|
[ Jutt |
Jutulabor: detsember 1998 |
Uued arvustused ]
Nuneh... Kesisevõitu! Ega siin peale väljakutsumise kirjelduse suurt muud polnudki. Jutuks seda napib.
Ei usu hästi vahakujukeste, küünalde, klaasmunade ja toidunõude maagilistesse omadustesse. Sellisena on ta ainult hädine püüe ekspluateerida kaasaegset mütoloogiat. Nagu "X-files" ja "3. silm".
Nii, see oli juba parem lugu, kui «Läbi aja»... ning paljulugenud inimesed räägivad, et sama autori «Volli» pidi veel võimsam olema...
Tõtt-öelda ei häirinudki mind see, et mõrvareid kolm oli... mina näiteks ei saanudki jutust sotti, et miks pidid kaagid hakkama ohvrite hingedega tegelema... Kas uudishimust? Nende nappide kirjelduste põhjal jäi mul mõrvaritest igatahes mulje, et uudishimu on eelviimane asi (südametunnistuse ees), mis neid jõmme vaevab...
Mida saaks autor sellise jutuga teha?
1) Kirjutada kõik detailsemaks ja põhjalikumaks,
2) Mõelda läbi selle maagiga sekendamise motivatsioon ja see ka lugejale teatavaks teha,
3) Ning siis veelkord see valmisprodukt läbi kirjutada.
Ehk siis?!
Eba6nnestunud lugu.. Lugesin enne "Vollit" ja see j2ttis tunduvalt parema mulje. Praegune lugu on aga t2ielikult niru ja tekitab m6tteid, et see lugu on kirjutatud lihtsalt millegi kokkupl2tserdamise m6ttega, kui asjale m6tte andmisega.
Ainus, mis selles jutus huvitav oli, oli moto. Selle autor on Canis Vedru. Canis on ladina keeles koer. Dimitri, kas sul on koer Vedru, kes sulle inspiratsiooni annab? Ära kuula Vedrut, ta on loll.
Vabandan Canis Vedru ees, kui ta on inimene. Inimese kohta ta ei ole loll.
| 23.12.1998 15:12:35 |
Indrek Hargla |
Nigelapoolne jah. Miks kurikaelu just kolm eksemplari on? Miks mitte üks või viis. Suurt vahet neil ju ei ole ja tegelaste multiplitseerimine ei andnud nii midagi juurde. Ehk oleks ühe mõrtsukaga parem olnd? Teiseks on see nii tavaline jutt - peilitakse miski iidse tarkuseraamatuga surnute hinged välja, kes siis (oh üllatust!) oma mõrtsukaile käkki keeravad. Ühesõnaga, ei midagi erilist.
Idee on kulunud, aga hea tahtmise
korral *oleks võinud* seda paremasse
vormi valada, kui ta praegu on. Soovitus: lugeda paljupalju väliskirjanike ulmet, soovitavalt
originaalis. Peaks andma midagi, mille
poole püüelda. Praegusel kujul,
face it, on lugu lihtsalt kehv.
Ei tekitanud mingeid emotsioone see jutunatuke. Jättis täiesti külmaks. Isegi karjumise peale ei viitsi energiat kulutada. Kindel on vaid see, et jätkuvalt on kodumaise fantastika suurimaks probleemiks ideede nappus, millest kirjutada. Isegi mitte originaalsete ideede, vaid lihtsalt ideede nappus.
|
