|
[ Jutt |
Jutulabor: november 2000 |
Uued arvustused ]
Lahe on leida nüüd aastaid hiljem, et sinu tollast lugu on ka kommenteeritud nii toredasti :)
Paljudel on siin muigega küsimus tekkinud, et kas ma püüdsin vastassoo esindaja tähelepanu võita või oli ta mulle lähedane inimene. See lugu ei olnud lähenemiskatse, see oli ikka täiesti siiras sünnipäevakink. Tänud kõigile kommenteerijatele.
| 21.06.2001 13:23:08 |
Paawo |
Keskmine lugu. Autoril võiks rohkem kujutlusvõimet olla. Päunt puudus :-( . Inspiratsooni võiks pakkuda W. W. Jacobsi "Ahvikäpp".
| 06.06.2001 14:56:28 |
Mona Lisa |
Kas see nüüd just ulmejutt oli, tänapäeva teismelise plika reageerimine ükskõik millele, olgu ta või majavaim, oli lausa realistlik :-) Kõva pluss - jutt lõppes mitte millegagi ja mitte sünnipäeva hommikul naabrimuti kassi auto alla soovimisega.
| 19.04.2001 21:24:45 |
Katariina |
Veidi totter ja üksjagu lahe ning kokku ongi lahedalt totakas. Rohkem jupp kui lugu aga adekvaatne jupp on iga naks tegijam kui ebaadekvaatne lugu. Mõnuga kirjutatud ja see andis lugedeski tunda. Humoorikas pealekauba. Kirjandust ei arenda, maailma ei paranda, aga tuju tegi heaks. Asi seegi.
Jällegi lugu, millesarnase ma keskkoolis kirjutasin. "Algernoni" ma seda ei saada, sest ei pea selle kirjanduslikku taset piisavalt heaks.
Autorit tuleb kiita, sest ta määratles soovide reeglid, mitterekursiivsuse eeskätt. Minu jutt oli nõrgem, sest peategelane hakkas kohe rekursiivselt soovima.
Autorit tuleb laita, sest lugu jäi ilma sünnipäevata poolikuks. Minu jutt lõppes ilusasti maailma lõpuga. Arvan, et sünnipäeva lõpuni Mira ei ela ning on suur vedamine, kui maailm veel elamiskõlblikuks jääb.
| 01.12.2000 10:43:17 |
Tarts |
Vedas suu muigele kyll. L6pp vähekene segas (olex ju v6ind ntx kirjutada, kuda synnipäev algas ...), a muidu k6lbas lugeda peris iasti.
| 28.11.2000 12:50:12 |
H.Magnus |
Aga ära ei tinistatudki kedagi :-) ?
Koolikirjand, selline keskmine.
Mingisse koolialmanahhi ehk sobikski. Või huumoriväljaandesse. Ainult selle toimetaja ütleks ka, et naljaloos ei pea ainult dialoog või tegelase mõtted naljakad olema, vaid loo enda lahendus ka.
Nõustun, et palju maitsevääratusi ja labasusi oli.
Autor võiks lugeda Dozois&Danni antoloogiat "Little People!"
| 27.11.2000 15:21:23 |
Veiko |
Mõte majahaldjatest tänapäeval on viimasepeal. Mina arvan, et maarahva mütoloogiast saaks nii mõnegi huvitava jutu ja töötan ka ise selliste kallal.
Täitsa hea lugemine oli. Ei ole kurta midagi. Ainuke minu soov oleks, et oma teadmatusega Mira sünnipäeval näiteks kiusliku naabrimuti auto alla jäämist ei sooviks jmt.
Tõesti hea vahelugemine. Ainult, et idee tundus kuidagi tuttav. Meenus mõni nädal tagasi olnud filmi "Angel" sisu, kus keriti päev tagasi ja ainult peategelane jäi seda mäletama. Muidu täitsa hea.
"Kui siia korterisse on nüüd mõni liputaja sisse hiilinud ja peitu pugenud, siis edaspidi peab ta omale liputamiseks lipu ostma!"
Üks parimaid lauseid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Ma ei ütleks, et labane keelekasutus. Ütleks pigem stiilne. Kirjanduses võib kasutada keelt igal viisil, kui see on põhjendatud. Praegusel juhul tundub küll põhjendatuna. Nagu eelkirjutaja ütles, loob sobiva õhkkonna.
Loo idee oli originaalne ja kirjutatud väga mõnusalt. Kui tahaks norida, siis toimetajana oleksin jah mõne lause lühemaks hakkinud või silunud. Sama sündroom, et võõraid lapsi oskab igaüks kasvatada. Eks kirjutades areneb lihvitus, laita ei tahaks. Mõnus vahelugemine oli, just selline mis reede õhtuks sobib.
Autor võiks matemaatikaga rohkem tegeleda. Tegelikult pole liitmine ja lahutamine kolme piires sugugi nii keeruline, kui esmapilgul paistab.
Võib ju ka kasutada arvuti abi.
Samas tuleb kiita labast keelekasutust, mis loob sobiva õhkkonna ja viib meid kergelt peategelasega ühele lainele.
Tore on ka, et lugu on mõeldud pühendusega oma lähedasele inimesele, mis annab mõningatele struktuursetele konstruktsioonidele huvitavaid tõlgendamisvõimalusi.
| 22.11.2000 17:38:58 |
Silver Sära |
Labane keelekasutus, mida kirjutaja viljeles, häiris mind tugevalt. Sellisest keele puhul, eriti otsese kõne osas, ei ole lootagi nõtket stiili. Ulmejutu pühendamine vastassoo esindajale paneb väheke muigama - oleks siis veel, et mõni sonett või...
|
