Algernon
Jutt
13.07.1999
Lithium

Kui vanast saab noor
Arvustused

Kaugel tähesüsteemis asub üks isevärki planeet, mille elanikud on iseloomult ja mõttemaailmalt hämmastavalt sarnased inimestega. Võiks arvata, et piiratus, väiklus, ahnus, rumalus ja julmus esinevad koos ainult inimeste juures, aga nagu mainitud, on kõne all olev liik äääretult inimlik, nende jõhkrus ja sirgjoonelisus isegi ületab inimest tunduvalt. Neil on palju kummalisi hobisid, mis on neile iseloomulikud.

Kord nende aastas, mis on 22 maa kuud pikk, korraldavad nad suure ralli. Ralli võitja on see, kes lõpuni vastu peab ja elusalt üle finishijoone jõuab. Sõiduvahenditeks on hõljukid, mille kõrgus maapinnast on fikseeritud. Hõljukite varustusse kuuluvad ka laserid ja plasmakahurid. Võistelda võivad kõik, kes soovivad, peaauhinnaks on reis kahele soojale palmide ja sinise merega planeedile.

***

Humanoid N. oli ettevalmistused lõpetanud. Testamendi ekvivalent oli tehtud. N. oli alati ettevaatlik, ta oli juba aastaid testamendi enne rallit valmis teinud ja iga kord hiljem selle hävitanud.

Peale pilguheitu oma tagasihoidlikule korterile võttis ta ühendust sõbra K.-ga: «Nonii, vana mollusk, mina siin! Vaata, et sa mulle kõvasti kombitsaid hoiad, ma kohe lähen!»

Sõber vastas samuti mõne armastusväärsusega ja N. võttis kursi rallirajale.

Kohapeal kontrollis ta oma varem kohaletoodud hõljuki veel kord üle. Üks konkurentidest oli nähtavasti mootori reaktorivardaid reguleerinud, kui N. oleks stardis jõulisemalt gaasi andnud, oleks teda soojussurm oodanud.

Natuke kohendamist ja kõik oli jälle korras.

Eemalt astus ligi irvitav R.: «Hei, sina molkus! Tahad see aasta ka esimese kolme hulka jõuda? Ei usu, et sust vanast raisast enam asja on, küllap ma su kitiinkesta avan!»

N. urises sõbralikult vastu: «Kui soovid, võin su sammu plasmajoa abil kiirendada,» ja suunas soojusrezhiimil kahuri R.-i poole.

R. lärmas: «Näita, mis mees sa oled rajal, mitte siin!» ja kadus kähku.

Umbes poole maa tunni pärast seisid hõljukid finishijoone taga, nähes välja nagu tritsiklite ja vannide kombinatsioonid. Kostis röhkimist ja kisa, vahetati stardieelseid viisakusi nagu maapealsed neegrihõimud enne lahinguid.

Suur rasvaste kombitsatega kohtunik lõi korraga mitut kongi ja ralli algas. Hõljukid kihutasid kohalt, ioonideks muutunud õhust leegid sabas. Kõik piloodid kummardusid juhtriistade kohale, kombitsad relvapuldil valmis. Vastastel hoiti pidevalt silma peal, kõik olid valvel.

Üks noorem ja juhmim tahtis teistest sirge peal ette kihutada ning kadus võimsa undamise ja valgusmänguga kaugele sirge teise otsa. Kõik võistlejad järgnesid talle osavalt ja üksmeelselt avati tuli, mis algaja põrmustas.

N. pomises omaette: «Järelkasvuga näikse probleeme olevat, jälle ei olnud ühe karjäär enamat, kui vaid korraks sähvatus.»

Läheneti kurvile, kui ühel piloodil närv vastu ei pidanud. Ta lõikas osavalt laseriga konkurentide massi, saates kaks masinat juhitavuse kaotanult pööreldes rajapiirdesse, mis oli tehtud heast tugevast graniidist. Toimus kaks plahvatust ja kõigil oli jälle võimalik oma elust ja filosoofiast kokkuvõte teha.

Äkki märkas N. enda kõrvale tüürivat R.-i, kes oli garaazhides temaga juttu teinud. N.-l tekkis tugev kahtlus ja ta hõikas üle lärmi: «Kas sina näppisid enne minu hõljuki mootorit?»

R. noogutas vaid korraks ja üritas järsu manöövriga N.-i rammida. N. tõmbus kõrvale, põige ebaõnnestus. Kostis plekikolinat, R. virutas rullis kombitsaga ja tõmbus eemale.

Mõlemad olid teistest maha jäänud ja hetkeks teineteist unustades avasid ettepoole tule. Kiire lahingu tulemusena jäi võistlejaid järele vaid viis, nüüd liikusid kõik jälle ühe hajeli kobarana. N. pööras jälle oma tähelepanu R.-le. Nüüd õnnestus tal vastast laseriga kõrvetada, R. võttis vastuseks kasutusele tõhusama plasmakahuri, sulatades N.-i hõljuki plastviimistlust. Vastaste liikumine hakkas omandama duelli ilmet, teisi ei pannud nad enam tähele. See saigi neile saatuslikuks.

Äkki lendas N.-i masin juhitavuse kaotanult rajalt välja, võttes kursi suure jämeda puu suunas. Enne kokkupõrget jõudis ta vaid mõelda: «See oli algaja viga, kaasvõistlejatega mittearvestamine!» Ja veel: «Kõik vanad veteranid hakkavad kord lapsikuid vigu tegema, ring saab alati täis. Ainuke vahe on, et üks teeb vigu lollusest, teine väsimusest js tüdimusest.»

Sõber K. tõi talle nende rassi mõistes väga kena pärja.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies