele on alati iseloomulik see, et nad ei jäta endast
mingit füüsilist jälge, nad liiguvad
füüsika seaduseid eirates ja neid ei ole
võimalik jälitada ega püüda. Kuigi
planeetidel on sageli tegemist lihtsalt ebaharilike
loodusnähtustega, mis on reaalselt seletatavad, siis mida
nähakse kosmoses? Muidugi on võimalik, et tegemist
on lihtsalt psüühika häiretest tulenevate
illusioonidega. Samas on tegemist ju ka nähtustega, mida on
näinud korraga mitmed, üksteisest sõltumatud
inimesed. Ufosid on kogu aeg peetud
võõrtsivilisatsiooni, kes on meist tunduvalt
kaugemale arenenud, lennumasinateks. Samas need vähesed
tsivilisatsioonid, keda meie oleme kohanud, ei ole ükski
võimeline selliseid sõidukeid tootma. Nii et UFO
küsimus on siia maani lahtine, kindlat vastust, millega
tegemist on, ei ole kellelgi. Nüüd jõuan ma
selleni, mida ma öelda tahtsin: on täiesti
võimalik, et meie arvuteid ja nendes peituvat
informatsiooni kombib keegi väljaspool meile tuntavat
Galaktika osa või kaugemalt. Ka mina tunnen
programmeerimise saladusi ja olen käesolevat murelast
uurinud. See programm sisaldab enamuses inimesele
ebatüüpilist arvutitele lähenemist. Mind tuntakse
eelkõige ehk vapsidega olnud konflikti lahendamise
poolest, olete ehk kuulnud?»
Heigo noogutas, see oli tõepoolest ainus asi, mida ta
Tom Jonesi kohta teadis. Vahepeal oli Sten välja
võtnud ühe karastusjoogi pakendi ja jagas
igaühele ka jooginõu. See oli teretulnud vaheldus,
tekkinud jutupaus ja kihisev jook paistis kõigile
oodatuna olevat. Olles veidikene rüübanud, Tom
jätkas.
«Üks nii öelda rahumeelne kontakt oli meil
Galaktika keskosale lähemal olevas tähesüsteemis,
TR0001LM. Sealne tsivilisatsioon praktiliselt ei tegele veel
tähtedevaheliste lendudega, kuid elektroonika on neil
küllaltki arenenud. Kui me vastakuti oma tehnikat
tutvustasime, selgus, et nende arvutid olid ehitatud üpris
erinevalt inimeste omadest. Nende arvutite funktsioneerimine oli
rohkem sarnane aju- kui meie arvutite omale. Tundus, et need
olid võimelised isegi fantaseerima ja omasid reaalset
teadvust, intelligentsi, nagu elusolendid. Vastastikku
üksteise keele õppimise ilmestamiseks edastasime oma
pardaarvutist raadio teel nende arvutile meie
tähemärke, siis sõnu ja lauseid ja nemad
vastasid samaga. Varsti avastasime, et selle andmevahetuse
käigus ei õppinud nad üksi meie keelt, vaid
said selgeks ka meie arvuti funktsioneerimise üldse. Nad
olid praktiliselt teadvustanud endile kogu meie arvutis oleva
informatsiooni ja programmid ning võisid meie arvutiga
teha mida soovisid. Meie olime sunnitud selle koha pealt
käed tõstma, meie ei saanud nende arvutite
funktsioneerimisest suurt midagi aru. Peale selle, et
võisime nendega andmeid vahetada. Nad olid õnneks
heatahtlikud ja meie arvutit ära ei rikkunud. Seejuures ei
saanudki me selgelt aru, kas meie arvuti õppisid nad
selgeks kasutades enda oma vaid tööriistana,
või tegi nende arvuti seda iseseisvalt. See viimane on ka
täiesti võimalik, nende arvutite «intelligentsust»
arvestades.
Nagu näete, võib öelda, et
välistsivilisatsioonidel on teoreetiliselt täiesti
võimalik meie kvantside infovoogusid uurides saada
selgeks nii meie keel kui õppida suhtlema arvutiga. On
välistsivilisatsioonide otsijad ju kogu oma ajaloo jooksul
treeninud end aru saama tundmatutest raadiosignaalidest, leidma
nendesse peidetud sõnumeid.»
«Nagu ma aru sain, ühinete te meie operatsiooni
meeskonnaga, eks ole?» küsis Heigo vahele.
«Jah, mulle tehti ettepanek, andsin sellele oma
nõusoleku. Ma näen, et antud juhul võib minu
kogemusi täiesti vaja minna.»
«Tore, siis loodame, et te saate oma teadmisi ära
kasutada. Minul on küll olnud kokkupuuteid olenditega,
kellel on oma «ühiskond» olemas, kuid seda
tsivilisatsiooniks nimetada on enamasti natuke palju.»
***
Kaubalaev lähenes Sophia kaaslasele. Heigo, sokutanud
end juhtimisruumi, jälgis ekraanilt laeva, mis pidi olema
Wolf. Ta arvas esimesel momendil, et tegemist on eksitusega,
kuigi ta oli Rogeri antud infokaardilt teada saanud, et Wolf on
kohandatud kaubalaeva sarnaseks. PäästeTeenistuse
laevad olid enamasti ovaalse, ümarate servadega ketta
kujulise korpusega. Korpuse allumine osa, viimasest kolmandikust
alates läheb sujuvalt üle kaheks suureks silindriks,
läbimõõduga kolmveerand ketta paksusest ja
ulatuvad kettast tahapoole natuke üle poole oma pikkusest.
Nendes silindrites on enamus tähelaeva energia- ja
liikumisseadmestikust. Silindrite ees on korpuse all
kõrvuti süstikud, enamasti on neid kolm kuni viis.
Wolf sarnanes rohkem kaubalaevadele, korpuse teine pool oli
kõrgemaks ehitatud ja pikendatud silindrite
lõpuni. Juurdeehitused tegid laeva tavapärasest
kujust kandilisemaks, külgedelt ulatusid need ka ettepoole,
varjates relvade tavapärase asukoha. Ka süstikud Wolfi
kõhu all, vähemalt see, mida Heigo vilksamisi
nägi, sarnanes kaubalaeva omaga. Kuigi kaubalaevadel
üldiselt enam kaubasüstikuid ei kasutata, arenenud
planeetidel tuuakse last alla oma spetsiaalsete
kaubasüstikutega, läheb neid vaja nooremates
asustustes.
Kaubalaeva süstikust läks Wolfi pardale esimesena
Heigo, Peter ja Tom jäid kontrollima sideseadmete laadimist
robotite poolt. Need seadmed olid tõeline kaup, mille
vedamine antud operatsiooni juurde kuulus.
Heigo suundus kohe juhtimisruumi, kus meeskonna tuumik juba
ootas. Peale tervitusi jõudis Mark kohe irvitades
küsida, «kas me hakkame nüüd
transpordimeesteks,?» oma seljas olevale vormile osutades, «Meid
kamandati niimoodi siia, ja ei mingeid seletusi.»
«Täpselt nii ongi,» vastas Heigo enesest
mõistetava häälega, «see peaks ju päris
huvitav vaheldus olema.» Hoolimata meeste umbusklikest
nägudest, jätkas ta samas vaimus edasi, «Nagu ma aru
olen saanud, olete te jõudnud juba laevaga tutvuda. Ehk
räägiks mulle ka, mida see siis ka oskab?»
«Kaubalaeva kohta peaks ta päris hästi
sõitma, nii kvant- kui tavaruumis, seda isegi PT laeva
kohta,» alustas esimene piloot George. «Manööverdamist
pole küll veel proovida saanud, kuid tehnilised andmed on
paljulubavad. Orienteerumine on ka normaalne.» Ta näitas
ekraani poole, millel oli parajasti pilt ruumiskannerilt,
«ootamatult meid üllatada ei tohiks.»
«Relvad on ka olemas, nii laser kui plasma,» ütles Mark
oma habetunud lõuga sügades, «nii vasakul kui
paremal pardal. Ka kaitse on normaalne.» Kaitse all
mõtles ta jõuvälja, millega saab blokeerida
vastase lööke.
«Toomas, kuidas sidega on?» Toomas ja Paul olid
mõlemad laeva elektroonikapoole spetsialistid, nii side
kui pardaarvutid. «Eks ta on kah,» Toomas kehitas õlgu.
«Kvantside poolel on midagi uut, kui ma õieti aru sain,
saab kasutada arvutite kanalit. Ei kujuta ette , miks see siin
on, laevadel peaks see olema rangelt keelatud.»
«See kuulub operatsiooni juurde. Kohe peaks pardale tulema
kaks meest, infotehnoloogid. Eks nemad räägivad,
milleks seda vaja võib minna.» Heigo mõtles hetke.
«Siin pidid olema ka kaaperdajad, kus nemad on?»
Matti, teine piloot, kes vastutas tehnilise korrasoleku
poolest, seisis käed rinnal. «Ah et nemad on siis
kaaperdajad. Nad jäid kontrollima seda lõikeaparaati
kaubaruumi paremas servas. Keda me kaaperdama läheme?»
«Nagu te aru saite, on kaubalaeva roll muidugi petekas.»
Heigo võttis infokaardi ja lükkas selle pardaarvuti
kaardipesasse: ekraanile tuli Galaktika skeem, kus oli eraldi
tähistatud Cheopsikrabi täheparve asukoht.
Ülejäänud meeskonnaliikmetega otsustas ta hiljem
rääkida, operatsiooni olemust oli kõige
olulisem teada ruumisviibijatel. Meeskonna
ülejäänud liikmed, peale «külalis-»
kaaperdajate, olid peamiselt planeetidel pääste-
turvamistööde läbiviijad.
***
Kvantruumis lendamise ajal ei jätnud Heigo kasutamata
võimalust pääseda kinnisesse arvutiside
kanalisse. Ta laskis arvutimeestel võtta ühenduse PL
Statistika peaarvutiga, kus on olemas andmebaas mitte
üksnes PL-u kuuluvate tähesüsteemide, vaid
kõigi teada olevate kohta, mida rohkem või
vähem uuritud on. Üht teist leidus seal ka
Cheopsikrabi täheparve kohta.
Nime sai täheparv omapäraselt kujult, mis keskosas
meenutas esivanemate planeedilt tuntud ehitist, Cheopsi
püramiidi. Selle alumistest servadest ulatusid välja
harud, mis meenutasid tüüpilisi krabi jalgu ja
sõrgu. Cheopsikrabi tähekogu koosneb suures osas
kollastest tähtedest, mille ümber peaks eeldatavasti
tiirlema elukõlbulikke planeete. See täheparv
jääb iseenesest Planeetide Liidu servaalale,
lähemalt on jõutud vähe uurida. Inimasustuse
ajalugu on seotud põhiliselt kolme tähesüsteemi
-- planeediga: CKG 36-2, CKG 25-4, CKR 101-2. Tähistuses on
kõigepealt täheparve ja tema haru sümbol,
numbrid tähistavad tähte ja tema planeedi
järjekorda tähest alates. Need planeedid on esimesed
uuritutest, millised osutusid inimestele elukõlbulikeks.
Isegi niivõrd elukõlbulikeks, et sinna hakkas
voorima hulga laevu, mitte enam uurimise otstarbel, vaid selge
eesmärgiga jääda kohapeale elama. Nendel
planeetidel olid muidugi ka omad eripärad, kuid ühine
oli neile klorofülltaimestik, vähene, mitte ohtlik
loomastik ja mõistusliku elu puudumine. Ka kliima oli
enamuses planeedil elamiskõlbulik. CKG 36-2, ehk True, on
neist suurima asustusega, mis ulatub juba üle poole
miljardi. CKG 25-4, ehk Evita ja CKR 101-2, ehk Pluto elanikkond
jääb kahe- ja kolmesaja vahele. Arusaadaval
põhjusel on True ka antud piirkonna peaplaneet. Suur osa
eluks vajalikust toodetakse nendel planeetidel kohapeal, on
peaaegu isemajandavad. Enamus vajalikke toiduaineid toodetakse
kohapeal, kohanenud on nii põllumajanduslikud taimed kui
loomad. Ühtteist söödavat on leitud ka kohalikus
taimestikus. Need kolm planeeti kuuluvad otseselt ka Planeetide
Liitu. Liikme staatus tähendab seda, et eksisteerib Liidule
lojaalne valitsus, kes kontrollib kogu planeedil toimuvat.
Liikmed saavad PL-ult ka toetust nii tehnika kui toiduainetega.
Abi eelduseks on ühiskonna korra ja valitsuse poliitika
vastavus PL-u nõuetele. Sellega kaasneb pidev Liidu
vaatlejate, kontrollide kohalolek, kes vajaduse korral ka
ettekirjutusi teevad. Muidugi tekib planeetidel, eriti noortel,
lahkhelisid seoses esitatavate juhistega, mis enamasti
lahendatakse Tähtedevahelises Parlamendis. Antud
planeetidel on poliitilised lahkhelid PL-ga lahenenud
rahumeelselt, tänu millele pole olnud ka katkestusi neile
osutatavas abis.
Truel ja Evital on olemas ka tähtedevahelise kvantside
tugijaamad. Nende olemasolule siin Galaktika perifeerias on
kaasa aidanud Infotehnoloogia Keskus, eesmärgiga
propageerida tähtedevahelise side kasulikkust. Antud samm
üldiselt ennast õigustas. Majanduse seisukohalt
tõusis kõigepealt kohalike pankade likviidsus PL-u
majandussüsteemis, tänu pankade tähtedevahelisele
arvutisidele. Samuti tõusis PL-u valuuta hulk kohalikus
majandussüsteemis, tekkis võimalus kasutada
tähtedevahelisi pangakaarte. Reaalajas infovahetus aitas
kaasa ka Liidu poolt aktsepteeritaval demokraatlikul korral
ühiskonnas püsida.
Peale nende kolme arvatakse Cheopsikrabis olevat veel 15-20
inimasustusega planeeti, täpset arvu pole teada. Ükski
PL-u planeet oma ametlikeks valdusteks neid ei tunnista.
Enamjaolt on tegemist end sõltumatuks kuulutanud
inimrühmadega, kes soovivad elada väljaspool Liidu
seadusi. Nagu senised ajaloolised kogemused on näidanud,
lähevad sellist teed tihti rühmitused, kes on juba
eelnevalt valitseva ühiskondliku korraga tülli
läinud. Sageli moodustavad selliseid asurkondi
usurühmitused, kes valivad oma põhimõtete
elluviimiseks äärmuslikke võimalusi. Tihti
sellised vabade planeetide otsijad ka hukkuvad.
Teinekord võib olla ka ühel planeedil mitu
asundust, kes üksteise olemasolu ei tea, see sõltub
tehnilisest tasemest, mida omatakse.
Asundused iseenesest võivad eksisteerida
sõltumatute inimgruppidena kuni kuningriikideni
välja.
Soodsa kohaliku kliima puhul muututakse vahel nö.
looduslasteks, tähelaev hüljatakse sootuks ja
kaotatakse igasugune side välismaailmaga.
***
Heigo maandus kaubasüstikuga True pealinna kaubalaevade
maandumisplatsil. Peale formaalsusi läksid infotehnoloogid
ja kolm ülejäänud meeskonnaliiget kauba,
sidetehnika, edasist käekäiku juhtima.
