1915. a. demonstreeris V. I. Kovalenkov
ülevenemaalisel elektriinseneride konverentsil
telefoni-liinivõimendit. Posti- ja Telegraafi
Peavalitsuse ametnikud keeldusid leidurit
toetamast põhjendusel, et selliseid
Aparaate välismaal pole.
|
«Käes! Valmis!» kisendas Leidur ekstaatiliselt, kui
tormas uksele koputamata Sõbra korterisse.
Sõber tegi parasjagu köögis suitsu. Salaja. Sest 2020.
aasta Komblustagamisseaduse järgi tohtis suitsetada vaid
linnavalitsuse poolt eraldatud kontrollitavates spetsiaalsetes puhastite
ja ionisaatoritega varustatud ruumides. Ja üldkasutatavad paigad
olid täis politsei valvekaameraid. Eravaldustesse neid veel ei
pandud, kuna puudus vastav seadus. Loodetavasti oli see nii. Igal juhul
ei pandud kaameraid eramaadele üles avalikult. Nii et ei
võinud iialgi teada, kas KAPO jälgis sind või mitte.
Isegi mõni avalik valvekaamera võis praegu Sõbra
köögiaknast sisse piiluda.
«Mis on valmis?» küsis Sõber suitsukoni pliidi
alla visates.
Tal oli vana puuküttega maja. Ning Atmosfäärikaitse
seadusele vastavalt maksis ta ränka raha, et võiks ahjus ja
pliidi all tuld teha. Olgugi et ta maja korstna otsas kõrgus
vägev puhastusfilter, mille Keskkonnaamet talle raske raha eest
kaela määris.
«Minu leiutis,» selgitas Leidur hingeldades.
«Energiakondensaator-muundur. Töötab täiesti uuel
põhimõttel, mille ma juhuslikult avastasin. Ta muundab
teatavad kosmilised, see tähendab kosmosest tulevad
energiakiirgused elektrienergiaks, mingit sütt või uraani
või plutooniumi, ühesõnaga tänapäevases
mõttes «kütust» ta ei vaja. Kõige parem on
aga see, et pisukese täiendamisega võib tema võimsuse
tõsta sadadesse või tuhandetesse megavattidesse.
Võibolla isegi gigavattidesse. Üks minu masin võib
elektrienergiaga varustada tervet Eestit!»
«Ohoo! See on ju küll vägev leiutis!» imestas
Sõber.
«Tjah, kas ma seda ise ei tea või?» uhkeldas Leidur.
«Nüüd olen tehtud mees. Mõtle, energiaprobleem
hoobilt lahendatud.»
«Noojah,» venitas Sõber.
«Kohe leegin leiutist registreerima!» tormitses Leidur.
«Pärast läheme «Orbiidile», leiutis tuleb ju
sisse pühitseda!»
«Aga kas sa ka tead, millised on igasugu eeskirjad, reeglid?»
küsis Sõber. «Tänapäeval on vaata et iga
sõrmeliigutuse kohta paragrahv. Ja näe,» ta viipas
ülespoole, «minu katusel korstna otsas istub mingi
mölakas puhasti, aga meie linna keemiatehase korstna otsas pole ma
peale viimaseid valimisi isegi keskkonnakaitsjaid ronimas
näinud.»
«Ah jäta, sa oled lihtsalt tige, et pead korstna eest raha
maksma, muud midagi. See on su isiklik vimm,» vastas Leidur.
«Sa lähed praegu ametnike juurde. Nemad on valitsejad, sina
valitsetav. Tead ka, mis see tähendab?»
«No mida siis?»
«Olla valitsetud tähendab olla igas operatsioonis, igas
tehingus noteeritud, registreeritud, värvatud, maksustatud,
tembeldatud, mõõdetud, nummerdatud, ära hinnatud,
litsentsitud, autoriseeritud, hoiatatud, korrigeeritud, karistatud. See
tähendab, riikliku kasulikkuse ettekäändel ja
üldiste huvide nimel olla sunnitud koostööle, välja
õpetatud, lunastatud, ekspluateeritud, monopoliseeritud,
shantazheeritud, nurka surutud, petetud, röövitud; siis,
tühisemagi vastupanu korral, kaebuse esimesest sõnast, olla
represseeritud, trahvitud, põlatud, taga kiusatud, kohtu alla
antud, süüdi mõistetud, maha lastud, välja
saadetud, ohverdatud, müüdud, reedetud; ning kõige
krooniks pilgatud, naeruvääristatud, solvatud,
häbistatud. See on valitsemine; see on tema seaduslikkus; see on
tema moraal.»
