[ Jutt |
Jutulabor: november 2000 |
Uued arvustused ]
01.12.2000 10:30:25 |
Tarts |
Andeks, aga kas min olin ainus, kes kohe mitte millestki aru ei saand? Mis toimus? Miks? Kes oli vanemees? Mis kuradi ekviliibrium? Tee v6i tina, ei j6udnud pärale. A kirjeldused olid lausnaturalistlikud, Zola kirjutas kah sedasi, et inimestel syda pahaks läks. Samas on mul väga raske hinnata ainult kirjeldusi, kui ma aru ei saand, milleks neid vaja on.
Ausalt öeldes jäi mulle jutu mõte arusaamatuks -- ja ka see, kas seda üldse siin oli. Ma tahan, et mulle toimuvat rohkem seletataks ja vähem kirjeldataks.
Peale kirjelduste siin muud polnudki... Kirjandusoskuste asemel demonstreeriti vaatlusoskusi. Aga vales kohas.
26.11.2000 03:19:39 |
Must Kass |
Ei ole lootusetu jutt. Lihtsalt kesine. No et nagu enne vabavärsi kallale asumist peaks sonetipunumine selge olema, peaks ka enne siukese hakitud stiili harrastamist proovima lihtsat, lineaarset ja môttega juttu. Et siis ära tunda, mida ära jättes asi paremaks läheks. Antud juhul kogu rôhk sel hakitusel ongi. Ehk siis sekundaarsel inspiratsioonil stiili osas pluss kahtlasevôitu nägemusel. Loogiline osa näib puuduvat.
õudne hämamine...ja seal keskel kauboinukk ja plastikkosmonaut - fragment toy storyst vist...see oli isegi täitsa naljakas aga oli sinna tekstijuppi vist hiljem sisse punnitatud...
22.11.2000 18:04:18 |
Silver Sära |
Kirjutajad on osanud Tallinna labase miljöö ootamatult süngeks ja samas kaasahaaravaks kirjutada - vähemalt mina tabasin selle lainepikkuse ja adusin sarnast rasket ja rõhuvat tunnet nagu Meyrincki "Golemit" lugedes.Ja seda hoolimata sellest, et ma pole kunagi McDonaldsis käinud, ehkki olen sellest Viru tänava omast kümneid või isegi sadu kordi mööda kõndinud.
Olgugi et enamasti armastan ma selgeid, mitte ähmaseid süzheekäike, ei tundunud kõik need küsimused, mis jutu lugemise käigus tõusetusid, eriti vastust vajavatki. Karta on, et kui autorid oleks püüdnud oma loos toimunu detailselt ära seletada, oleks kogu tekst sellega hulka kaotanud.
Keelekasutus oli tundmatute (ja tõenäoliselt algajate) autorite kohta vägagi nauditav.
Viie palli süsteemis tuleks ilmselt viis miinus ära küll.
Kirjeldused on t6esti okseleajavalt realistlikud... Loo sisu pole muidugi midagi erilist ega meeldejäävat. Tekib siinjuures küsimus, et kas REALISTLIKUD kirjeldused peavad olema ainsad, mida ühe ULMELOO juures kiidetakse?
Tundub et autor on kenakesti aega Macdonaldsis veetnud. Miljöökirjeldus on vägagi tõepärane. Realistlikkuse eest annaks hulganisti punkte. Tipuks oli "Kuole!". Oh, ega lugu nii hea ei olnudki aga kirjeldus ja situatsiooni loomine oli hea. Tubli seega. Meeldis.
|