Heigo koos teise piloodi Mattiga läksid otsima
institutsiooni, mis vastutaks kaubalaevade julgeoleku eest. Nagu
nad kartnud olid, ei olnud siin rentida ühtegi
gravihõljukit. Maandumisplatsilt sai ära vaid
kaubaveokitega, see variant ei sobinud. Nad ajasid
ettenägelikult kaasavõetud kahekohalise
süstikust välja ja võtsid suuna linnapoole. Nad
jäid sõites maapinna lähedale, jälgides
kohalikku liiklusskeemi, kiiret neil ei olnud. Teede
ääres kasvas ohtralt puid, arvatavasti kohalikud,
Heigo ei olnud selliseid enne näinud. Lehed olid neil
suured, ümmargused, tugevate varte otsas ja tilkusid.
Taevas oli suures osas selge, arvatavasti olid lehed märjad
hommikusest kastest, parajasti oli kohalik hommikupoolik.
Kaubasüstikute maandumisplats jäi kesklinnast umbes
tunni tee kaugusele, vähemalt nende liikumiskiiruse juures.
Lõpuks jõudsid nad hoone juurde, milles pidi asuma
Väliskaitse Ministeerium.
Hoone oli üpris kõrge, mingist kohalikust
rohekast kivimist, suurte akendega. Klaasist uksed libisesid
eest ära ja nad sisenesid suurde eesruumi, seal olid
mõned suured toataimed, mõned diivanid koos
laudadega, üks väike purskkaev. Tagapool oli üks
suurem laud, mille taga istus kaks vormirõivastes meest,
kellest üks püsti tõusis ja nende poole
tuli.
«Tere, millises küsimuses saakaime teid aidata?»
Täiesti arusaadavas universaalses Planeetide Liidu
suhtlemiskeeles, ta oli KT Assotsiatsiooni riietust nähes
õige järelduse teinud, kuid emakeel see tal
küll ei olnud.
«Me soovime kohtuda inimesega, kes vastutab saabuvate
tähelaevade julgeoleku eest.»
Administraator, sellise ametiisikuna ta Heigole kõige
rohkem tundus sarnanevat, vaatas neile kordamööda otsa
ja küsis, «Teie isikukaardid, palun.»
Ulatatud kaardid vastuvõtnud, hetke uurinud, andis
administraator need teisele mehele, kes need kaardilugejasse
pistis. Nii Heigo kui Matti kaardid olid tegelikult
võltsitud. Infotehnoloogia Keskuse ja
PäästeTeenistuse kokkuleppel oli see operatsioon nii
salajane, et enamus meeskonna liikmeid varustati uute
isikukaartidega. Nende järgi olid nad kõik
igipõlised kaubalaevnikud.
Teine mees jäi ekraanilt loetuga ilmselt rahule,
helistas veel kuhugi ning näitas siis majaplaanilt, kus
asub ruum nr. F 133.
Avaras kabinetis istus punakast puidust laua taga keskeas
mees, ülikonnas, tumeda peaga. Tõusis püsti,
lühikest kasvu, teretas ja pakkus istet, osutades vastas
olevatele toolidele.
«Mina olen ministri abi, Renal Took. Teid huvitab
tähelaevade julgeolek True lähiümbruses?»
«Üldiselt jah,» alustas Matti, «Meie oleme Kaubandus
Transpordi Assotsiatsioonist, me tõime selles piirkonnas
olevatele Liidu planeetidele sidetehnikat tähtedevahelise
side arendamiseks. Arusaasav, et sellise tehnika sattumine
näiteks piraatide kätte on väga ebasoovitav. Sama
vähe oleme me huvitatud, et meie laeva võidaks
rünnata. Me tulime siia ilma saatelaevata ja soovime
sõita veel ka Evitale ja Plutole. Kui suur on teie
arvates tõenäosus, et piraadid võiksid meid
rünnata?»
«See võimalus on väga väike. Pealegi on
mõlemil planeedil relvastatud süstikuid ja
ruumiskannereid, võimalikud piraadid avastatakse ruttu,»
vastas mees kiiresti, naeratades. Heigo oli hämmingus, kas
see mees ei tea midagi või lihtsalt kardab meid
hirmutada, ta peaks ju oma sõnade eest vastutama.
«Süstikuid ei maksa üldse arvestada, piraatide
vastu saab vaid relvastatud tähelaevaga. Meil on andmeid,
et hiljuti rünnati siin piirkonnas meie Assotsiatsiooni
laevu, millistest üks jäi sootuks kadunuks.»
«Need rünnakud olid väga ebatavalised, neid ei ole
enne olnud ja suure tõenäolisusega ka rohkem ei
tule. Te kasutate ju ka PäästeTeenistuse saatelaevu,
sellisel korral on teie lennud täiesti ohutud.»
Mees rääkis endiselt naeratades, enesekindlalt.
«Muide rünnati just neid kaubalaevu, mis tulid ilma
saatelaevata. Samuti olid piraadid õigel ajal
õiges kohas. Järelikult oli neil meie laevade
liikumisgraafiku kohta informatsiooni. True on siinse piirkonna
peaplaneet, teie ministeerium peaks kursis olema ka teiste
siinsete PL planeetide ümber toimuvaga.
On teil andmeid, kes võisid rünnata või
kust saadi selleks kasutatud informatsiooni?»
«Asja uuritakse, seni täpsemad andmed puuduvad. Laevu
rünnati Evita ja Pluto juures, kohalikest
kaitseteenistustest võite saada täpsemaid andmeid,
millised veel meieni ei ole jõudnud. Suure
tõenäosusega võivad piraadid olla
registreerimata asustusega planeetidelt, milliseid on siin
mitmete tähtede juures. Loodetavasti ei ole teil asja
nendele planeetidele.»
«Meie laev on praegu True kohal orbiidil, milline on tema
julgeolek siin?» küsis Matti.
«Truel on ka üks relvastatud tähelaev, kaitselaev.
Piraatide eemal hoidmiseks piisab sellest täiesti.
Kahjuks ei saa me anda seda laeva teile saatjaks Evita ja
Pluto juurde, tema ülesanne on True julgeoleku tagamine.
Kuid teil on tähtedevahelist sidet kasutades
võimalik tellida PT saatelaev.»
Vestlus järgnes veel umbes pool tundi, mille jooksul
Heigo veendus, et rohkem informatsiooni nad siit kätte ei
saa. Samas tundus talle ka, et see ministri abi ütles
tõesti kõik, mis tal praktiliselt teada oli. Ka
siis, kui nad oleks olnud PT esindajatena, oleks neil vaevalt
rohkem infot õnnestunud välja meelitada.
Lühidalt: siin ei teatud suurt midagi, õnneks
isegi mitte seda, et piraadid võisid infot saada ühe
tähtedevahelise side tugijaama arvutivea tõttu.
Tegelikult võis see abiminister ka ühteteist enda
teada jätta, pole midagi imelikku selles, et esimest korda
nähtavatele võõrastele kõike
välja ei öelda. Vaatamata sellele, et ta
räägib KT Assotsiatsiooni esindajatega. Kogu selle
jutuajamise käigus ei muutunud kordagi mehe ilme, naeratus
ja ta rääkis väga enesekindlalt.
Ei Heigo ega Matti kumbki ei küsinud midagi
rünnakud üleelanud laevade meeskonnaliikmete
tunnistuste kohta. Mees ise tundus ka hoiduvat seda teemat
puudutamast.
Heigo oli seda külastust võtnudki rohkem
meelelahutusena operatsiooni sissejuhatuseks. Ta tahtis lihtsalt
näha, kuidas antud juhtumeid siinsete
võimuesindajate poolt valgustatakse. Oli näha, et
asjaolusid püütakse ilmselt maha vaikida. Heigo
jäi rahule, antud operatsiooni salajasust arvates sobis see
täiesti. Süstiku juurde tagasi nad eriti ei
kiirustanud, arvestada võis, et infotehnoloogidel
läheb kaubaga aega. Peter, Tom, kes nagu teisedki, olid
legendi järgi kaubalaeva mehed, mängisid siiski
instrueeritud transporditöölisi. Nad pidid kohalikke
tähtedevahelise side spetsialiste instrueerima, mille jaoks
neile proovimiseks saadetud sidetehnika hea on. Heigole
küll ei meenunud, et temale oleks lähemalt selle siia
toodava kauba otstarbest lähemalt räägitud.
Vaatamata sellele, et see oli osa operatsioonist. Igatahes
kavatses ta seda järgi uurida, temal kui operatsiooni juhil
on täiesti õigus seda teada. Tema uudishimu sai
peatselt rahuldatud. Kui nad Wolfi pardal tagasi olid, ei
tarvitsenud Heigol endal infotehnolooge küsitlema hakata.
Heigo oli parajasti juhtimisruumi poole minemas, kui koridoris
tuli talle vastu Peter.
«Oota korraks, me saime siinsetelt sidespetsidelt,
informatsiooni, mis võiks sind huvitada. Kui sul aega on,
läheksime minu kajutisse, räägin
lähemalt.»
Peteril ja Tomil oli kahe peale üks kajut, kui nad
sisenesid, oli Tom seal juba ootamas. Peter hakkas kohe
rääkima.
«Me pidasime vajalikuks seda sulle rääkida, kui
operatsiooni juhile, see jääb sinu otsustada, kas see
omab mingit tähtsust või mitte. Umbes poolteist
standardaastat tagasi oli Truele tulnud üks infotehnoloog,
keegi Jain, kellest vähemalt meie ei tea midagi.
Õigemini oli ta endine infotehnoloog, oli oma ameti maha
pannud. Ta oli tulnud üksi, kaasas ei olnud ei perekonda
ega sõpru. Ta ei olnud kellelegi öelnud ka kindlat
põhjust, miks ta Cheopsikrabi täheparve tuli.
Igatahes oli ta lubanud siia piirkonda kindlasti
jääda, ilmse vihjega, et täht või planeet
iseenesest ei ole veel kindel. Truel ei olnud ta üle paari
standardkuu, ning ta suundus edasi Evitale või Plutole,
seda kindlalt ei teatud.»
Heigo taipas kohe, mida Peter ja Tom sellest infost
arvasid.
«Jah, siin võib mingi seos olla: piraadid, kes
tunnevad kvantside tehnoloogiat ja ära hüpanud
infotehnoloog. Ka rünnakud samas piirkonnas. Aga kas ta ei
pannud ametit maha lihtsalt vanadusest?»
«Ei, seda öeldi kindlalt, et ta ei olnud veel
õieti keskeaski, pigem nooremapoolne mees. Ma
püüdsin uurida ka põhjust, miks ta ametilt
lahkus, kuid selle kohta ei osanud keegi midagi öelda. Oli
olnud üpris napisõnaline.»
«Igatahes suur tänu, et sellest rääkisite.
Hiljem, kui lendame, võiksite jälle oma erikanalit
kasutada ja emafirmast järgi uurida millega see Jain
tegeles ja miks ta firmast lahkus. Hiljem tuleb ta igatahes
üles otsida ja natuke pitsitada, kes teab, mis
informatsiooni sealt kukkuda võib.»
Peter ja Tom lubasid seda teha. Siis tuli Heigole meelde
küsimus, mis teda huvitas. Ta seadis end mugavamalt istuma
ja küsis: «Mul oleks omapoolt üks küsimus, nagu
ma nägin, olite te selle sidetehnikaga üpris kaua
ära. Meeskonna poisid, kes teiega kaasas olid,
ütlesid, et teil läks kõige pikemalt see
instrueerimise osa. Operatsiooni juhina peaks mul olema
õigus teada, mis tehnika see on.
Ma loodan et see ei ole antud salajase operatsiooni sees
saladus omaette.»
Nüüd hakkas rääkima Tom: «Ei, muidugi ei
ole see saladus. Sa oled kindlasti kuulnud, et meie firma tahab
hoogu anda sellisele asjale, nagu starnet. See on nagu internet
planeetidel, ainult et nüüd tähtede- st.
planeetide vaheline. See tähendab, et moodustuks üle
internet üle kogu Planeetide Liidu.»
«Internet, see on arvutisidevõrk. Kas praegu ei ole
juba üks tähtedevaheline arvutivõrk
olemas?»
«On, kuid see on kinnine, piiratud kasutajatega. Tavalised
arvutiomanikud, kes kasutavad internetti ükskõik
millisel planeedil, sellega ühendust ei saa.»
«Küsimus on info liikumise kanalites,» täiendas
Peter, «Praegune tähtedevaheline arvutivõrk, nagu te
varem juba kuulsite, kasutab ühte kindlat, vaid selleks
otstarbeks mõeldud kvantkanalit. Nagu tavalised
internetid, hakkab ka starnet toimima läbi
telefonikanalite. Selleks, et Starnet saaks toimida, tuleb
tähtedevaheliste telefonikanalite
läbilaskevõimet suurendada. Vajaduse korral avame
juurde ka lisakanaleid. Peale selle on vaja juurde ka lisa
tarkvara, otsingumootoreid, mis aitab orienteeruda erinevate
planeetide internettide vahel.»
«Ja kuidas sellesse uude ideesse ka suhtutakse?»
«Ega see starneti idee ei olegi nii väga uus.
Tähtedevahelise avaliku neti idee, avalik surve selle
loomiseks on juba ammu olemas, seni ei võimaldanud seda
tehnika.
Muidugi on asjal veel teisi nüansse. Starneti kasutamine
eeldab kvantkanalite kasutamise kiiret suurenemist. See
tähendab planeedi elanikele ka kõrgemat
maksukoormust, sõltuvalt muidugi, palju keegi ise
kasutab. True tugijaamas oli kohal ka kohaliku võimu
esindajaid, kes kahtlesid, et kas seda on ikka vaja, kas rahvas
tunneb asja vastu huvi, kas veel vara ei ole. Neile pidi tooma
ilmselgeid näiteid, milliseid tähtedevahelise äri
võimalusi starneti teel liikuv info andma hakkab. See
hakkab kokkuvõttes kindlasti raha rohkem sisse tooma, kui
läheb side peale. Kui juba kinnine arvutivõrk siin
ennast majanduslikult õigustas, siis avalik starnet peaks
seda enam.»
Heigol oli tekkinud üks lisaküsimus: «Kas nende
lisakanalite jaoks, mida vaja võib minema hakata, on teil
ka Tähtedevahelise Parlamendi nõusolek olemas?»
Paistis, et Peterile see küsimus hästi ei
meeldinud, kuid ta vastas siiski.
«Seda veel ei ole. Praegu ülespandav sidetehnika on meie
endi kulul. Ka kvantsidet saavad nad kasutada poolmuidu, see
kõik on katsetamise järgus. Me tahame oodata, kuni
starnet juba normaalelt toimib, siis saame Parlamendile
näidata selle kasulikkust, küll nad taipavad seda
varem või hiljem isegi. Praegu on meil õigus
lisakanaleid lihtsalt katsetada.»
Heigo tänas info eest ja läks edasi juhtruumi.
Talle sai üha selgemaks, kui oluline see operatsioon
Infotehnoloogia Keskuse jaoks on. Kui see arvutiprobleem, mis
praegu tähtedevahelise side tugijaamades kummitab, ka
Parlamendile täies tõsiduses teatavaks saaks,
pandaks starnetile kindlasti pikaks ajaks käsi ette.
Piirata võidaks ka teisi kvantside kanaleid, Parlament
hoolitseb eelkõige julgeoleku eest. Infotehnoloogia
Keskus jääks sellega ilma suurest osast
sissetulekust.
***
Wolf oli umbes poole tunni eest kvantruumist väljunud
ning tüüris Evita poole. Heigo ja enamus teisi
juhtruumi mehi olid kohal, kui laeva vastuvõtja reageeris
signaalile. Kostus piiks ja rääkima hakkas
meeshääl, päris puhtas Liidu keeles:
«Tähelepanu, peatage kohe laev ja tehke
ligipääsetavaks kõik laeva
sissepääsud, kõigil meeskonna liikmetel sulguda
oma kabinetti, sealt mitte väljuda! Kui te käsule ei
allu, avame tule! Me ei vastuta teie elude ja teie laeva eest.
Kordan, peatage laev ja vabastage kõik
sissepääsud!»
Tekst loeti valjult ja käskiva häälega, samas
signaaliga mingit pilti ei edastatud.
Ruumiskanner leidis laeva, mis liikus kiiresti Wolfi poole.
Heigo oli põhimõtteliselt sellisteks olukordadeks
ette valmistatud, ta vastas kohe.
«Meie oleme Planeetide Liidu kodanikud, me asume laeval, mis
on Planeetide Liidu territoorium. Kes olete teie, et jagate
meile käsklusi? Meile kahju tekitamise korral
määratakse teile raske karistus. Ma kordan, te
ründate Planeetide Liidu kodanikke ja vara. Selle eest on
määratav kõrgeim karistusmäär.»
Hääl vastuvõtjast jäi endale
kindlaks.
«Tähelepanu, kordan! Peatage laev ja vabastage
kõik sissepääsud, vastasel korral avame tule!
Kindlasti hukkub suur osa teie meeskonnast, vastuhakkajad
hukatakse kohapeal! Peatage laev või me avame tule!»
Heigo kordas oma teksti uuesti, seejuures ei muudetud laeva
suunda ega kiirust. Laev oli näha ka juba valguskaamera
ekraanil, väikese laiguna. George lülitas sisse
suurenduse, laeva kujutis täitis pool ekraani. Valgus
paistis küljelt, näha olid laeva olulisemad detailid.
See oli sama laev, mis oli rünnanud varem kaubalaevu.
Rogeri antud infokaardil oli ülesvõte, tehtud PT
laevalt, millist ka rünnatud oli. See oli
laevatüüp, mida kasutas enamus asustamata planeetidele
suundujaid, reisilaevade üks vananenud väljalaskeid,
mida oli hulgaliselt odavalt saada. Sellistel laevadel oli
piisavalt ruumi nii reisijate, kui vajamineva kraami jaoks. Nii
öelda universaalne reisi -- ekspeditsiooni laev. Selle
laeva kere oli natuke vähem ovaalse ketta kujuline kui PT
laevad, kuid samas poole suurem. Seejuures oli ketas nagu kahest
kokkupandud, nagu hamburger, kus nende kokkupuute osa on veidike
kitsam. Silindreid, laeva jõujaamu, on koguni neli. Kaks
neist asetseva laeva tagaosas, osaliselt kere sees, ketaste
vahekohtade äärtes. Teised kaks on tagumises osas,
üks laeva peal keskel, teine all keskel. PT laevadega
võrreldes on silindrid vaatamata laeva
mõõtmetele isegi veidike väiksemad, seega
manööverdab laev halvemini.
Piraatide laeval oli rida väikeseid juurdeehitusi,
tõenäoliselt relvad.
Piraadid avasidki tule. Wolfi kaitsejõuväli ei
olnud täie võimsusega sisse lülitatud. See
oleks muidu reetnud, et tegemist pole tavalise kaubalaevaga.
Eesmärk oli võimalikult ligidale saada. Piraatide
laserkahur oli ootamatult võimas. Nõrk
kaitseväli juhtis löögi küll laeva peaosast
mööda, kuid see tabas kaubaruumideks tehtud
õhukesi juurdeehitisi laeva vasakul küljel, mis
tõmbusid kortsu ja tekkisid mõned augud.
Kõik kuulsid läbi laeva kostvat vaikset metalset
kriginat. Pardaarvuti jõudis reageerida ja
kaitseväli muutus tugevamaks. Laserkahuri löögid
enam Wolfi ei tabanud, kuid väga kaua kaitseväli ka
vastu ei pea. Heigo andis korralduse ning Mark avas Wolfi poolt
vastutule. Paistis, et piraatidel erilist kaitsevälja ei
ole. Ekraanilt oli näha, kuidas Wolfi laserkahuri tabamused
pühkisid minema kaks kahurit, peale selle sai vigastada
laeva esiosa. Kuna tegemist oli vana reisilaevaga, millel
praktiliselt soomust ei ole, erinevalt PT laevadest, ei olnud
seda eriti keeruline rivist välja viia. Äkitselt
kostusid imestunud hüüatused. Ekraan, mis laeva
suurendatult näitas, oli nagu tulekera täis. George
lülitas kohe suurenduse välja. Selle koha peal, kus
piraatide laev oli olnud, oli hele kera või
õigemini ketas, mis suure kiirusega kasvas. Sama olukord
oli ruumiskanneri ekraanil, skanner ei läbinud seda
ketasjast moodustist. Oli näha, et pardaarvuti
püüab leida sobivat kiirgust, laineala. Wolfi kahurid
jätkasid tulistamist, kuid huupi. Helendav ketas oli
paisunud laeva läbimõõduga võrreldes
mitmekümnekordseks, kui see järsku haihtus. Ja enam ei
olnud ka piraatide laeva. Mark küsis imestava
häälega, «Huvitav, kas see plahvatas või?»
«Ei olnud nagu plahvatuse moodi, sellisel kujul
tähelaevad küll ei plahvata.»
«Vaadake, siin oli veel midagi,» Toomas vaatas ruumiskanneri
salvestust. Skanner nägi helendavast kettast natuke enne
läbi, kui see haihtus.
«Näete, ta on siin täiesti olemas ja siis
kaob.»
Nad olid sellist kadumise pilti tegelikult küll ja
küll näinud. Georg tõdes toimunut tusase
häälega:
«Nad jõudsid põgeneda, lülitasid sisse
kvantgeneraatori ja kadusid. Enne muidugi
manööverdasid kõrvale, pihta nad rohkem ei
saanud.»
Heigo vandus, operatsiooni lõpp oli olnud käega
katsutav, kuid nüüd ei teadnud enam keegi, millise
tähe, millise planeedi juurest neid piraate tuleks
otsida.
«Kas keegi sai aru, mis kuradi ketas see oli?»
Paul oli taibanud samal ajal, kui teised olid ketta tagant
laeva otsinud, analüüsida ketast ennast.
«See oli plasma, suur kogus plasmat. Mingi originaalse
tehnikaga, paistab et mingi erilist liiki jõuvälja
abil laotati see laiali. Aga selle jaoks pidi olema ikka
võimas plasmakahur, või oli neid mitu. Igatahes on
nad nutika viguri välja mõelnud.»
«Okei poisid. Operatsioon jätkub, kurss endiselt
Evitale, kaup tuleb kohale viia,» tegi Heigo olukorrast
lühikokkuvõtte.
Tegelikult olid nad seda rünnakut oodanud. Nad olid
Evita naabruses kvantruumist väljunud just sel ajal ja
kohas, kus oleks pidanud saabuma KT Assotsiatsiooni kaubalaev.
See oli viimane kaubalaeva reis, kirjas selles graafikus, mille
salapärane programm ühest kvantside tugijaamast
Cheopsikrabi täheparve suunas avalikul kanalil teele
läkitas.
***
Kaubalaev võttis vastu signaali, milles loeti ette
range käsklus laev peatada. Signaal ei sisaldanud
ühtegi laevale kohast tunnust ega nime, mille järgi
oleks olnud võimalik signaalisaatjat identifitseerida.
Kaubalaev antud käsklusele ei allunud, tundmatu laev avas
tule. Laserkahuri löögid olid oskuslikult sihitud,
rivist viidi välja laeva kaamerad, ruumiskanner.
Orienteerumisvõime kaotamise tõttu laev peatati.
Rikutud sai ka pardaarvuti side kvantgeneraatoriga. Tundmatu
laev kinnitus kaubalaeva külge ja piraadid tungisid sisse.
Kaubalaeva kapten ja esimene tüürimees
püüdsid avaldada sissetungijatele vastupanu. Peale
lühikest tulevahetust käsirelvadega nad hukkusid.
Kaubalaeva meeskonna liikmed sunniti relvade ähvardusel
kaup, mis koosnes toiduainetest, laadima ümber piraatide
laevale. Laadimisrobotite abil toimus laadimine ruttu, eriliste
vahejuhtumiteta. Osa piraate rüüstasid samal ajal
kaubalaeva kajuteid. Samuti lõhuti lõplikult
pardaarvuti, juhtimisruumi puldid...
Heigo luges materjale, mis olid koostatud piraatide
rünnakute kohta, kaubalaevade meeskonnaliikmete tunnistuste
põhjal. Ta oli ruumis koos kohaliku kaitseteenistuse
ohvitseriga, kes nende andmete kogumise ja salvestamise eest
vastutas. Andmed vaheldusid nende ees laual andmepanga
ekraanil.
Saabunud Evitale, ei hakanud Heigo oma isikut enam varjama,
ka isikukaarti kasutas ta oma õiget, PT komandöri
oma. Kaubalaeva kaptenina oleks tal ka raske esineda olnud,
tulevahetust piraatidega oli Evitalt teraselt jälgitud ja
kohe oli ka selge, et Wolf on midagi muud kui tavaline
kaubalaev. Ta pöördus kohe kohaliku kaitseteenistuse
poole ja tutvustas lühidalt operatsiooni eesmärke.
Selgus, et materjalid piraatide rünnakute kohta, koostatud
ellujäänud meeskonnaliikmete tunnistuste
põhjal, olid Evital täiesti olemas, seda ka Pluto
juures toimunud rünnakute kohta. Peaplaneedile, Truele neid
veel saadetud ei olnud. Peale mõningat vestlust lubati
Heigol materjalidega tutvuda ja neid kohalik ohvitser talle
parajasti tutvustaski.
Esimene piraatide rünnak oli toimunud Pluto juures.
Ellujäänud meeskonna liikmed ei osanud midagi arvata
piraatide võimaliku päritolu kohta. Nad olid
rääkinud küllaltki puhast universaalset Liidu
keelt. Kiivrid, mida nad kandsid, olid peegelklaasidega, nende
nägusid näha ei olnud. Kombinesoonidel mingisuguseid
tundemärke ei olnud, enamik olid sinakad ja kulunud,
milliseid võis saada iga PL planeedi vanade
tähelaeva tarvete laost. Kui kaup oli ümber laetud,
piraadid lahkusid, lõhkudes enne veel ka laeva
õhusüsteemi. Õhurõhk hakkas laevas
langema ja seda nii kiiresti, et kaks meeskonnaliiget
lämbusid. Teised jõudsid hädavaevu
süstikute peale üle kolida, mis olid õnnekombel
terveks jäänud. Süstikutega eemaldusid nad
laevast allesjäänud vrakist ja maandusid lõpuks
Plutole. Samal ajal oli toimunut ka planeedilt jälgitud.
Startinud oli kaks relvastatud kaitsesüstikut, mis oli
nende meeskonnaliikmetele küll selge enesetapp. Enne
kvantruumi sisenemist jõudsid piraadid laserkahuriga
ühte kaitsesüstikut tabada. Süstikul rebiti
ära pool mootorite osast, kuid meeskonnaliikmed jäid
ellu.
Teine rünnak toimus Evita juures. Seekord rünnatava
kaubalaeva kaptenil paistis piraatidega olema kogemusi
või oli ta lihtsalt rahulikum. Kaubalaeva
säästmiseks see kohe piraatide käsupeale ka
peatati ning sissetungijatele takistusi ei tehtud. Samas
jõuti edastada Evitale ülevaade toimuvast, ning
kasutades Evital olevat kvantside tugijaama, kutsuti relvastatud
abi. Viimane oli küll rohkem südame rahustuseks, sest
ka lühima aja jooksul, mil lähim relvastatud
tähelaev oleks kohale jõudnud, oleks piraadid
jõudnud rahulikult viis korda kaupa edasi tagasi laadida.
Antud juhul käitusid piraadid teistmoodi, kui Pluto juures.
See, et Kapten kaubalaeva piraatide tulistamisest
säästis, osutus ühtepidi hoopis veaks. Piraadid
kasutasid kohe ära olukorra, et nende meelevallas on
täiesti terve laev. Nad ei hakanud aega viitma kauba
ümberlaadimisega. Nad kamandasid kaubalaeva
meeskonnaliikmed relvade ähvardusel, tehes hoiatuslaske,
mille käigus paar inimest sai haavata, süstikutesse.
Meeskonnaliikmetel ei jäänudki muud üle, kui
sõitsid süstikutega Evitale. Piraadid kadusid
kvantruumi nii oma laevaga, kui ka KT Assotsiatsiooni omaga.
Kolmas rünnak, viimane enne kohtumist Wolfiga, toimus
jälle Pluto juures. See kord oli kaubalaeval PT saatelaev
kaasas. Tegemist oli ühe kergemalt relvastatud PT laevaga,
rohkem õppeotstarbelisega, mida teadlikult
võitlusesse ei saadetagi. Samas oli PT laev siiski
soomustatud ja omas ka nõrgemat kaitsevälja.
Vaatamata mõningatele tabamustest saadud vigastustele
avaldati tugevat vastupanu. Piraatide peatähelepanu kulus
võitluse peale PT laevaga, nii ei õnnestunud neil
kaubalaevale praktiliselt mingisugust kahjustust tekitada ning
see lahkus ohutusse kaugusesse. Peale lühikest
võitlust piraadid loobusid, nähes et pikema
tulevahetuse korral pöörab olukord nende kahjuks.
Piraatide laeval õige kaitseväli puudus ja esimesed
vigastused olid juba tekkinud, see laev ei olnud mõeldud
sõjapidamiseks. Neil õnnestus end
manööverdada ühe läheduses olnud
väikese Pluto kaaslase varju ja nad kadusid kvantruumi. Oli
näha, et sel korral nad oma plasmaketast ei kasutanud.
«Paistab, et nende andmete põhjal on raske, kui mitte
võimatu piraatide päritolu kindlaks teha,»
pöördus Heigo ohvitseri poole. «Kas need on ainsad
andmed, mis kaitseteenistusel on, või on teil
näiteks oma arvamus, kust kohast nad pärit
võivad olla?»
«Siin on kirjas kõik, mis meil teada on. Eks nad
tõenäoliselt ole ühelt väikese asustusega
planeedilt, milliseid võib siin täheparves olla
prognoosimatu hulk.»
«Kas teilt, ma pean silmas Trued, Evitat ja Plutot, olete
siin nagu lähimad Liidu planeedid, ei ole mõnda
uurimisreisi ette võetud? No et saada ülevaadet,
millise tähe millisel planeedil keegi elab, või kas
keegi endast ohtu ei kujuta?»
