13.07.1999 |
Lithium
Kui vanast saab noor |
Arvustused |
Kaugel tähesüsteemis asub üks isevärki planeet,
mille elanikud on iseloomult ja mõttemaailmalt
hämmastavalt sarnased inimestega. Võiks arvata, et
piiratus, väiklus, ahnus, rumalus ja julmus esinevad koos ainult
inimeste juures, aga nagu mainitud, on kõne all olev liik
äääretult inimlik, nende jõhkrus ja
sirgjoonelisus isegi ületab inimest tunduvalt. Neil on palju
kummalisi hobisid, mis on neile iseloomulikud.
Kord nende aastas, mis on 22 maa kuud pikk, korraldavad nad suure
ralli. Ralli võitja on see, kes lõpuni vastu peab ja
elusalt üle finishijoone jõuab. Sõiduvahenditeks
on hõljukid, mille kõrgus maapinnast on fikseeritud.
Hõljukite varustusse kuuluvad ka laserid ja plasmakahurid.
Võistelda võivad kõik, kes soovivad,
peaauhinnaks on reis kahele soojale palmide ja sinise merega
planeedile.
***
Humanoid N. oli ettevalmistused lõpetanud. Testamendi
ekvivalent oli tehtud. N. oli alati ettevaatlik, ta oli juba aastaid
testamendi enne rallit valmis teinud ja iga kord hiljem selle
hävitanud.
Peale pilguheitu oma tagasihoidlikule korterile võttis ta
ühendust sõbra K.-ga: «Nonii, vana mollusk, mina
siin! Vaata, et sa mulle kõvasti kombitsaid hoiad, ma kohe
lähen!»
Sõber vastas samuti mõne armastusväärsusega
ja N. võttis kursi rallirajale.
Kohapeal kontrollis ta oma varem kohaletoodud hõljuki veel
kord üle. Üks konkurentidest oli nähtavasti mootori
reaktorivardaid reguleerinud, kui N. oleks stardis jõulisemalt
gaasi andnud, oleks teda soojussurm oodanud.
Natuke kohendamist ja kõik oli jälle korras.
Eemalt astus ligi irvitav R.: «Hei, sina molkus! Tahad see aasta
ka esimese kolme hulka jõuda? Ei usu, et sust vanast raisast
enam asja on, küllap ma su kitiinkesta avan!»
N. urises sõbralikult vastu: «Kui soovid, võin su
sammu plasmajoa abil kiirendada,» ja suunas soojusrezhiimil
kahuri R.-i poole.
R. lärmas: «Näita, mis mees sa oled rajal, mitte
siin!» ja kadus kähku.
Umbes poole maa tunni pärast seisid hõljukid finishijoone
taga, nähes välja nagu tritsiklite ja vannide
kombinatsioonid. Kostis röhkimist ja kisa, vahetati
stardieelseid viisakusi nagu maapealsed neegrihõimud enne
lahinguid.
Suur rasvaste kombitsatega kohtunik lõi korraga mitut kongi ja
ralli algas. Hõljukid kihutasid kohalt, ioonideks muutunud
õhust leegid sabas. Kõik piloodid kummardusid
juhtriistade kohale, kombitsad relvapuldil valmis. Vastastel hoiti
pidevalt silma peal, kõik olid valvel.
Üks noorem ja juhmim tahtis teistest sirge peal ette kihutada
ning kadus võimsa undamise ja valgusmänguga kaugele sirge
teise otsa. Kõik võistlejad järgnesid talle
osavalt ja üksmeelselt avati tuli, mis algaja põrmustas.
N. pomises omaette: «Järelkasvuga näikse probleeme
olevat, jälle ei olnud ühe karjäär enamat, kui
vaid korraks sähvatus.»
Läheneti kurvile, kui ühel piloodil närv vastu ei
pidanud. Ta lõikas osavalt laseriga konkurentide massi, saates
kaks masinat juhitavuse kaotanult pööreldes rajapiirdesse,
mis oli tehtud heast tugevast graniidist. Toimus kaks plahvatust ja
kõigil oli jälle võimalik oma elust ja
filosoofiast kokkuvõte teha.
Äkki märkas N. enda kõrvale tüürivat R.-i,
kes oli garaazhides temaga juttu teinud. N.-l tekkis tugev kahtlus ja
ta hõikas üle lärmi: «Kas sina näppisid
enne
minu hõljuki mootorit?»
R. noogutas vaid korraks ja üritas järsu
manöövriga N.-i rammida. N. tõmbus kõrvale,
põige ebaõnnestus. Kostis plekikolinat, R. virutas
rullis kombitsaga ja tõmbus eemale.
Mõlemad olid teistest maha jäänud ja hetkeks
teineteist unustades avasid ettepoole tule. Kiire lahingu tulemusena
jäi võistlejaid järele vaid viis, nüüd
liikusid kõik jälle ühe hajeli kobarana. N.
pööras jälle oma tähelepanu R.-le. Nüüd
õnnestus tal vastast laseriga kõrvetada, R.
võttis vastuseks kasutusele tõhusama plasmakahuri,
sulatades N.-i hõljuki plastviimistlust. Vastaste liikumine
hakkas omandama duelli ilmet, teisi ei pannud nad enam tähele.
See saigi neile saatuslikuks.
Äkki lendas N.-i masin juhitavuse kaotanult rajalt välja,
võttes kursi suure jämeda puu suunas. Enne
kokkupõrget jõudis ta vaid mõelda: «See oli
algaja viga, kaasvõistlejatega mittearvestamine!» Ja
veel: «Kõik vanad veteranid hakkavad kord lapsikuid vigu
tegema, ring saab alati täis. Ainuke vahe on, et üks teeb
vigu lollusest, teine väsimusest js tüdimusest.»
Sõber K. tõi talle nende rassi mõistes väga
kena pärja.
|