15.05 Minu uues korteris kummitab. Kui nad mul magada laseks, siis
see mind ehk ei häirikski. Paistab aga, et tondid ei hooli
üldse sellest, kas mul on seljataga raske tööpäev
või ei. Eile käisin igas oma korteri nurgas ja palvetasin
piiblil. Saatana teenrid on aga vägevad. Tuleb vist appi
võtta põhjalikumad abinõud. Juba homme kutsun
ekstrasensi.
17.05 Laupäev. Eile käis ekstrasenss. Vaesest mehest on
päris kahju, tal näis olevat annet. Vaid jumal teab, mis
tal hakkas, et ta rabanduse sai ja suri. Arstid oletavad, et selle
põhjuseks olid ta nägemused. Peyotli töö juures
tarvitamine ei olnud tal vist siiski kõige parem mõte.
22.05 Neljapäev. Täna rääkis vaim minuga. See
kummitus peab olema peast segi! Ta pakkus mulle tervet maailma!!! Ja
ta ka näitas seda mulle... Me ei tohi aga lasta kiusatusel end
ahvatleda. Jumal ise toetab meid. Vastasin talle, nagu Kristuski
kõrbes.
29.05 Neljapäev. Nädal aega pole öösiti magada
saanud. Minu eest on läbi marssinud terve põrgusigitiste
rodu, pakkudes planeete, aega, au, võimu, riike,veini, naisi,
õlut, naudingut, leiba, liha, villa ja kõike muud
võimalikku ja võimatut. Mu jumal, mu jumal, miks oled
sa mind maha jätnud! Kas on saatan veel ühtki
pühameest, olgu see isegi Hiiob, nõndaviisi kiusanud?
30.05 Nii ei saa see enam jätkuda. peab vist ikka
läbirääkimisi alustama. Eks rääkinud ju
Kristus ise saatanaga, kui see teda kiusatusse ahvatles.
1.06 Phäh, see kummitus on tõesti tobe. Kui ma talt
küsisin, et mis tingimustel kõik see ilm mulle kuuluma
hakkab, siis vastas ta, et käskigu ma ainult. Hinge pakkumise
lükkas ta tagasi, öeldes, et tõsiste asjade juures
nalja ei tehta.
2.06 Esmaspäev. Kaitsku mind jumal! See Saatana teener
väitis, et ma olen Antikristus! Ja minu kohuseks pidi olema
põrgu vägede juhtimine Jumala vastu ning tema teenrite
hävitamine maa peal! Seda teatas mulle üks uus deemon, keda
ma varem näinud ei olnud. Ma ei usu nende salameelitusi!
4.06 Kardan, et nad siiski ei tee nalja ja ma olen Antikristus. Aga
miks just mina? Ma ei taha ju. Ma ei taha olla Antikristus! Kes mind
sellele kohale määras? Miks minult nõu ei
küsitud? Jumal aita mind! ma ei taha...
5.06 Neljapäev. Palved aidaku mind raskel ajal. Andku nad mulle
jõudu. Jumal, aita mind mu mures. Mu saatus on kirjas
Johannese ilmutusraamatus. Kaitsku mind jumal!
7.06 Laupäev. Ma sain kokku ühe isandaga, kes nimetas end
Beltsebuliks. Ta palus ja anus mind vähemalt viis tundi, et ma
lõpetaks «lollused» ja käänaks
lõpuks sel jumalal kaela kahekorra. Aga ma ei TAHA olla
Antikristus!
8.06 Phühap. Ma es suuudan enamb Biiblit Käes houda...
Mingu sesmine vasstikus näärib mind ja Raaamat põleb
ikka mu veel ihu tulena...
15.06 Pühapäev. Jumal ilmutas end mulle. Kui ma
öösel palvetasin, ilmus ta mu ette ja sõnas oma
valguse aujärjelt: «Mida sa tahad? Sa palvetasid mu poole.
Kas sina, Antikristus, tahad minuga võidelda?»
Need sõnad rabasid mind: «M-miks peaksin ma sinuga
võitlema?»
«Miks sa mind siis muidu kutsusid?»
«Oo, mu jumal, miks pean ma olema Antikristus?»
«Sa ära esita tobedaid küsimusi. Kas me hakkame
võitlema või ei?»
«Ma ei taha...»
«Lõpeta jama!»
«Ma heidan end su aujärje ette ja palun oma pattudele
andestust...»
«Sa ära kobise siin, maksad nende eest oma verega.»
«Kas muud võimalust ei ole?»
«On. Sa kobid tagasi oma väävlijärve ja
jäädki sinna.»
Siis meenus mulle see koht oma pimeduses ja tumedate
kõikeneelavate leekide ängistavas kuumuses. Kisendasin
selle süviku poole: «Ei!»
«Kas me hakkame nüüd võitlema?» küsis
Jumal.
Asusin palvetama. Jumal ootas veidi, haigutas lõpuks ja kadus.
Mulle ei ole jäetud alternatiivi. Mitte ükski
võimalus ei ole meeldiv. Pean maailma vabastama sündida
võivast patust. Ka Antikristus ei tohi kiusatusele järgi
anda.
21.06 Laupäev. Taas ilmus Jumal. Esitasin talle oma plaani:
«Olen ju hetkel inimene nagu Kristuski, ma olen elanud vaga elu.
Kui ma praegu sureks, jääks Põrgu juhita ja minu
hing pääseks Paradiisi.»
Jumal tegi selle peale hapu näo, möönas, et mul on
õigus, ja kadus.
22.06 Pühapäev. Jumal ilmus taas ja teatas, et on hoolega
Piiblit tudeerinud. Ta sõnas: «Ma ei saa sind enda juurde
kutsuda, see poleks aus su poolt kiusatusse viidute suhtes. Kui sa
aga ellu jääd, oo Vaenlane, siis asud oma ilgeid
vägesid juhtima. See on ette nähtud. Parem hakkame kohe
võitlema.»
Ma ei olnud nõus. Jumal lahkus, hõigates veel üle
õla: «Pea meeles, enesetapp on patt!»
Tunnen aga, et ma ei või. Ma ei või!! See on ainus
lahendus. Sattugu ma pealegi väävlijärve, maailma
päästmine on mu kohus. Viiekümne teine korrus...
sellest peaks piisama.
***
Beelial pani lauale kaardipaki ja istus Beltsebuli kõrvale.
Siis lõi ta nipsu ja aupaiste tema ümbert hajus.
«Sellest tolast saime lahti. Hüppas aknast alla.»
Beltsebul jäi mõttesse. «See on ju --
märtrisurm!»
«Mis siis. See meid ei sega. Nüüd, kus Saatanast lahti
oleme saanud, võime rahus maailma ümber korraldama
hakata.»
«Just! Kui õpilane on õpetajast mööda
jõudnud, pole õpetajat enam tarvis.»
«Suured rahvamassid on meie tulekuks valmis, või minu
tulekuks, kas pole?»
«Just nii, isand Beelial!»
Endamisi mõtles ta aga: «Vana uhkeldav tola. Kas
tõesti loodab ta, et saab võimu omale? Olen ju ma etem
juht. Kas Beelial oleks ise tulnudki mõttele valida
Antikristuse sünniks kristlik pere. Kristlik pere,
ptüi!»
|