«Minu teada ei ole. Küsimus on selles, et meil ei
jätku veel ressursse oma ümbrusegi õigeks
kaitseks, rääkimata siis uurimislendude
korraldamisest, kus oleks samuti relvastatud laevu vaja. Ei
Planeetide Liit ega Tähtedevaheline Parlament meie
piirkonnale veel sellist tähtsust omistanud ei ole, et
oleks uurimislendude korraldamiseks kulutusi tehtud.»
Heigo jäi vaatama vara nimekirja, mis röövitud
laeval olema oleks pidanud. Talle torkas silma, kui hea saagi
piraadid kaasa olid saanud. Kaubalaeva last oli sisaldanud
mitmesugust vajalikku tehnikat ning sealjuures nullreaktori
komponente. Nullreaktor on Planeetide Liidu eksisteerimise
üks alustalasid. Selle riistapuuga võib praktiliselt
igasugusest ettejuhtuvast, soovitavalt tahkest, ainest peale
mõningat töötlemist valmistada
kütteelemente majadele, elektrijaamadele või
tähelaevadele. Vastavates seadmetes kütteelemendid
muundatakse ehk teise sõnaga annihileeritakse soovitud
energiaks, näiteks elektriks. Arvata võib, et nendel
registreerimata asustustega planeetidel on kamba peale
vähemalt üks nullreaktor olemas ja kindlasti saavad
sellest oma osa ka piraadid, muidu nad ei lendaks. Tekib
küsimus, kas saagina saadud osad lähevad kuskile juba
toimivale nullreaktorile või püüavad piraadid
endile ühe kuhugi kokku monteerida.
See null reaktori idee Heigole meeldis. Kui saaks teada,
millisel registreerimata asustusega planeedil asub lähim
nullreaktor, võib kindlasti varem või hiljem
kohata seal ka piraate. Truel, Evital ja Plutol on nullreaktor
muidugi olemas, vahepeal oli Wolfigi tangitud. Võib
eeldada, et nendelt planeetidelt piraadid kütteelemente
kätte ei saa, kuid kontrollima peaks sedagi, eriti Pluto
puhul.
«Uurimislende ei ole küll tehtud, aga mingeid andmeid
teil, kaitseteenistusel või siis Evital üldse nende
väikeasustuste kohta ikka on?»
«Mõningaid planeete teame selle järgi, millised
on materiaalset abi küsinud. Nimelt kaitseteenistus
selliste juhtumitega tegelebki. Selle tõttu
jõuavad meieni ka andmed, millistega otseselt meie poole
ei pöördutud. Enamik juhtudel taanduvad need
kõik abipalveteks. »
«Millist abi siis ka küsitakse?»
«Noh, teinekord võib juhtuda, et ei õnnestu
taime või loomakasvatus, mis võib tuleneda ka
planeedi looduse tujudest. Need on eriti võõraste
planeetide puhul ettearvamatud. Abi vajatakse siis, kui
lõppevad ka tagavarad. Teinekord on parandamatud rikked
masinatel, ilma milleta hakkama ei saada, või siis napib
kütteelemente. Seda kõike muidugi juhul, kui neil on
sõidukorras laev, millega nad abi järgi tulevad. On
olnud ka selliseid mahukamaid abipalveid, millised meie jaoks
oleksid liiga kulukad. Need anname Planeetide Liidule edasi,
siis otsustavad nemad, kas abi on ikka vajalik ja millises
mahus. Aga enamasti peavad nad tehnilise abi eest mingil viisil
ikkagi tasuma.»
«Kas te oskate öelda, millisel planeedil võib
endal olla nullreaktor?»
«Ei ole aimu, kas arvate, et on üldse?»
«Ma lihtsalt oletan. Kas oleks võimalik neid teil
olevaid andmeid kuidagi kaasa saada, mul ei ole siin suurt kauem
aega viibida.»
«Jah, me salvestame need teile ühele infokaardile.»
«Ja veel, mis te arvate, kas Pluto või True
kaitseteenistusel võib olla andmeid milliseid teil ei
ole?»
«Salvestatud info peaks olema meil praktiliselt sama. Neid me
perioodiliselt saadame üksteisele, et andmeid
ühtlustada. Plutoga käib see laevadele kaasa antavate
infokaartidega, True puhul saab lihtsamalt läbi: kvantside
kaudu. Viimane andmevahetus toimus kolm päeva tagasi, siis
tegelikult midagi uut ei olnud ja vaevalt nende päevade
jooksul midagi juurde on tulnud. Ma muidugi ei tea, milliseid
teadmisi on inimeste mäludes.»
Saanud soovitud infokaardi kätte, väljus Heigo
kaitseteenistuse hoonest ja suundus gravihõljuki poole.
Hõljuki katusel soojendasid ennast päikese käes
kaks sisaliku moodi olevust. Need hüppasid õhku,
laiali aetud jalgade vahel oli neil mingi lennunahk, ja
tüürisid lähedal olevate puude vahele. Kaitse
teenistuse hoone oli linna pargi juures, nii võis seda
puudesalu nimetada.
Tagasi teel süstiku juurde põikas Heigo läbi
ka Evita elanikeregistri juurest, kuhu Matti enne maha oli
jätnud. Nii kui hõljuk maja ette seisma jäi,
tuli Matti ka kohe hoonest välja ja istus sisse. Heigo
vaatas talle küsivalt otsa.
«Ei midagi. Need tibid ei lasknud mind kohe andmebaasi
ligigi, nagu arvata võis. Ega mul muud üle
jäänud, kõigepealt kiitsin Evitat, siis
ütlesin kui ilusad tüdrukud nad on. Lõpuks
rääkisin ka, kui tähtis operatsioon meil on, siis
sulasid nad üles. Ma vaatasin elanike registri mitu korda
läbi, sellist nime siin küll ei ole.» Matti laiutas
käsi. Heigo mõtles seepeale hetkeks ja
küsis:
«Oled sa kindel, et siin mälupangas oli kogu planeedi
elanikkond.»
«Kontrollisin, peaks olema küll. Mitte ainult. Ma sain
nende tibide abil ühendust ka reisikeskusega, kus
registreeritakse ka ajutiselt planeedil viibijad. Kui ta siia
illegaalselt ei ole tulnud, siis ei tohiks teda küll siin
olla, ega ole ka peatunud.»
«Siis otsime teda Plutolt.»
Nad rääkisid töölt lahkunud
infotehnoloogist, Jainist. Peter oli Infotehnoloogia Keskuse
andmepangast saanud järgmist infot. Jain Laaben
töötas Infotehnoloogia Keskuses nr 16, planeedil
Madeira, kaheksa standardaastat. Töölt lahkus natuke
rohkem kui poolteist aastat tagasi, teadmata põhjusel,
tööalaseid probleeme teada ei ole. Tegeles
mitmesugustele seadmetele juhtivate osade juurde
projekteerimisega, andes neile oskuse oma ülesannetega ilma
inimese juhtimiseta toime tulla. Teiste sõnadega
öeldes robotite tarkvara ja selle rakendamine, vajaduse
korral ka kaugjuhtimine. Samas tähtedevahelise kvantsidega
otseselt ei tegelenud.
***
Heigo vaatas süstiku navigaatori ekraani.
«See koht pidi kusagil siin olema. Need koordinaadid, mis nad
meile andsid, ei ole vist päris õiged.»
«Sa vaata aknast välja, tahad öelda et siin on
inimestel võimalik elada?» ütles Georg, osutades
süstiku kabiini aknast nähtavale maastikule. Nad
lendasid umbes viiekümne meetri kõrgusel Pluto
pinnast, õigemini puude latvadest. Planeedi pinda kattis
mets, läbi mille ei olnud all pool midagi näha, seda
eriti sellise ilmaga, nagu parajasti oli. Taevas oli paksult
pilves, oli hämar ja sadas tihedat vihma. Iga
kümmekonna sekundi tagant lõi välku, mille
nooled hargnesid all laialt paljuharuliseks.
Jain Laabeni nimi oli Pluto elanike hingekirjas täiesti
olemas. Ainuke viga oli see, et ta ei elanud mitte üheski
asulas. Tema võimaliku asukohta, ja sedagi tänu
mitte ametlikele andmetele, iseloomustati, kui keset metsikut
dzunglit. Seal dzunglis oli üks piirkond mitte eriti
kõrgete mäeahelike vahel, mida nimetati Jambo oruks.
Kui seda Jambo orgu mainiti, jäi Heigole mulje, et sellel
on mingi salapärasuse oreool juures. Ta ei hakanud seda
täpsemalt uurima, eks see selgu siis kohapeal. Kõige
olulisem oli momendil üles leida Jain. Jambo orus mainiti
elavat veel ka mingeid inimesi, kelle päritolu ei teata.
Igatahes teatakse neid seal niikaua, kui Plutol on üldse
inimasustus olnud, umbes sadaviiskümmend standardaastat.
Kuna nad seal ürgmetsas omaette elavad, ei teadnud keegi,
kas neil nimesigi on, planeedi elanike registris neid kirjas ei
olnud.
«Sellise ilmaga ei maksa tõesti otsida,» tõdes
Heigo. «Vaatame parem, kuhu saaks süstiku maandada. Homme
on ka päev.»
Georg osutas silmapiiri poole: «Peaksime mägede juurde
minema, võib olla leiab seal mõne lageda
platsi.»
Ahelikus, millest nad juba üle olid lennanud, oli
mõni selline olnud. Nad hakkasid mäeahelikule
liginema, maapind ja mets nende all tõusid ja nad
juhtisid süstiku kõrgemale.
«Nägite, seal,» ütles Seba, kabiini aknast
välja osutades.
«Mida sa nägid?»
«Näete, sel vasakul, mäe jalamil, kus puud on
hõredamalt. Kui välku lõi, nägin
sähvatuse valgel seal midagi hoonete moodi. Vist nendest
samadest puudest tehtud, kuidagi ümarad.»
«Hüva, Georg, otsi üks plats üles. Kui homme
ei saja, läheme vaatame lähemalt, praegu võiks
puhata.»
Siia dzunglisse Jaini otsima tulid nad kuuekesi. Heigo ja
Georg vaheldumisi juhtisid süstikut. Kaasas oli veel
infotehnoloog Tom, et dzungli elanikega kergemini ühist
keelt leida. Veel olid Seba, Rob ja Tim, kes olid rohkem
planeetidel tegutsema spetsialiseerunud, nii öelda
planeedirühmast.
Sadas üle poole öö, peale pimenemist küll
enam välku ei löönud ega müristanud.
Hommikul kui päike, CKR 101, tõusis, maapind ja mets
aurasid. Nad ootasid keskpäevani, kui oli kuivemaks
läinud. Tim ajas gravihõljuki süstikust
välja, «Mina olen valmis, kes veel kaasa tuleb?»
«Rob, sa jää Georgile seltsiks, meil võib
aega minna, mine tea, mis teil siin vahepeal juhtuda
võib,» ütles Heigo metsale osutades. «Võib
olla ründavad mingid suured elukad.»
«Vaadake et te ise ellu jääte. Kui väga
tuliseks andmiseks läheb, võtke minuga
ühendust, lendan kohe appi. Tahaks huviga pardakahurit
proovida,» aasis Georg vastu, tonksatades jalaga vastu
süstikut. Tal oli üldiselt õigus, süstikul
olid hädaolukordade jaoks relvad olemas. Kui
hõljukiga välja läinud mehed, kel on ainult
käsirelvad kasutada, hätta jäävad,
võivad nad süstiku abiga arvestada. Kui see just
liiga hilja kohale ei jõua.
«See plats, mida Seba nägi, jääb
läände,» ütles Heigo hõljukisse istudes.
«Nii umbes kümme kilomeetrit, hoiame silmad lahti.»
Nad lendasid puude latvadest natuke kõrgemal, hoidudes
mäeaheliku jalami lähedusse. Puud katsid mägesid
peaaegu tipuni välja. Siin seal oli ka väikeseid
kiviseid lagendikke, mida kattis madal rohi. Puude vahel
lendasid mõned lindude sarnased olendid, ühel
lagendikul oli näha paar looma, kes paistsid rohu
söömisega tegelema. Varsti nägid nad ühel
hõredama metsaga tasandikul, enne mäe jalami
järsemat tõusu, puude vahel ehitisi. Nad jätsid
hõljuki puude kohale seisma ja vaatasid eemalt, kasutades
ka binokleid. Need hooned olid tõesti puitehitised,
sammaste peal, põrand maapinnast umbes kahe meetri
kõrgusel. Majad olid pealtvaates ümarad, ilma
nurkadeta. Ümarad olid ka katused, kupli moodi, kaetud
pikkade puulehtedega. Seinad olid püstistest teivastest,
mingite vitstega läbi põimitud. Hoonete vahel oli
näha ka inimesi, tume pruuni nahaga, napilt riietatud.
«Need on siin päris looduselapsed, nagu mingid
primaadid. Meie esivanemad elasid vist ka niimoodi,» ütles
Seba. Heigo muigas, «Tom, sa saad siin oma keeleoskust
katsetada, mida sa tulnukate peal oled proovinud. See peaks ju
kõigile mõistusega inimestele sobima.»
Tom vaatas teraselt binokliga ja ütles, «Kas nad nii
väga looduselapsed ongi. Riietuse poolest nad küll
nendest Plutolastest eriti ei erine, keda juba nägime.
Päris korralikud riided, mitte mingid loomanahad või
puulehed.»
«Paistab, et nad ei ole meid veel näinud,» ütles
Heigo. «Ma lendan aeglaselt ligemale, et neid mitte
ehmatada.»
Nad laskusid hõljukiga puude vahele ja liikusid
vaikselt majade suunas. Neid maju oli seal puude vahel
mitukümmend. Majade ala ümbritses aiana väga tihe
okkaline põõsastik, mis paistis olema
paljakäsi läbimatu. Neid märgati alles siis, kui
nad üle põõsasaia jõudsid.
«Näete, nad ei karda üldse,» ütles Seba
imestunult, kui nad maandusid. Kümmekond inimest, kes
hoonete vahel näha oli, ei teinud neist üldse
välja, mõni vaatas vaid korraks üle õla
ja jätkas oma tegevust. Mõned lapsed siiski
näitasid mõningast uudishimu.
«Imelik, siin käiks nagu iga päev külalisi
kohal, kedagi ei huvita,» imestas Heigo.
«Ootame,» ütles Tom. «Peab kannatama, küll keegi
lõpuks kohale tuleb. Ärme ise peale tüki. Siin
masina ümber võime muidugi selga sirutada, aga
kaugemale ei maksa vast minna.»
Lõpuks väljus ühest majast redelit
mööda alla ronides üks mees ja tuli nende poole.
Lühikesed püksid jalas, võrksärk seljas,
ainult et paljajalu. Juuksed olid kräsus, habet ega vuntse
ei olnud, need tundusid hiljuti aetud olevat. Ta ütles
neile midagi, millest ükski meeskonna liige sõnagi
aru ei saanud.
