Ta jooksis mööda koridore, mis ühtaegu olid tuttavad ja samas
hirmutavalt võõrad. See oli suur ja mitte liiga vana
koolimaja, kuid täna, reede õhtul, valitses siin surm.
Algul olid nad Kati ja Kristoga peale tunde mõnusalt garderoobi
vestlema jäänud. Nagu ikka, käis jutt õpetajatest ja
õppimisest, viimati tehtud kontrolltöödest. Garderoob oli
vaatamata oma kivistele võlvidele ja traadist, rauast boksidele
võrdlemisi hubane ja meeldivas seltskonnas läks aeg kiiresti.
Hakkas juba hämarduma, kui eemalt kostis lärmi. Tumedad, tuhmid
mürtsud lähenesid garderoobile. Vakatanud seltskonnast kihutas
mööda kahvatu näoga poisike ja siis nad nägid: keldrist,
kus garderoob asus, üles viiva trepi kohal akendest paistis hiiglaslik,
gorilla-laadne lõust. Ila tilkuvad kihvad, verd täis valgunud
silmad, mille vahel rippusid mudased ja pulstunud karvad, kus vahel leidus
erinevaid jäledaid parasiite. Kati kiljatas ning minestas. Poiss ja
Kristo seisid hirmust kangetena, kuid ometi peitus veel poisi jaoks
olukorras mingi võlu, kauge lapsepõlve kajana meenus Kingkongi
film. Hiiglaslik koletis jõllitas neid läbi vastikult
õhukese akna, sest järsku oli poisi jaoks reaalsus kohale
jõudnud. Talle vaatas otsa uskumatu, kuid ometi reaalne surm. Kuskilt
ilmus tohutu, karu käpa sarnane kämmal, mis purustas klaasi ja
tungis raginal läbi aknaraamide õpilaste poole, keldrisse. Poiss
pistis meeletuna põgenema, unustades kaaslased ning jooksis ja
jooksis, ees koridorid, mis olid muutunud jubedateks kivist katakombideks,
nagu mõnes vanas lossis. Koolimajas oli veel teisigi õpilasi
ning needki tormasid hirmunult ringi, nende õudust täis kisa
kajas koolimajas võikalt vastu.
Kostis raginat, koletis oli nähtavasti ametis katusele ronimisega.
Kaugemal murdus välisseinast lahti suur tükk ja koletis
mörises rahulolematult. August ilmus tema teine jäle käpp,
mis litsus laiaks seal hirmust tardunult seisva tüdruku. Tüdruku
veri ja soolikad paiskusid laiali lausa pilvena, kostis luude raginat ning
levis purunenud soolikate sisust tulenev lehk. Siis tõmbas koletis
oma esikäpa august välja ja ronis auku kasutades katusele. Katus
ei pidanud tohutule survele vastu, koolimaja seinad ragisesid, lagi vajus
aeglaselt sisse, üksikud kivid ees kukkudes. Selle vaatepildi
pärast hirmust röökides ärkaski poiss üles.
Ta värises unes nähtud õuduste üle, kõik oli
olnud nii reaalne. Vastumeelselt hakkas ta end sättima kooliminekuks,
kuid hirm ei tahtnud vaibuda. Kui ta koolimaja juurde jõudis,
viirastus talle unes nähtud koletis ja ta põgenes hirmunult
koju...
Poiss viskles mitu päeva palavikust sonides oma voodis,
sellepärast sai ta alles mitme päeva pärast teada, et reede
õhtul, vahetult peale tunde, varises koolimaja kokku.
Surmasaanute hulgas olid ka Kristo ning Kati, nende lömastunud laibad
leiti keldrist, täpsemalt öeldes garderoobist.
|