22.08.1999 02:00:05

Wõrokas

Õudukad pole mu pärusmaa... Mingeid suuri prohmakaid silma ei hakanud, originaalsusega kah ei hiilanud (valitud temaatika juures on seda ka raske teha), suhteliselt hea lugu. Igatahes võib autorist täiesti asja saada.

03.05.1999 00:21:18

Jüri Kallas

Mingitel hämaratel põhjustel lugesin ma juttu «Volli» hiljem kui teisi Vale-Dmitri lugusid. Ju võtsid kaks esimest teksti liialt võhmale? «Marduses» ilmunud «Veri ausambal» pani mu leebuma ning eneselegi ootamatult avastasin, et «Volli» on mul veel lugemata.

Idee poolest on see neist neljast Vale-Dmitri jutust kõige tugevam – Volli on tõesti meeldiv kreatuur! Seosed Oscar Wilde'i romaaniga «Dorian Gray portree» ja jutuga «Canterwille'i lossi vaim» ning ka Nikolai Gogoli jutuga «Portree», need seosed võib rahulikult üle parda heita. Lugege rohkem ning te avastate, et enamus kirjandust ongi üks suur plagiaat ja laen! Tõtt öelda, ei täheldanud ma ka eriti mingit seost eelpoolmainitud allikatega.

Loomulikult pole «Volli» mingi tippjutt. Aga nii «Volli», kui ka «Veri ausambal» näitavad, et Vale-Dmitri oskab küll... esialgu veel kehvasti, aga areng on märgatav.

Edu!!!

24.03.1999 18:42:16

Siim Sõber

Jälle mingi müstika ja üleloomulikud jõud mängus. Mulle jälle sellised lood, millede võimalikkusse autor ise ei usu, aga samas püüab teisi uskuma panna, eriti ei imponeeri.

Muidu on ju "Volli" täitsa tasemel ja ma arvan, et tõsiseltvõetavam ja ka originaalsem süzhee ei tohiks autoril üle jõu käia.

23.02.1999 14:21:08

tess

kuni majja kolimiseni oli jutt ysna mõnusalt kirjutatud.....jutu stiili arvestades ei tulnud ma selle peale et kõrvutada seda dorian grayga...kyll aga meenus mulle yks oscar wilde'i tondijutt kus mingi ameerika perekond kolib mingisse inglise lossi kus kummitab ning ajab oma praktilise ellusuhtumisega kohaliku kummituse täiesti endast välja. dmitri jutt oleks võinud lõppeda sama kyyniliselt nagu algaski siis läks jamaks. ja seda ei usu ma iialgi et mees kes on saanud sellise kirja ja kelle kodutelefon ei vasta oleks nõus hilja õhtuni tööl olema ja alles siis "pidurite kriiksudes" koju tormama

07.01.1999 18:45:32

Hanno Nilov

Mnjah, esimese hetkega ytleksin, et siia on kokku kirjutatud mingi jama. Vale-Dmitri astub alles oma kirjandus- teel lapsekingades ja seda on n2ha ka sellest loost. Arenguruumi igatahes j2tkub... Ning kui keegi tahab paralleele t6mmata, siis t6mmaku seda P2tuga. Antud juhul n2ib see end 6igustavat :)

26.12.1998 15:16:45

Indrek Hargla

Kuidagi jõle tuttav tuli ette. Kas mitte pole Raadioteatris sarnane asi eetris olnud? Ehk on autorgi sama?

Jutt tüüpskeemist "Vana maja needus langeb uue omanike kaela". Selle süzheealgega võib tuhandeid jutte kirjutada. Paremini ja halvemini. Käesolev eksemplar on seoke keskmine. Mõnusalt loetav, ei veni, lühike ja konkreetne. Ainult et lugeja on ikkagi peategelasest sammu võrra ees, lugeja ju teab tüüpskeemi, erinevalt Madisest.

Üldmulje seega talutav. "Marduse" keskmisel tasemel. Raamatukaante vahel ilmumist aga ilmselt ei vääri.

23.12.1998 19:48:01

Taivo Rist

Eelmises retsensioonis kurtsin, et koer Vedru annab halba inspiratsiooni. Mitte alati, pean lisama. Oma sugulastest >;-) kukuvad Vedrul jutud paremini välja.

Sellist teksti olen ma siiski juba varem lugenud. Vene keele õpikus oli lugu vanamehest pildi peal, kes kurja tegi. Vene klassiku teos, aga praegu ei tule tõesti meelde autor ega pealkiri. Samas pole tegu plagiaadiga, sest Volli on vist omalooming. No ja "Dorian Gray portree" -- tõesti äraleierdatud teema. Siiski seni tugevaim Vale-Dimitri nime all kirjutatud juttudest. Hinne umbes 3.

23.12.1998 14:34:12

Raul Sulbi

Ka Vale-Dmitri on selle tekstiga minu silmis rehabiliteerunud! Kui need kaks esimest lugu ikka mingisugust lootuseraasugi ei andnud, siis «Volli» on hea! Ja annab kõvasti lootust. Kogu kirjutuslaadi kergusest, ladususest ja loomulikkusest (jällegi: pole seda kohutavat krampi, stambis kinniolekut, mis valitses kaht esimest teksti) jääb mulje, et autor kirjutab kas inimestest, asjadest või keskkonnast, mida ta tunneb. Tegelased on sellised huvitavad, nagu päris inimesed, mitte aga ruumilaeva kortsuskulmulised kaptenid. Dialoogid on superhead! Selline mõnus vaba stiil. Väga hästi kirja pandud tekst ühesõnaga! Sisu polnud parim, aga ka etteheideteks ei näe ma erilist põhjust. OK, oli võetud natuke siit ja natuke sealt ja natuke «Dorian Gray portreest», a mis sellest! Korralikult väljapeetud asi. 5- ! Olen täna sihukeses heas tujus:)

23.12.1998 12:06:53

Märt Laur

Ähh, ma saan aru küll, et lõpus taheti autori fantaasiale ruumi jätta ses suhtes, kas peategelane jääb ellu või mitte, aga sellegipoolest paistab, nagu oleks punkt pandud liiga vara. Ma ei saagi aru, kas see pidi õõva tekitama .. või siis adrenaliinivoolu.. või mida. Praegusel juhul ei tekkinud kumbagi. Lisaks kõigele oli lõpp üpris selgelt ette aimatav. Portree-idee polnud ka midagi uut.. ütleks isegi, et midagi sarnast kirjutati juba XVIII sajandil!:)