«Tere. Me otsime Jain Laabenit. Jain Laaben, kas te teate
sellist meest?» Küsis Tom. Ta tegi seda kõigepealt
Liidu universaal keeles ja proovis veel mõnda, mida
oskas, kuid ei olnud näha, et võõras temast
aru oleks saanud. Keel, mida kohalik rääkis, oli
omapärane, laulev, millest ei Tom ega teised midagi ei
taibanud. Ainuke asi, mida nad tähele panid, et mees kordas
tihti sõna jambo ja jäi neile lõpuks
küsivalt otsa vaatama. Heigo täheldas, «Jambo, Jambo
org, panite tähele? Siin peab mingi seos olema. Ainuke
sõna tema jutus, millest aru võib saada.»
«Jaini nimele ei reageerinud ta kuidagi. Peaks igaks juhuks
ka teisi küsitleda proovima,» arvas Tom.
«Oota Tom,» Heigole paistis midagi meenuvat. «Kui te selle
Jaini kohta andmepangast infot tõmbasite, olid seal ju
mõned pildid ka. On sul mõni kaasas?»
Tom koukis rinnataskust ühe pildi välja ja
näitas seda mehele. Mees vaatas seda natuke aega ja
naeratas.
«Tundis vist ära.»
Mees noogutas peaga ja näitas käega mägede
suunas. Tom vaatas mehele küsiva näoga otsa,
näitas näpuga pildile ja siis samas suunas, kuhu mees
oli näidanud. Mees noogutas ja näitas uuesti samas
suunas, seda veidike täpsemalt ja rääkis samal
ajal midagi omas keeles.
«Panite tähele,» ütles Seba. «Ta näitas selle
oru suunas kahe mäekuru vahel.»
«Siit midagi targemat küll rohkem ei saa, läheme
vaatame siis seda orgu,» arvas Heigo. Nad hakkasid
hõljukisse tagasi minema, kui kuulsid, kuidas mees nende
selja taga pahase häälega midagi rääkis.
«No muidugi,» ütles Tom. «Ta tahab tasu saada, on meil
talle midagi anda?»
«Riideid küll ei tahaks seljast ära võtta.
Relva ometi nüüd küll ei anna.» Heigo vaatas
hõljuki sisse. «Mida meil siin on, peaaegu midagi. Ei tea
mis talle huvi võiks pakkuda. Olgu, neid peaks meil
jätkuma. Vaatame, mis ta sellega teha oskab,» ütles ta
ja ulatas mehele binokli. Mees võttis naeratades binokli
vastu ja tõstis selle silmadele, vaadates mägede
poole.
«Täitsa nagu tsiviliseeritud inimene, vean kihla, ta ei
hoia binoklit esimest korda käes,» ütles Seba.
Kui nad ära lendasid, nägid nad tagasi vaadates,
kuidas mõned lapsed ümber mehe binoklit uudistasid.
Mõni vaatas ka neile järgi.
Selles suunas, kuhu kohalik näidanud oli, läks
puudevahel ka üks väike kitsas rada. Jõudnud
kahe kuru vahelt kitsamast kohast läbi, paistis varsti
üks puudeta lagendik, mille keskel oli maja. See maja
postide otsas ei olnud. See oli üpris tavalise
välimusega tume kivimaja, kivist viilkatusega. Maja
kõrval katusealuse all oli ka üks
gravihõljuk. Nad maandusid veidike enne aeda, mis
ümbritses maja platsi. Aed oli puulaudadest tehtud, tumedat
värvi nagu majagi ning umbes meetri kõrgune. Heigo
tahtis läbi värava hakata minema, kui
hüüatas äkki ja hüppas tagasi.
«Kurat, ma sain kõrvetada!» Ta vaatas punetavat vorpi
oma käel. «Sel mehel on elektrooniline valve, see oli
laser.» Ta vaatas maja poole ja hõikas, «Ahoi, on siin
kedagi?» Vaikus. Seba oli leidnud ühe puutoika ja proovis
seda siin-seal üle aia torgata. Igal pool hakkasid teivast
puurima laserite kiired. Iga järgmise korraga kaasnes
laserikiirtega üha tugevnev möirge moodi heli.
Lõpuks läks maja uks lahti ja trepile ilmus
mees.
«Tere, ma magasin, mida te soovite?» Mees oli kergelt riides
ja eemalt vaadates enam vähem sama nägu, mis pildil.
Heigo vastas, «Tere, teie olete Jain Laaben, eks ole?»
«Olen küll, millega võisin ma teie huvi
äratada? Mina teid igatahes ei tunne.»
Heigo jätkas, «Meie oleme Liidust ja tahame Plutole
tähtedevahelise kvantside jaama üles panna. Kuulsime,
et te olete siin planeedil ainus kvalifitseeritud infotehnoloog,
kes võiks kohalikke kvantsides aidata. Kas saaks teiega
lähemalt rääkida?»
«Oodake ma lülitan kaitse värava juurest
välja.» Ta läks korra majja sisse ja tuli hetke
pärast uuesti välja ja istus aias oleva laua juurde
toolile. Heigo ja teised läksid ka laua juurde.
«Võtke istet, näete toole peaks jätkuma, mul
käivad siin tihti kohalikud külas.» Ta ootas, kuni
teised istet olid võtnud ja võttis siis elegantse
liigutusega põuest laserpüstoli välja.
«Vabandage, ettevaatlik peab olema. Mida te õieti
tahate? Kui te minu nime teate, teate kindlasti ka seda, et ma
ei olnud kvantside spetsialist. Pealegi ei ole ma oma kaks
aastat enam oma erialal tegutsenud.»
Heigo ütles rahuliku häälega, «Sa võid
oma relva rahulikult ära panna, meil on igaühel laseri
ekraan taskus, pealegi oleme samuti relvastatud.»
Jain naeratas, «Te blufite.»
Heigo võttis kiire liigutusega taskust oma
laserpüstoli ja suunas Jainile. Jain tulistas. Laseri kiir
peatus enne Heigot, sädeledes nagu
säraküünal. Selle peale võtsid ka teised
püstolid välja ja suunasid Jainile.
«Näed, ei ole mõtet,» ütles Heigo
rahulikult. «Me teame, et te teete koostööd
piraatidega. Muretsete neile kvantarvutiside tehnikat ja
koostate neile viirusprogramme.»
«Kuulge, ma ei tea millest te räägite.» Jain oli
näost kahvatu.
«Sul on parem kohe üles tunnistada, või me
töötleme sind natuke. Kui sa siis ka ei
räägi, viime su linna. Seal tegutsevad sinuga juba oma
ala spetsialistid.»
Seba ja Tim tõusid vähehaaval püsti ja
hakkasid Jaini poole liikuma. Jain viskas laserpüstoli
maha. «Kuulge, oodake, ma räägin teile kõik,
mida ma tean,» ütles ta väriseva
häälega.
«Las ta räägib,» ütles Heigo meestele.
Jain rahunes natuke ja hakkas rääkima.
«Ilma aegu ma seal Truel üldse kelkisin, et ma
infotehnoloog olin. Kui ma Plutole tulin, ei rääkinud
ma seda enam kellelegi. Seda võisid ainult ametnikud minu
isikukaardilt teada saada, kas nemad siis rääkisid
välja? See on Liidu kodaniku privaatsuse rikkumine! Mina ei
ole ühtegi piraati näinud ega ühegi piraadiga
rääkinud. Ma ei ole teinud ühtegi
viirusprogrammi, ei oskagi.»
Seba ja Tim tegid veel paar sammu tema suunas, Jain omakorda
taganes mõned sammud.
«Te peate mind uskuma! Ma ütlesin, et kvantside ei olnud
minu eriala! Ma elan siin metsas juba peaaegu aasta. Ainukesed
inimesed, kellega suhtlen, on need Jambo inimesed, kellel ei ole
mingit tehnikat, rääkimata, et nad kedagi
rööviksid. Jah, neil käivad ka külalised,
nendega ma suhelnud ei ole.»
«Mida sa Plutol tegid, enne kui siia metsa tulid. Selle
kõige jaoks,» Heigo osutas majale ja selle
ümbrusele, «on ikka üksjagu raha vaja.»
«Ma töötasin infotehnoloogina üpris edukalt ja
sain ka hästi tasustatud, ma võtsin raha kaasa.
Alles olev on siia maani Plutol pangas ja seda jätkub mulle
veel tükiks ajaks. Kui ma Plutole tulin, lihtsalt tutvusin
planeediga ja kuulnud, et siin selline koht on, tulin ja
vaatasin. Hakkas meeldima. Ostsin ehitusmaterjali, rentisin
süstiku, et see siia kohale vedada. Robotid tellisin ka,
kes maja püsti panid.
Ma kordan, ma ei ole Plutol kellelegi rääkinud, et
ma infotehnoloog olin ja keegi ei ole minu poole selles asjus
pöördunud.»
«Tule istu laua juurde tagasi, ma usun sind,» ütles
Heigo. Ka Seba ja Tim istusid toolidele tagasi. Vahepeal oli ilm
pilve läinud ning hakkas sadama. Jain vaatas kulmu
kortsutades meeste poole, «Paistab, et te tahate veel
rääkida, läheme majja.»
Kui nad majja sisenesid, oli näha, et maja on tugevate
ustega, naljalt sisse ei murra. Toas, kuhu nad sisenesid, olid
korvtoolid, diivan, laud ja üks kapp.
«Nagu näete, minu nõudmised on väikesed, mul
ei ole isegi muu maailmaga sidet võimalik pidada.
Õigemini ühepoolne, on vaid raadio, mida ise kuulata
saan. Mis teid veel huvitab? Võib olla ma teaksin rohkem
rääkida, kui ütleksite, miks just minu üles
otsisite või mis üldse toimub.»
Heigo pani käed lauale ja ütles peale väikest
mõtlemist: «Nagu ma juba ütlesin, on probleeme
piraatidega, kellel on tehnilist taipu, seda just kvantside
alal. Me lihtsalt saime, jah, Truel olles teist teada. Me tegime
siit omad järeldused, uus infotehnoloog siin piirkonnas ja
piraadid saavad äkki targaks. Tegelikult piraate me
otsimegi, oli vaja lihtsalt kusagilt kinni hakata.»
Jain viipas hooletult käega ja ohkas.
«Aga miks sa oma ametist loobusid, kui sa nii edukas olid, ja
siia kaugele tulid?»
«Lihtsalt tüütas ära. Mul oli ka suhe ühe
naisega, see juhtus ka karile jooksma. Kuna mul raha oli,
mõtlesin, et võtan aja maha, tahtsin eksootikat
näha. Siis kuulsin, et on selline väheasustatud
piirkond olemas ja nii ma siia sattusingi. Ma olen
mõelnud, et elan siin mõned aastad ja siis vaatan,
kas lähen tööle tagasi või lähen
edasi mõnele sellisele planeedile, mis ei ole veel
Liidus.»
«Sulle kohe väga meeldib selline eksootika, keset
dzunglit, eemal tsiviliseeritud inimestest?»
«Ma ei ütlekski nii väga, et eemal tsiviliseeritud
inimestest. Need dzungliinimesed on tegelikult küllaltki
targad, neile lihtsalt meeldib niimoodi elada. Ma olen peaaegu
nende keelegi ära õppinud. Nad käivad vahel mul
külas ja mina neil.»
«Oskad sa nendest siis veel midagi huvitavat
rääkida?» küsis Tom.
«Nad on küllaltki palju oma päritolust
rääkinud. Nii palju kui ma aru sain, on nende keel
pärit väga kaugest ajast. Tundub, et isegi meie
esivanemate planeedilt, Maalt. Nende esivanemad olid enne
tehnilise tsivilisatsiooni tekkimist sõitnud meredel
väikeste puupaatidega tuhandeid kilomeetreid, et leida uusi
saari. Selline on nende vana legend. Paarsada aastat tagasi oli
osadel neist tekkinud järjekordne tung endale uut saart
leida. Niimoodi nad läksidki mõne suurema
tähelaevaga kaasa, mis lendasid uusi planeete avastama.
Üks tähelaev oli just Pluto juurde jäänud,
need pruunid rändurid maandusid just siin mägedes.
Neile hakkas siin nii meeldima, et keeldusid tähelaevale
tagasi minemast. Ja nii nad siin elavad. Algul püüdsid
nad ka mõningaid kaasavõetud toidutaimi ja loomi
kasvatada, kuid peatselt loobusid. Taimed ei pidanud lihtsalt
konkurentsile vastu, nagu loomadki. Ainult kassid on neil ellu
jäänud. Nad elavad kohalikest taimedest, nende
viljadest ja küttimisest. Need kõik kõlbavad
süüa ja on toitvad, kas ei ole imeline! Siin elatakse
nagu paradiisis.»
«Miks siis inimesed siia ei torma, nagu sina tulid?»
«Näete, teised eelistavad tsiviliseeritud
ühiskonda. Peale selle hoiab eemal inimesi see sage
äike, millega tegelikult harjub väga ruttu. Pealegi on
sellel piirkonnal selline kultus, et ta peabki selline puutumatu
olema. Need pruunid inimesed on siin justkui osake loodusest.
Eks mul oli üksjagu jagelemist siia elama asumisega,
keelitati küll, kuid ma jäin endale kindlaks.»
«Sellel piirkonnal on omapärane nimi, Jambo org,.
Üks kohalik mees, kes meiega omas keeles rääkis,
ütles mitu korda jambo, jambo. See oli ainuke sõna
mis meelde jäi. Kas see tähendab ka midagi?»
Jain mõtles hetke, läks siis kõrval ruumi
ja tuli tagasi, käes üks vili. Peaaegu inimese pea
suurune, kaetud kollaste lehekestega.
«Näete, see ongi jambo. See on siin avalik saladus,
millest keegi ei räägi, aga kõik teavad. Ainult
siin, Jambo orus kasvab üks puuliik mille need viljad,
jambod, on. Jambode üks küpsemisperiood on läbi
ja varsti peaks kätte jõudma järgmine periood.
See siin on üks järgmise perioodi varajane esindaja,
see ei ole veel päris küps ka.»
Heigo võttis jambo kätte, kompis sõrmedega
natuke ja andis teistele edasi.
«Aga mida neis erilist on, millest see avalik saladus?»
«Kui seda süüa, mõjub see mõistusele,
kellele rohkem, kellele vähem. Inimesel on siis väga
õnnis tunne, on joovastuses.»
«See on siis nagu narkootikum?» küsis Tom.
«Peaaegu, kuigi päris sõltuvust just ei teki, kui
väga ohtralt ei tarvita. Nagu ma aru sain, käisite
nende inimeste külas. Panite tähele nende riietust?
See on nimelt vahetuskaup. Ainult nemad oskavad neid vilju
üles leida ja puu otsast alla tuua. Siin käiakse neilt
neid vilju nii öelda ostmas. Ainult et rahast nad
keelduvad. Nad teavad küll mis raha on ja mida selle eest
saab, kuid nende põhimõtetesse see ei sobi. Nende
ainus raha on jambod. Neid vahetatakse riiete, nugade ja veel
mõningate asjade vastu, mida neil vaja võib
minna.»
«Meie andsime neile binokli, mees oskas isegi seda kasutada.
Kas nad ise ka neid jambosid söövad?»
«Arusaadavalt, see on üks oluline asi, mis neid siin
kinni hoiab.»
«Oskad sa öelda,» tundis Heigo huvi, «miks nende majad
niimoodi kõrgel on, kas siin uputab?»