Sõber vaikis hetkeks.
«Seda ütles P. J. Proudhon paar sajandit tagasi. Ma lisaks
tema arvamusele veel seda, et valitsemine läheb järjest
karmimaks. Säh sulle siis demokraatiat.»
«Äh, Proudhon eksib, tänapäeval ikka nii ei ole.
Pealegi, mis takistusi mulle ikka saab teha, mu leiutis tagab ju kogu
maailmale odava elektrienergia!»
Innustunud Leidur tormas toast välja.
Sõber vaatas talle mõtlikult järele. Ta kahtles
natuke.
***
Büroos tuli Leiduril paar tundi oodata. Ametnik oli kuskil
ära. Koridoris polnud pinke ning Leidur ei tahtnud oma tohutut
paberihunnikut, millel kirja pandud kõik valemid ja muu leiutise
teoreetiline osa, maha panna.
«No miks ei võiks ametnikud kordki õigel ajal
tulla,» hädaldas Leidur.
Parasjagu saabunud Ametnik kuulis seda.
«Ärge te, kodanik, siis niiviisi ka,» manitses ta
Leidurit. «Saabusin just ühe tähtsa küsimuse
selgitamiselt. Mu tööpäev on väga kiire.»
Ta pühkis pintsakult, mis peitis rahulolevalt punnis magu,
leivapuru ja soustiplekke.
«Mis küsimus teil oli?» küsis ta, kui lõpuks
pehmes kontoritoolis istus.
«Ma valmistasin ühe...» alustas Leidur hoogsalt, kuid
Ametnik katkestas teda.
«Mis paberikuhi teil kaasas on?» küsis ta kahtlustavalt.
«Teooria. Masina tööpõhimõte ja
valemid.» Selgitas Leidur.
Ametnik hakkas naerma.
«Kulla inimene, kas te olete teinud kõik selle töö
käsitsi paberile?»
Leidur noogutas. Hämmeldunult. Milleks selline küsimus?
«Vaadake, te vist ei tea, et dokumentatsioon peab olema
nõuetekohaselt vormistatud. Tegelikult ei võta me midagi
vastu, mis ei ole arvutitekst. Tooge oma teooria kas disketil või
saatke e-mailiga!»
«Kuid mul pole arvutit!» Leidur vahtis õnnetu
näoga oma paberikuhilat.
«Polegi arvutit!» imestas Ametnik. «Veider.
Üldsusuuringute viimaste tulemuste järgi on 99% elanikest
ligipääs arvutile. Huvitav! Olgu, olen nõus teid
ära kuulama, võibolla oskan teile midagi soovitada.»
«Kuna energiaprobleem on tänapäeval väga suur,
kütuse ja elektri hinnad tõusevad, peale kella
ühteteist õhtul lülitatakse eratarbijatel vool
välja...»
«2010. aasta Kokkuhoiu- ja Säästekorraldus,»
ütles Ametnik vahele ja sirutas jalad põrandal undava ja
soojust levitava puhuri poole.
«...hakkasin sellele probleemi üle juurdlema. Juhuslikult
avastasin uue printsiibi, mida rakendab minu leiutatud
energiakondensaator-muundur. Noh, ma tulin oma leiutist registreerima ja
patenti võtma.»
«Stopp,» ütles Ametnik, «te ütlesite, et
avastasite uue printsiibi. Kas teil on olemas vajalik teaduslik kraad?
Kas te olete kantud kõrge IQ-ga Leiutus- ja
Avastamisvõimeliste Isikute nimekirja?»
«Mul pole teaduslikku kraadi,» vastas imestunud Leidur,
«ja registreeritud pole ma kuhugi. Ütlesin ju, et avastasin
selle juhuslikult.»
«Nii, nii,» venitas Ametnik. «Ma ei taha teid muidugi
solvata, aga seadusi oleksite pidanud ikka ka jälgima. Konkreetselt
Intelligentsiseadus on antud selleks, et meie juurde ei tuleks
igasugused «kah-leidurid» mingisuguseid
«igiliikureid» pakkuma. Ja see teie masinavärk... Kuidagi
segane tundub teine... mulle tundub, et see on midagi niisama
fantastilist kui igiliikur.»