«Uputuse kohta ei oska ma midagi öelda, seni uputanud ei
ole. Siin metsas, dzunglis, elab ka kiskjaid, ja muidu suuri
loomi. Selle pärast mul ka see lasershow koos hirmutavate
helidega.» Ta vaatas Heigo kätt, «Nagu ma näen, oled
sa kõrvetada saanud. Kuid teil on ju need, mis need
olidki...»
«Laseri ekraanid,» ütles Heigo. «See ei olnud mul
lihtsalt sisse lülitatud. Ei osanud sellist
äkkrünnakut oodata.»
«Kas need laserid lindusid ka maha niidavad?» küsis
Seba.
«Oh ei, see on mul nii reguleeritud, et laserid
käivituvad vaid suuremate loomade puhul.»
Väljas sadas endiselt, natuke vaiksemalt, kui eelmisel
õhtul, äikese ajal. Aknaklaasidel veeresid allapoole
mõned piisad, mis tuul sinna oli puhunud. Läbi
vaikuse oli kuulda tasast puude kohinat. Aegajalt kostusid ka
mõned viiksatused ja viled, mis võisid kuuluda
lindudele või mingitele selletaolistele. Keegi ei
viitsinud enam rääkida, kõik kuulasid
väljast kostuvat vihmasabinat ja viiksatusi.
Heigo jäi mõttesse. Ei olnud mingit
põhjust Jaini juttu mitte uskuda. Nad olid ka pealinnas
tema senist tegevust Plutol uurinud. Ei olnud mingeid viiteid,
et tal oleks mingeid kahtlaseid tuttavaid olnud. Niigi ei teatud
piraatidest mitte midagi. Mida nüüd edasi teha?
Peale umbes veerandtunnist vaikust katkestas selle Heigo.
«See oli umbes kakssada aastat tagasi, kui need pruunid
inimesed siia tulid?»
Jain noogutas.
«Tähendab see tähelaev ise lendas edasi. Kas nad
seda ei rääkinud, on neil mingit ettekujutust,
kuhu?»
«Kui ma õieti aru sain, oli tähelaev aasta
või mõne pärast korra tagasi tulnud. Oldi
uuesti küsitud, kas nad tahavad ikka Plutole
jääda.»
«See oli ikkagi paarsada aastat tagasi, nii vanu asju
teatakse vaid mingite legendidena. Sealt tähelaevalt
võidi ju öelda, kuhu nemad läksid või
lähevad, nii kui nii on see ammu ununenud. Kas nad
kirjutada või lugeda oskavad?» küsis Tom.
«Ei ole näinud, et nad midagi kirjutaks. Kuid ma olen
näinud neil mõningaid väga vanu raamatuid. Ma
ei ole küsinud, kas nad neid lugeda ka oskavad.»
«Aga sa võiksid uurida, äkki tuleb kuskilt midagi
välja?» pakkus Heigo.
«Ma võin ju proovida.»
Heigo tõusis püsti, «Läheme siis kohe, mida
siin enam oodata.»
«Võtame selle ka kaasa, kui...» ütles Seba,
patsutas jambot ja vaatas Jaini poole.
«Eks võtke.»
Heigo kehitas selle peale vaid õlgu. Majast
väljunud, läksid mehed vihma käes mööda
rada hõljuki poole. Läbi värava läks
viimasena Jain. Ta võttis taskust puldi ja lülitas
valve uuesti sisse. Laserid tegid väikese
tunnussähvatuse.
Külas ootasid mehed hõljukis ligemale tund aega,
enne kui Jain majast välja tuli. Ta oli läinud samasse
majja, millest oli väljunud ka mees, kes nende käest
binokli sai. Selgus, et see oli külavanem.
Jain hoidis käes mingit väikest asja.
«Nad on seda imekombel need kakssada aastat alles hoidnud.
Need tähelaeva pealt jätsid selle siia, kui teist
korda käisid. Muidugi ei ole neil aimugi, kas selles mingit
infot on või mitte.»
Heigo võttis asja enda kätte, see oli vana
infokaart.
«Paarsada aastat vana? Ma võtan selle laevale kaasa.
Kas nad seda tagasi ka tahavad?»
«Ei. Võite ära lennata. Ma jään
siia.»
***
Wolfi juhtimisruumis jälgisid mehed huviga ekraanil
vähehaaval suurenevat planeedi kujutist.
«Ühtegi tähelaeva ei ole. Ümber planeedi
tiirlevad mõned satelliidid,» ütles Toomas
ruumiskanneri ekraani tagant.
«Peaks nagu tsiviliseeritud planeet olema, imelik miks nad
meiega ei räägi,» arvas Heigo. Wolfi saadetud
kutsungitele, Wolf -- Planeetide Liit, planeedilt ei
vastatud.
«Võib olla oleme veel liiga kaugel? Mingi roll
võib ka sellel olla, et oleme nende öö poole
kohal, kuigi korralikul planeedil ei tohiks see rolli tohiks
mängida,» leidis Georg.
«Korralik? Natuke palju oleks seda oodata, siin perifeerias,»
Heigo vaatas Toomase poole: «Mida skanner planeedi kohta
ütleb?»
Peale mõningat pausi, kuni oli jõudnud
skanneriga planeeti kompida, Toomas vastas,
«Ega siin pole imestada midagi, et vaikivad. All on enamus
vesi, ookean, ja mõned väikesed saared.»
Planeet, millele nad lähenesid, oli tähe CKL 17
esimene ja ainus sobivas kauguses planeet, millel võis
elu olla. Plutolt, kust nad tulid, oli sinna umbes viisteist
valgusaastat. Selle planeedi koordinaadid leidsid nad jumbo-
inimestelt saadud infokaardilt. See oli ka ainus info, mis
sellelt kaardilt kätte saada õnnestus. Kui seal
üldse midagi rohkem oli olnud, oli aeg selle kustutanud.
Kuna operatsiooni jätkamiseks ühtegi teist tugipunkti
ei olnud, otsustas Heigo peale ühist nõupidamist
meeskonnaga see planeet üle vaadata.
Nad olid jõudnud umbes tuhande kilomeetri
kõrgusele planeedist ja jäid orbiidile.
Jõudnud öö poolelt valguse kätte, oli
alguses samuti ookean. Päevapoolse külje teises pooles
oli juba näha manner. Eristada võis mäestikke,
tasandikke, suuremaid jõgesid. Osa mandrist, nagu
ookeangi, oli muidugi pilvede all. Wolfi andurid peilisid
välja mõned raadiosaated, mida planeedi raadiojaamad
edastasid.
Meestel võttis natuke aega, kuni nad tundsid ära
keele, mida Planeetide Liidus paiguti kasutatakse, kuid
üldkasutatav see ei ole.
«Need on Germaanlased, eks ole? Oskab meist keegi? Tom
Jones?» Heigo vaatas ruumis ringi. Tomi leidmata võttis
ta ühendust tema kambrisse. Tulnud kohale, ta natuke aega
kuulas ning ütles,
«Jah, seda keelt ma põhimõtteliselt oskan.
Päris kõigest praegu muidugi aru ei saa, nad
kasutavad ka mingeid kohalikke termineid.»
«Väga hea, ole igaks juhuks valmis. Meil võib
sind tõlgina vaja minna, seal all.»
Nad olid jõudnud ligemale poole mandri kohale, kui
Toomas hüüatas, «Ahaa, vastasid lõpuks!»
Kostus hääl, millest nad täiesti aru said, see
rääkis Liidu universaalis.
«Siin planeet Niber, pealinn Fibo, tere tulemast.»
Heigo võttis mikrofoni ja vastas: «Me oleme
täheparves uurimisreisil. Soovime tutvuda teie planeediga.
Me palume maandumisluba.»
Selle loa nad ka said, koos täpsete koordinaatidega, kus
maanduda. Wolfi jätsid nad pealinna kohale paiksele
orbiidile, ning maale minejad läksid süstikusse.
Heigoga läksid kaasa veel Matti, Tom kui keele oskaja ja
planeedi rühmast Seba, Rob ja Tim.
Maandumiseks juhatatud plats asus linna servas. Linn oli
ühest küljest piiratud mägedega, vastas
küljel oli suur tasandik, kaetud madala taimestikuga. Heigo
väljus meestega süstikust ja vaatas kogenud
päästeteenistuslase pilguga ringi.
«Meie ei ole küll esimesed, kes siin maanduvad,»
konstateeris ta, «See on täiesti tavaline süstikute
parkla.» Plats oli kaetud sileda kivisillutisega. Nende
maandumist oli ka hõlbustanud raadiomajakas, mis tundus
olevat spetsiaalselt selle jaoks kohandatud. Seba osutas
käega platsi servas olevatele hoonetele, «Need on kangesti
ladude moodi, siin käiksid nagu kaubasüstikud.»
Linna pool servas oli näha uudishimulikke inimesi ning
mööda teed lähenes ratastel sõiduk.
«Vaatame, mis keeles nende meestega rääkima peab,»
ütles Matti.
Nende juures peatunud sõidukist väljus kaks
noormeest, Heigo märkas, et neil ei olnud relvi. Nii temal,
kui meeskonna kaaslastel oli igaks juhuks ühes
põuetaskus laserpüstol, teises laseri ekraan. Ta
mõtles hetkeks, kas ühepoolse relvastatusega
kohalikke ei solva, kuid leidis et ettevaatlikkus on siiski
õigem. Niberi mehed olid rohekas rõivastuses, mis
paistis mundri moodi olevat. Nende tervitus oli Liidu
universaalis, samasuguse aktsendiga, kui nad Wolfi pardal
raadiost olid kuulnud. Selgus, et nad on linna korravalve
seersandid. Kui Heigo oli ennast ja kaaslasi tutvustanud,
küsis pikem seersant:
«Nagu raadio teel selgus, soovite te tutvuda meie planeediga.
Teie külastus on meile küll veidike ootamatu, kuid me
teeme oma parima, et teie reisi eesmärk saaks rahuldatud.
Millest te sooviksite alustada? Kas soovite tutvuda planeedi
loodusega, tutvustame teile meie pealinna Fibot, või
huvitab teid miski muu?»
«Me soovime kõigepealt kohtuda inimestega, kellega
saaks rääkida teie asustusest, eluolust siin
planeedil. Meie ekspeditsiooni eesmärgiks on tutvuda siin
täheparves olevate väike asustustega. Me koostame
nendest ülevaadet ja ühtlasi jälgime, kas kuskil
erakorralist abi ei vajata. Kui oleme teie esindajatega
rääkinud, võib mõne ekskursiooni ka
teha.»
Seersant naeratas, «Sellisel juhul peaksite kohtuma meie
vanematekoguga.»
Mehed istusid sõidukisse, see oli kaheksa kohaline,
nii et kohti jäi veel ülegi. Matti ja Tim jäid
süstikusse. Nende hoole alla jäi side pidamine Wolfi
ja linna läinud meeste vahel. Nii Heigol, kui teistel
meestel oli kaasas ka väikesed käsijaamad, millega sai
pidada sidet süstikuga või hoonetest väljas ka
otse Wolfiga.
Sõiduk sõitis vaikselt,
tõenäoliselt elektrimootoriga. Mehed vaatasid
ümber ringi. Linn koosnes madalatest, ühe kuni kahe
korruselistest majadest, mis paiknesid kuidagi hõredalt.
Suur osa nendest oli ehitatud kollastest kividest, mõned
olid rohekad, mõned pruunid. Majade nurgad olid
ümarad ning ümarate piirjoontega olid ka kividest
katused. Majadest natuke kõrgemad olid taimed, milliste
kohta ei osanud öelda ei põõsas ega puu. Need
koosnesid inimese käevarre kuni reie jämedustest
harunenud vartest, lehti ei olnud. Need varred olid maapinna
lähedalt jämedamad, pruunikad, puitunud
välimusega. Varte kõrgemad ja harunenud osad olid
rohelised, väikeste ogade moodi pehmete moodustistega.
Põõsas-puude alune, majade vaheline maapind oli
nagu muru, kaetud madalate rohttaimedega.
Nad jõudsid tiigiga väljakule, mille
ääres üks majadest oli teistest suurem, ainus
kolmekorruseline.
Kui sõiduk maja ette jõudis, ütles pikem
seersant hoonele osutades, «Meie vanematekogu maja. Vanematekogu
liikmed soovivad kindlasti teiega kohtuda. Nemad oskavad ka
kõige paremini Niberit ja tema ajalugu tutvustada.»
Kui nad sõidukist väljunud olid, märkas
Heigo, et seersandid uuriva pilguga nende mahukaid taskuid
vaatavad. Pikem seersant selgitas, «Vabandage, kui teil relvi
kaasas on, andke need meie kätte hoiule. See on
vanematekogu hoone ja siin on külalistel keelatud relva
kanda. Me ei saa teha teile erandit.»
Heigo andis koos kaaslastega laserpüstolid ära,
seda küll mõninga vastumeelsusega. Seersandid
juhatasid nad majas ühte suuremasse ruumi ja palusid
veidike oodata. Ruumis olid istmed, midagi diivani taolist, koos
väikeste laudadega. Heledatel seintel olid mõned
maalid. Varsti tulid seersandid tagasi, kaasas kolm meest, kes
tutvustasid endid kui Niberi vanematekogu liikmed. Seda
küll kohalikus keeles, seersandid tõlkisid. Heigo
sosistas Tomile, et tal ei maksaks esialgu oma keeleoskust
näidata. Hoidku kõrvad lahti, niimoodi kuuleb asju,
mis jäävad tõlkimata ning teinekord
võivad need olla olulised. Vanemate kogu liikmetele
tutvustas Heigo külastuse eesmärki enamvähem sama
moodi, kui seersantidelegi. Rääkima hakkas Heinke,
mees, kes tundus vanematekogu liikmete hulgast kõige
vanemana, standardaastates umbes viiekümnene. Riietus oli
hallikas, midagi ülikonna taolist. Lühem seersant
tõlkis.
«Ma proovin teile kõigepealt lühidalt,
üldjoontes rääkida. Kui te tahate rohkem teada,
küsige julgesti.
Meie esivanemad tulid planeedile umbes paarsada aastat
tagasi, hiljem siia elanikke väljastpoolt juurde ei ole
tulnud. Algul taheti planeeti nimetada Niberlungide maaks, kuid
kasutusele võeti lühem variant Niber. Asustuse
keskus on Fibo, mida austusega pealinnaks kutsutakse. Tegelikult
on ta ainus linn, kus elab umbes veerand elanikkonnast, umbes
sadaviiskümmend tuhat inimest. Fibo asub
kõrgendikul, ülejäänud inimesed elavad
hajutatult teiselpool mägesid, kuni ookeanini välja,
madalamal alal. Seal on kliima niiskem, paiguti kasvavad
lopsakad metsad. Enamus toiduainetest kasvataksegi teiselpool
mägesid. Osa, mis eelistavad kuivemat kliimat, kasvatatakse
ka kõrgendikul. Enamus kultuuridest ja koduloomadest on
kaasa võetud ja need on planeedil kohanenud. Leidub ka
mõningaid kohalikke vilju, millised süüa
kõlbavad. On ka entusiaste, kes proovivad kohaliku
looduse andidest ära elada ja mõnedel see
õnnestub. Nagu juba ütlesin, elab suurem osa
inimestest hajutatult, kuid seda soosib ka odav transport.
Sõidukid töötavad meil elektrimootoritega. Meil
on oma nullreaktor, mille esivanemad ettenägelikult kaasa
võtsid. Sellega tehakse kütteelemente nii
sõidukitele kui majadele ja kõigele muule.»
Heigo küsis vahele, «Kas Niberil kasutatakse ainult
ratastel sõidukeid või on teil ka
gravihõljukeid?»
«Gravihõljukid? Ei, ei ole.»
«Kuidas teil on õnnestunud nullreaktorit niikaua
töökorras hoida? Kas uuendamist vajavaid komponente
tehakse Niberil kohapeal?» küsis Heigo kohe juurde.
Paistis, et mees jäi mõtlema, mida vastata.
Rääkima hakkas veidike noorem vanematekogu liige,
Elber. Temal oli seljas midagi kampsuni taolist, ta oli heleda
peaga ning veidike pikem kui Heinke.
«Meil ei ole kahjuks veel mõningate tehniliste
lahendusteni jõutud, selle jaoks on elanikke siin ka
natuke vähesevõitu. Meil on proovitud ka neid
niinimetatud gravihõljukeid teha, siiani see
õnnestunud ei ole. Meie esivanemad on neid kasutanud,
kuid siia elama tulles ei võetud kõike vajalikke
teadmisi kaasa. Sama seis on tegelikult ka nullreaktoriga. See
muutuski meil hiljuti töökõlbmatuks. Nii kaua
pidas vastu lihtsalt selle pärast, nagu te isegi aru saate,
kasutasime teda suhteliselt vähe. Kütuse element peab
nii ratastega sõidukis kui tavalises majas vastu
aastakümneid ja tarbijaid on Niberil ühe nullreaktori
kohta vähe.»
«Ja teil ei olegi praegu nullreaktorit?»
«On küll, töötab jälle. Me saime
vajalikud osad oma partneritelt.»
Heinke hakkas uuesti rääkima, «Kuskil
kolmkümmend aastat tagasi külastasid meid ühe
teise asustuse elanikud, muidugi mitte Niberilt, siin rohkem
asustusi pole. Me nimetame neid partneriteks.
Nad on toonud meile mitmesugust tehnikat ja vastutasuks
anname neile kütteelemente, mida neil kulub palju rohkem
kui meil. Ja kui meil reaktor üles ütles, tõid
nad varsti kohe meile vajalikud osad.»
«Kas oskate öelda, kust nemad nullreaktori komponente
saavad, või muud tehnikat?» küsis Heigo.
«Vaevalt, me ei ole neilt seda küsinud.»
«Aga oskate öelda, millise tähe juures teie
partnerid elavad?»
Vanematekogu liikmed vaatasid üksteisele otsa. «Ei, meil
ei ole ka seda vist keegi küsinud. Teie räägite
nendega, on nad seda öelnud?» Nad küsisid seda
seersantidelt.
«Ei, ei ole,» vastas pikem seersant.
«Teie esivanemad tulid siia kunagi tähelaevadega, mis
nendest on saanud?» küsis Tom. «Nagu ma aru saan, teil
tähelaeva ei ole.»
«Eks need ka vananesid ja muutusid
kasutuskõlbmatuteks,» vastas Elber. «Need sai lihtsalt
alla toodud, metalliks. Nagu juba enne ütlesin, ei ole meil
erilisi võimalusi uute ehitamiseks. Tegelikult ei tuntagi
selle vastu eriti huvi, meil on Niberilgi piisavalt hea elada.
Pealegi on meil mingi ühendus muu maailmaga olemas,
partnerite näol.»
«Kas keel, mida teie räägite, on planeedil valdav?
Palju teil Liidu universaali kasutatakse, mida meie
räägime?» tundis Tom huvi.
«Meil räägitakse ainult germaani keeles, see on
meie emakeel,» vastas Heinke. «Meie esivanemad oskasid
tõenäoliselt ka teie keelt, kuid siin, Niberil
puudus vajadus selle kasutamiseks. Teie keele on nüüd
ära õppinud mõned üksikud,» osutades
seersantidele, «kes suhtlevad meie partneritega. Nemad
räägivad ka teie keeles.»
Järgnes veel umbes tunni jagu vestlust, kus Heigo ja Tom
rääkisid Niberlastele Planeetide Liidust. Niberil oli
väga vähe jäänud andmeid nende esivanemategi
aegsest Liidust, praegusest ei teadnud nad praktiliselt midagi.
Heigo küsimusele, kui palju võivad nende partnerid
Liidust teada, ei osanud niberlased midagi öelda.
Aeg jooksis ja vahepeal oli väljas hakanud
hämarduma. Viimaks ütles kolmas vanematekogu mees, et
selleks päevaks võiks jutuajamise lõpetada.
Ta pakkus ühtlasi külalistele ööbimiskohta,
koos võimalusega tutvuda Niberis söödavate
toitudega.
Heigo pidas hetke kaaslastega nõu ja vastas,
«Tänan, enne kui siin päev päris ära
lõppeb, soovime veel väikese linnaekskursiooni teha.
Me tahaksime täna veel näha teie nullreaktorit. Meie
ekspeditsiooni üks eesmärkidest on kontrollida
asustustes oleva kõrgema tehnoloogia korrasolekut. Teie
nullreaktor on tervikuna ikkagi väga vana ja teie endi
huvides me kontrollime tema töö parameetreid. Meil on
süstikul vastav aparatuur kaasas, meil oleks
mõttekas see veel täna ära teha.»
Vanematekogu liikmed andsid selleks nõusoleku ja
seltskond läks laiali. Kui Heigo oli koos kaaslastega
sõidukisse istunud, tõid seersandid nende relvad
ka tagasi. Teel süstiku juurde mõtles Heigo, millise
seadme peaks kaasa võtma, millisega oleks kõige
parem nullreaktori kontrollimist mängida. Süstikule
jõudnud, rääkis ta Mattile lühidalt
olulisematest asjadest, mida vahepeal teada oli saanud. Kaasa
võttis ta mini-ruumiskanneri, millega saab nii uurida
seadmete sisemust kui mõõta radioaktiivset
kiirgust. Nullreaktoritega oli Heigo varemgi kokku puutunud. Tal
tekkis tõsine huvi näha kahesaja aasta vanust
reaktorit, mis on uute osadega lapitud.
Nullreaktor oli mägedepoolses linna servas. Selle ehitus
vastas üldjoontes täiesti Planeetide Liidus
kehtivatele nõuetele. Reaktor oli kokku monteeritud
süvendisse, nii et ülemine serv jäi mõned
meetrid allapoole maapinnast. Radioaktiivset kiirgust
näitas skanner täiesti lubatud piires, fooni tasemel.
Võis järeldada, et nad osakavad reaktorit
mõistlikult kasutada, eriti kui arvestada selle vanust.
Jõudnud reaktori skaneerimisega lõpule, ütles
Heigo juhtkonnale, et see on täiesti töökorras,
ainult vanad osad tuleks kümne aasta jooksul ära
vahetada. Tegelikult oleks Heigo selle reaktori lasknud
heameelega sulgeda, kuid siinsetes tingimustes peaks ta
öeldud aja ka vastu pidama. Suurema huviga vaatas Heigo
muidugi uuendatud komponente ja need ühtisid täiesti
röövitud laeva nimekirjaga.
Kui Heigo koos kaaslastega seersantide saatel reaktori
hoonest väljusid, oli päike juba loojunud. Hoone
juures välisvalgustust ei olnud, oli suhteliselt pime,
valgustasid vaid kaugemate hoonete aknad. Selle hämara
valguse taustal märkas Heigo, et sõiduki juurde,
millega nad tulid, oli veel paar tükki pargitud. Oli
näha tumedates riietes kogusid, nii kümne ringis, kes
nendele vastu astusid. Järsku süttis kogude käes
põlema mitu heledat lampi ja need suunati Wolfi meestele
näkku. Valjuhäälselt hõigati midagi
kohalikus keeles. Seersandid astusid selle peale kõrvale
ja rääkisid kellegagi midagi. Tom oli hõigatud
sõnadest enam vähem aru saanud: «Meid tahetakse
arreteerida.»
«Noo, nii lihtsalt see ka ei käi,» ütles Seba
üleoleva häälega ja haaras kiire liigutusega
laserpüstoli. Kohe kostus mitu valju lasku, Seba
võpatas, pillas relva maha ja vajus aeglaselt
põlvili. Ta parem käsi rippus kasutult ja vasakuga
hoidis rinnast kinni. Tumedates riietes mehed,
sööstsid kohe Wolfi meeste juurde, väänasid
neil käed selja taha ja panid raudu. Sama tegid nad ka
Sebaga, tõmmates ta enne püsti. «Rahu mehed,»
ütles Heigo, «me ei saa midagi teha. Neil on kuulidega
relvad, laseri ekraanid nende vastu ei kaitse.»
Tom püüdis kohalikus keeles küsida, milles asi
on, pöördudes ümberringi sagivate tumedate kogude
poole. Selle peale virutas üks talle vastu nägu ja
Tomi vandumise peale ka kõhtu, nii et Tom kössi
vajus. Nad otsiti läbi ja tehti taskud tühjaks,
ära võeti nii laserpüstolid, laseri ekraanid
kui käsijaamad.
Heigolt võeti muidugi ära ka ruumiskanner.
Seersandid tulid neile uuesti lähemale ja pikem ütles,
«Olukord on teie jaoks keeruliseks läinud. Te olete
arreteeritud, vastu hakata ei ole mõtet. Teid viiakse
nüüd kinnipidamiskohta. Kui tekib vajadus, siis teiega
ka räägitakse.»
«Mida me teinud oleme, mis siin toimub?» küsis
Heigo.
«Seda kuulete hiljem.»
Mehed lükati ühe sõiduki tagant uksest
sisse. Pimedas sõiduki ruumis istmeid ei olnud, mehed
vajusid peale sõiduki liikuma hakkamist
põrandale.
«Seba, kuidas on?» küsis Heigo, kui Seba oli paar korda
oianud.
«Kurat, käsi sai pihta. See mis sa ütlesid, kuul,
läks vist käest läbi. Verd jookseb.»
«Rinda said ka pihta või?»
«Õnneks vastu laseri ekraani korpust, muidu oleks kuul
rinnus olnud.»
Rob niheles, vajutades põlvega kompides vastu
rinda.
«Esmaabivahendeid nad ära ei võtnud.»
Ta keeras end ringi, «Kuule, Heigo, ma proovin sinu taskust
kätte saada.»
Ta kompis selja taga raudus kätega Heigo
põuetaskus, kuni sai kätte elastse pakendi. Peale
mõningat maadlemist õnnestus neil kamba peale Seba
käe haav biosidemega kinni saada.
Selle aja peale masin peatus, uksed tehti lahti ja nad
kamandati välja. Relvade otstega togides aeti nad majja,
kus lükati lõpuks ühte hämarasse
kambrisse. Käerauad võeti ära ja metallist uks
lukustati. Ruumi väiksel aknal olid trellid ees,
põrandal olid metall koikud.
«Neil on ka vanglad olemas. Kuulge, miks meid siia toodi?»
Robi küsimuse peale kehitasid teised vaid õlgu.
«Ma olen mitu korda ka võõraste
tsivilisatsioonide esindajatega kohtunud, kuid sellises
olukorras veel olnud ei ole. Sellised need inimesed siis on,»
ütles Tom kibestunud häälega.
Peale mõningat vaikust küsis Heigo: «Seba, kuidas
su käsi on.»
«Pole viga, annab järele.»
Bioside, mis ta käele pandud sai, sisaldas nii
desinfitseerivaid aineid kui valuvaigisteid. Samuti eraldas see
verre organismi erguteid, mis jõudu annavad.
«Aga rind on selle kohapealt hellavõitu, muljus vastu
ribi kohe.»
«Teised ei saanud pihta või?» küsis Heigo ja
kompis oma vasakut puusa. «Minu külge kergelt riivas.»
Rob võttis oma põuetaskust biosideme paki ja
ulatas Heigole ja ütles, «Tegelikult oleks võinud
pakutud öömaja vastu võtta, oleks vähemalt
süüa saanud. Kõht on tühi.»
Kui umbes tund aega oli möödunud, oli koridorist
kuulda lähenevaid samme ja kambri uks tehti lahti.
Sisenes üks relvastatud mees, juba tuttav seersant ja
vanematekogu liige, keda nad ka näinud olid, Heinke. Paar
relvastatud, tumedates rõivastes meest jäid veel
koridori. Heinke hakkas rääkima ja seersant
tõlkis.
«Teie olete meie jaoks praegu pantvangid. Teie tähelaev
ründas meie partnerite laeva. Nad on seda tugevasti
kahjustanud. Viimaste andmete järgi on teie mehed meie
partnerite laeva ka hõivanud.
Teie olete selle laeva komandör, eks ole?» Heinken
vaatas Heigole otsa. «Te peate oma meestele teatama, et nad meie
partnerite laevast lahkuksid, ja meeskonna vabastaksid. Samuti
tuleb teil nende laevadele tehtud vigastused parandada.»
«Mul ei ole erilist võimalust laevaga ühendust
võtta,» laiutas Heigo käsi, «meilt võeti
käsijaamad ära.»
Heinke pidas veidike seersandiga nõu ja ütles:
«Me toome need käsijaamad tagasi ja teil tuleb see
käsk oma laevale anda. Kui meie partnereid ei vabastata,
teid ükshaaval hukatakse.»
Heinke keeras selja ja marssis uksest välja, seersant ja
relvaga mees järgnesid ning uks pandi uuesti lukku. Heigo
vandus: «Ma oleks pidanud seda ette nägema.»
«Sa tead teadsid juba enne midagi või?» küsis
Seba.
«See on meile ju selge, kes need nende «partnerid» on --
piraadid, keda me otsime. Nullreaktori osad tõestasid
selle lõplikult. Juba enne, siis kui süstikul
käisin, andsin Matti kaudu Georgile korralduse edasi, et
nad varjuksid teisele poole planeeti. Mitte päris teisele
poole, et nad saaksid ka mandri poole jäävat ruumi
skaneerida. Tegelikult on see juhuse asi, kust need piraadid
kvantruumist välja tulevad, aga nii igaks juhuks. Ma ei
osanud oodata, et nad nii ruttu tulevad.»
«Meie poisid olid tublid, jääb mulje. Samas meie
kahjuks. Mida sa nüüd teed, kas lased piraadid
vabastada?» küsis Seba.
«Me peame neile selgeks tegema, milliste piraatidega nende
«partnerite» puhul tegemist on. Kui me neile räägime,
kuidas «partnerid» kaubalaevu röövisid ja ka meid
ründasid, saavad nad ehk asjast aru ja lasevad meid
vabaks,» arvas asjast Tom.
Heigo raputas pead, «See on läbirääkimine,
seda võib teha võrdses seisukorras. Meie oleme
praegu nende meelevallas, peame omalt poolt samuti jõuga
vastama.»
«Mida sa teha kavatsed?» küsis Tom kahtleva
häälega.
«Ega mina ei teegi midagi. Minu asi on Georgile edasi
öelda, mida niberlased tahavad, Wolf on tema
käsutuses. Ta peaks teadma, mida teha.»