Ametnik vehkles pastakaga ja silmitses Leidurit rangelt.
«Kuskohalt teie masin energiat saab? Toodab ise või?»
«Ei-ei,» protestis Leidur. «Ta kondenseerib mitmeid
kosmilisi energialiike ja muundab need elektrienergiaks. Vaadake
ise!»
Ta pakkus Ametnikule pabereid. Ametnik raputas pead.
«Nii ei lähe see mitte!» teatas ta. «Ärge siin
anarhiat korraldama hakake. Ma seletan teile nüüd, kuhu peate
minema ja mida tegema, et oma leiutis registreerida. Kuna olete
niinimetatud üksiküritaja, ilma vastava hariduseta, siis teie
kohta ütleb seadus järgmist...»
«Seadus,» mõtles Leidur tülpinult.
Ametnik silmitses arvutiekraani ja hakkas suust meeletu kiirusega
sõnu paiskama.
«Kõigepealt peate ennast registreerima kui leiutaja. Seda
saate teha Intelligentsi Kontrollis, kus sooritate vastava eksami,
tasute maksu ja nii edasi. Seejärel teete Patendiametile avalduse
teemal, mida soovite lahendada. See oleks siis näiteks pealkirjaga
«Energeetika probleemid». Seejärel peate konsulteerima
Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Alles siis
võite asuda oma teooriat kirja panema. Loomulikult
arvutitekstina, see on soovitav tõlkida ka inglise, saksa ning
prantsuse keelde juhuks, kui teie leiutis läbib Riikliku Kontrolli
ja Analüüsibüroo. Siis peate saatma oma teooria
vastavatesse Euroopa Liidu ametkondadesse, kelle alluvuses me oleme.
Nemad jällegi eestikeelseid tekste ei taha, nende jaoks peategi
tõlkeid tegema. Kui kõikjal on teie projekt kinnitust
saanud, näitate Riigikogu Energeetikakomisjonile ja Eesti Energia
juhatusele oma masinat. Lasete selle Tehnikaülikoolis katsetada,
saadate seejärel masina Euroopa Liidu Energeetikakomisjonile ning
kui kontroll läbitud, paberid korras ja tasutud vajalikud maksud,
oletegi saanud oma leiutisele europatendi.»
Ametnik ei märganud jutuhoos, et Leidur oli juba oma paberitega
jalga lasknud.
«Seleta veel sellistele midagi,» vihastas Ametnik. «Mida
sellised ka seadustest taipavad! Kuradi anarhistid! Istuma tuleks
sellised panna! Kord peab olema, jah, kõva kord!»
Ametnik tõusis, et siirduda teatrisse esietendusele ja
seejärel einestama. Loomulikult ei lülitanud ta lahkudes
puhurit välja. Ega homme varahommikul, nii poole
üheteistkümne paiku pole just meeldiv jahedasse,
kõigest kahekümnekraadilise temperatuuriga büroosse
tulla.
***
Leidur kõndis nukralt haisva ja räpase oja kaldal, mis
kandis mere poole keemiatehase jäätmeid.
Seadused, registreerimine, kontroll... Kas tema leiutis peab kattuma
enne tonnide paberite, lubade, litsenside, tunnistustega, kui
võib ellu astuda?
Leidur silmitses lehkavat pasaoja. Korraga oleks kõik justkui
omale kohale asetunud. Nagu esmakordselt märkas Leidur seadusi,
kitsendusi, eeskirju, mis ahendasid lihtkodaniku vaba tahte
nullilähedaseks. Ta nägi seadusi, mis lubasid KÕIKE,
kui sa vaid suutsid end läbi närida tonnidest
bürokraatiast, nägi sätteid, mis kohustasid registreerima
iga pisimagi sammu, nägi keelde, mis pidanuks tagama üldise
heaolu, kuid ei taganud seda. Nägi ka neid, kellele seadused
justkui ei kehtikski.
Südametäiega viskas Leidur paberid arvutuste ja valemitega
vette. Ta ei märganud, et sealsamas asus politsei valvekaamera.
Kümnekonna minuti pärast arreteeris politsei Leiduri,
süüdistades teda prügi avalikult kasutatavale alale
viskamises ja keskkonna rämpsuga reostamises.
|