«Niberlased on oma partneritega mitukümmend aastat
koostööd teinud, nagu vanemate jutust võis
järeldada,» jätkas Tom. «Kahtlane on, et nad meid,
keda esimest korda näevad, rohkem usuksid. Sul võib
õigus olla, läbirääkida ei ole
mõtet.»
«Ära unusta ka seda, et nii ühed kui teised on
Planeetide Liidust lahkunud, kes teab mis põhjustel. Ja
meie oleme Liidu esindajad.»
«Aga mida siis Georgil Wolfiga peale on hakata?»
Heigo ei jõudnud vastata, koridorist oli kuulda samme
ja uks keerati lukust lahti. Sisse astusid seersant ja kolm
relvastatud meest, neid oli veel rohkem,
ülejäänud jäid koridori.
«Tulete kaasa.»
Seersandi hääl oli resoluutne, nagu ta ilmegi.
Heigo, nähes talle ja kaaslastele suunatud relvi, kehitas
õlgu: «Lähme.»
Nad läksid koridoris mööda varem tuldud teed,
kuni majast välja. Hoone ees oli viis sõidukit,
osadel põlesid tuled. Ühe sõiduki katusel oli
suurem lamp, mille valgus oli suunatud hoone seinale. Selle
valguse kätte Heigo koos kaaslastega viidigi. Kaaslased
kamandati seina äärde seisma, Heigo viidi
sõidukitele lähemale. Peale nende relvastatud
meeste, kes neid majast välja tõid, oli
sõidukite ümber veel mõned näha.
Kõikidel olid relvad suunatud valgustatud alasse. Veel
oli näha kolm meest, kes välimuse järgi
võisid olla vanematekogu liikmed, ja Heinke. Viimane
viipas seersandile, et see tuleks tõlgiks. Siis vaatas
Heigole otsa ja hakkas rääkima, «Teie
ellujäämise tingimuseks on, et lähima tunni
jooksul on meie partnerid vabastatud. Teie laeva meeskond
loovutab relvad ja me usume seda siis, kui partnerid on seda ise
oma laevalt kinnitanud. Te ei lahku meie planeedilt enne, kui
olete remontinud laevale tekitatud kahjustused. Kui see
võimalik ei ole, siis annate oma laeva ära.
Nüüd öelge see oma laevale edasi.»
Ühes sõidukis, mille tagused uksed olid lahti,
oli näha kinnine metallkast. Seersant võttis sealt
ühe käsijaama ja ulatas selle Heigole.
«Ma saan tähelaevaga ühendust võtta
süstiku kaudu, sõiduk millega siin maandusime.»
Lõpuks hakkas käsijaamal põlema tuluke,
mis näitas, et kontakt on olemas.
«Matti, kas kuuled, Heigo räägib!»
«Heigo, kus sa vahepeal olid, koos poistega. Ma proovisin
mitu korda teiega ühendust võtta, siit
süstikult, kuid ei saanud kätte. Vahepeal piirati ka
süstik sisse, ma pidin natuke laserit näitama,
tõmbusid tagasi. Wolf...»
«Matti, ühenda mind kohe Wolfiga, Georgiga.» Ta ootas
hetke, «Georg, siin Heigo, olukord gamma viis. Mina, Tom, Seba
ja Rob oleme pantvangis. Niberlased nõuavad, et te
vabastate piraadid ja loovutate relvad. See on ühtlasi minu
korraldus. Vastasel korral meid hukatakse. Georg, tegutse,
olukord gamma viis.»
Samal ajal kui Heigo rääkis, seersant
tõlkis. Heinke vangutas pead, rääkis
seersandiga ning see ütles, «Teie korralduses oli meile
arusaamatuid väljendeid.»
«Gamma viis, see on minu kui laeva komandöri
tunnus.»
Peale hetkelist pausi pöördus Heigo Heinkeni poole,
«Seni kuni ootame teadet teie partneritelt, soovin teile
rääkida põhjustest, miks meie laev
ründas.»
Heinke mõtles hetke ja ütles suu nurgast
seersandile paar sõna. Seersant noogutas Heigole. Heigo
hakkas rääkima piraatide rünnakutest
kaubalaevadele ja Wolfile, püüdes seda teha
võimalikult värvikalt, lisades oma poolt detaile, et
juttu pikemaks venitada. Samas tundus, et vanematekogu mehed,
Heinken kaasa arvatud, tema juttu eriti ei kuulanud. Nad
vahetasid vahetevahel oma vahel mõne sõna ja
ootasid. Ühel neist oli käes midagi raadiotelefoni
sarnast, millega ta vahepeal oli ka natuke rääkinud.
Oli näha, et nad ootasid selle kaudu teadet partnerite
vabastamisest.
Heigo korraldusest Wolfile oli möödunud ligemale
pool tundi, kui nende ümber läks järsku valgeks.
Valgus oli nii ere, et muutis märkamatuks sõidukitel
olevad valgustid. Oli näha, et valgus tuli otse
ülevalt. Niberlased vaatasid nõutult
ümberringi. Järgmisel hetkel oli näha heledat
välgatust, kostus prahmatus ja ragin ning järgmisel
hetkel vajus hoone, mille ees kõik seisid, kokku. Heigo
kaaslastel õnnestus eemale hüpata, enne kui nad
kivide alla oleks jäänud. Õnn, et hoone oli
vaid ühe korruseline. Niberlased vaatasid arusaamatult
põlevaid hoone jäänuseid. Enne kui keegi midagi
teha jõudis, kostus ülevalt vali hääl,
seda piisavalt aeglaselt, nii et seersant jõudis
vanematele tõlkida.
«Tähelepanu, teiega räägib Planeetide Liidu
tähelaeva piloot.» Wolfi mehed tundsid ära Georgi
hääle.
Umbes viiekümne meetri kõrgusel oli näha
süstikut, mille häälekõvendajatest see
hääl tuli.
«Kuulake, Niberi inimesed, me näitasime teile meie
tähelaeva võimalusi, see on väike osa tema
võimsusest. Meil on sihikul teie nullreaktor ja teised
teie linna olulisemad objektid. Neid oli lihtne leida, kuna
vallutatud laeva pardal oli linna täpne plaan. Meile ei ole
ka mingi probleem teha maatasa kogu linn. Me ei tee seda juhul,
kui komandör ja tema kaaslased elusalt ja tervelt
tähelaeva pardale jõuavad.»
***
Väljavõtted Wolfi pardaraamatust, mille
sissekandeid kasutatakse ka aruannete koostamisel.
George Stuff:
...Komandöri (Heigo Roone) korraldusel viisin Wolfi
välja paikselt orbiidilt ning alustasin liikumist planeedi
vastaskülje suunas. Ümber paigutumise eesmärgiks
mitte olla nähtav tähelaevadele, mis lähenevad
planeedi mandripoolsele küljele. Samal ajal andsin
meeskonnale korralduse olla valmis võimalikuks
kohtumiseks piraatide laevaga. Kui Wolf oli läbinud umbes
kaheksakümmend kraadi, registreeris Toomas ruumiskanneriga
planeedile läheneva tähelaeva. Koos Pauliga
identifitseeris ta selle, kui piraatide laeva, mis Wolfi Evita
juures ründas.
Kõigi tundemärkide järgi piraatide laevalt
Wolfi ei märgatud. Manööverdasin Wolfi, mis oli
endiselt planeedi varjuosas, madalamale, atmosfääri
ülemise osa lähedale.
Kui piraatide laev oli jõudnud püsiorbiidile,
sooritasime Wolfiga kvanthüppe, väljudes kvantruumist
piraatide laevast umbes saja meetri kaugusel. Piraadid ei
jõudnud arvestatavat vastupanu osutada, ega samuti oma
plasmakardina varjus kvantruumi siseneda. Laserkahurite abil sai
kiiresti purustatud piraatide laeva relvad, samuti
liikumisseadmed. Kuna piraadid meie signaalidele ei vastanud ega
laeva sissekäike ei avanud, kasutasime kaaperdamismeeskonna
lõikurit. Kinnitanud Wolfi vastaste laeva külge,
sisenesid meeskonna ründajad, kaaperdajate rühma
juhtimisel, piraatide laeva. Seda lõikuri tehtud avause
kaudu. Lähivõitluses avaldasid piraadid tugevat
vastupanu. Laeva vallutamise käigus kaotasime kolm meest,
kaks kaaperdajate rühmast (..., ...) ja üks varasemast
meeskonnast (...). Piraatide kaotus oli viis meest.
Ülejäänutest osa andsid alla, osa õnnestus
uimastada neurošoki püstoliga...
Heigo Roone:
...Piraadid ei olnud oma laeva pardaarvutis olevat
informatsiooni hävitada jõudnud. Olles selle info
läbi töötanud ning samuti ellu jäänud
piraadid üle kuulanud, tegime järgmised
järeldused:
Piraadid said kaubalaevade graafiku kohta infot tänu
juhuslikule pealesattumisele infovoole, mida ühe tugijaama
arvuti edastas üldkasutataval tähelaevade kanalil,
kodeerimata kujul.
Piraatide laeval puudus tehnika, millega oleks
võimalik olnud ligi pääseda kinnistele
arvutiside kanalitele. Ei olnud ka ühtegi viidet, et
sellist tehnikat oleks neil kuskil mujal olnud.
Aktsepteeritavate andmete põhjal neil rohkem
tähelaevu ei ole, väljaarvatud röövitud
kaubalaev.
Samuti ei ole mingeid eeldusi, et piraatide hulgas oleks
olnud selliste oskuste ja võimetega inimest, kes oleks
olnud võimeline koostama keerulisemat arvutiprogrammi.
Sellist programmi, mis tähtedevahelise side tugijaamade
arvuteid ettenägematuid operatsioone tegema paneks.
Sellega on täitmata operatsiooni ülesanne, leida
viirusprogrammi koostaja...
PäästeTeenistuse vastus Wolfi komandöri
aruandele.
Roger Accorn:
Heigo, käesolevaga loe operatsioon lõpetatuks.
Piraatide tähelaev jäta planeedi orbiidile...
***
Oli üpris soe, umbes kolmekümne Celsiuse kraadi
ringis. Heigo pani selga kerge võrksärgi, jalga
lühikesed püksid. Ta oli just duši alt tulnud ja
tundis end mõnusalt värskendatuna, kuigi samas
veidike väsinud. Ta oli ligemale kaks tundi meres ujunud,
sukeldudes paiguti kuni kümne meetri sügavusele. Olles
end nüüd merevee soolast puhtaks pesnud, suundus ta
hotelli restorani poole. Dušš oli siin päris
normaalne. Veidike vahutavad veevood muljusid sind igast
suunast, pestes kõigepealt puhtaks ja siis loputades.
Duši alt ära tulles kuivatasid soojad õhuvood
veel ka viimased veepiisad ära, nii et lõpuks vaid
riietumise vaev.
Heigo oli parajasti täiesti ettenähtud puhkusel ja
ta valis selleks jälle Beachi. Seekord küll teises
kohas, keskmise suurusega saarel. Hotell, saja kohaline, oli
siin üpris mere lähedal, nii et ta võis ka oma
toa aknast vaadata mere laineid ja kuulata nende kohinat.
Restoranis oli üpris palju inimesi, ühtegi
päris vaba lauda silma ei hakanud nende kahekümne
hulgast, mis ruumis näha olid. Heigo läks ruumist
läbi, välja hotelli terrassile, kus oli samuti laudu
ja need olid enamuses vabad. Istunud neist ühe
välimise taha, hakkas ta puutetundlikult ekraanilt
menüüd valima.
«Tere, Heigo, eks ole?» Tema laua juures oli peatunud
üks mööda läinud meesterahvas. Heigo vaatas
mehele otsa, tundus et ta on seda nägu varem
näinud.
«Tere, infotehnoloog, Seepialt?» tuli talle lõpuks
meelde.
«Jah, Sten Hall, kvantside meeskond, tuleb meelde?
Võib istet võtta?»
Heigo noogutuse peale istus Sten teisele poole lauda. Heigo
uuris veel ekraanilt menüüd, püüdes
otsustada, mida siis lõpuks välja valida.
«See oli kuskil aasta tagasi Cheopsikrabisse läksite.
Nagu kuulsin, tegite te tublit tööd, saite piraadid
kätte.»
Heigo sai menüü valikuga lõpuks valmis ja
toetus vastu tooli seljatuge.
«Kuid peaülesanne jäi täitmata. Selle muret
põhjustanud programmi koostajat me üles ei leidnud.
Accorn ise andis enne korralduse operatsioon ära
lõpetada.»
«Huvitav oleks teada, milline nende piraatide elamine ka
planeedi peal välja nägi. Eks neil kuskil oma baas ju
oli?»
«Baas oli neil küll, kuid mina, minu meeskond seda ei
näinud. Accorn saatis sinna juba teised.»
«Haa, teie siis seda ei näinudki. Ei tea kas see
röövitud kaubalaev saadi ka kätte?»
«Jaa, piraatide baasis monteeriti sellele juba laserkahureid
külge. Seal veel ei teatudki, et nende peamehed on juba
kinni võetud.» Heigo pidas hetkeks pausi ja jätkas,
«Teie olete selle kvantside üks juhte, kuidas teil see
salapärase programmi asi lahenes? Accorn ütles mulle,
et see küsimus on päevakorrast maha võetud ja
rohkem ei ole ma selle kohta midagi kuulnud. Te olete seda
hästi varjata osanud.»
Sten Hall vaatas hetkeks ringi, läheduses kedagi ei
olnud. Ta kummardus Heigo poole ja ütles tasandatud
häälega: «Lõpuks tuli välja, et probleem
oli ikkagi firma sisene. See oli Prometheusel, Prooküoni
juures. Ühel tugijaama töötajal oli eri sideliin
toodud koju välja, et ta saaks vajaduse korral ka kodus
tööd teha. Enamasti ta tööd muidugi kodus ei
teinud. Tema koduses kabinetis käis aga salaja poeg, mitte
õieti veel teismelinegi. Võib öelda, et see
laps on küll päris geenius. Tema selle programmi
välja mõtleski, täiesti iseõppimise teel
saadud oskustega. Ta tegi seda ka nii osavalt, et ei jätnud
praktiliselt mingeid jälgi. See programm hakkas oma trikke
tegema juba teistes tugijaamades. Seejuures, laps nagu ta oli,
ei taibanud ta, millist kaost tema programm oleks võinud
tekitada. Tema lihtsalt viitis oma aega, mängis ja vaatas,
mis välja tuleb. Kuid lõpuks ei olnud ta enam nii
ettevaatlik ja ta avastati.»
«Kas ta ka ise seda tunnistas, maha ei salanud?»
«Ei, nagu ütlesin, ei olnud tal eriti aimu, kui ohtliku
asjaga ta tegelikult tegeles.»
Vahepeal tõi ettekandja, tumedaks päevitunud noor
naine, heledas lühikeses riietuses, Heigo tellitud road ja
joogid lauale. Heigo hakkas sööma. Restorani poolt oli
kuulda muusikat ja teiselt poolt kostus mere kohinat. Heigo
tõstis pilgu ja vaatas infotehnoloogi, kes oma tellimust
ootas.
«Aga kuidas teil selle Starnetiga läheb?»
«Tänan küsimast, edeneb. Parlament andis meile loa
avada lisakanaleid ja neid kasutatakse aktiivselt.»
|